Obsah (9)

§ 52§ 410§ 416§ 164§ 1§ 4062§ 4034§ 14§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-138505 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi E.

) § 402 mõistes, mida nad on hilisemalt korduvalt krediidisumma osas muutnud. Viimase, XXX lepingumuudatuse kohaselt oli leping sõlmitud tähtajatult, arve tasumise tähtpäevaks oli iga kuu 17. päev, minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks oli 60 kuud, intressimääraks 44,88% aastas (0,12% päevas) ja krediidi kulukuse määraks 56,32% aastas. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on XXX leping ja selle muudatused sõlmitud

§ 52

lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Kohtule on esitatud lepingudokumendid ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed. Kostja ei ole vaidlustanud nende kättesaamist. Seega,

§ 410lg 1 teises lauses sätestatud nõue on täidetud.

4

1. Hagiavalduse kohaselt tegi laenuandja kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil XXX kogusummas 8461 eurot 91 senti. Kostja ei ole vaidlustanud laenu kättesaamist ning väljamaksed nähtuvad ka kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt (dtl 104-108).
2. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja oma kohustusi ning jättis tasumata XXX juunikuu arve summas 106 eurot 9 senti, mille maksetähtaeg oli XXX (dtl 167), XXX. aasta juulikuu arve summas 106 eurot 9 senti, mille maksetähtaeg oli XXX (dtl 168), ning XXX. aasta augustikuu arve summas 106 eurot 9 senti, mille maksetähtaeg oli XXX (dtl 169). Laenuandja saatis XXX kostjale lepingu ülesütlemise teate. Selles teates andis laenuandja kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks hiljemalt XXX ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb laenuandja laenulepingu üles ning loovutab ülesöeldud lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 109). Kostja ei tasunud võlgnevust. Hageja loeb seega laenulepingu ülesöelduks alates XXX ning nõuded hagejale loovutatuks. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud. Laenulepingu ülesütlemine oli kooskõlas

§ 416

lg-s 1 sätestatuga.

§ 164

lg 1 ja 2 ning § 170 alusel on laenulepingust tulenevad nõuded hagejale loovutatud ning võla esinemise korral on hageja õigustatud seda kostjalt sisse nõudma. 6. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt XXX tsiviilasjas nr XXX). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt XXX otsus kohtuasjas nr XXX, XXX otsus kohtuasi nr XXX). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt XXX otsus kohtuasjas nr XXX). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt XXX otsus kohtuasjas nr XXX). Riigikohus asus tsiviilasjas nr XXX XXXtehtud lahendis seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. 7.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. XXX laenulepingu nr XXX (XXX) ja selle XXX muudatuse (XXX) kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 56,50% aastas. XXX, XXX ja XXX lepingumuudatuste (XXX) kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 56,32% aastas. Hageja on selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist. Kostja ei ole krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ega suurust vaidlustanud. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks XXX ja XXX 18,92% aastas, XXX ja XXX 18,81% aastas ja XXX 19,97% aastas. Hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määrad ei ületa seega krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (kolmekordsed määrad vastavalt 56,76%, 56,43% ja 59,91% aastas), kuigi on sellele väga lähedal. Laenuleping ega selle muudatused ei ole seetõttu

§ 4062lg 1 alusel tühised.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab

§ 4034

lg 1, mille kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne 5 tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt XXX otsus tsiviilasjas nr XXX). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu XXX otsus tsiviilasjas nr XXX). Tulenevalt

§ 4034

lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal. Antud juhul on laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale ning hagimenetluses tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada hagejal.

1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et: - enne esmase laenulepingu sõlmimist tegi laenuandja päringu XXX andmebaasi, millest nähtuvalt kostjal maksehäired puudusid. Samuti polnud kostja kohta avaldatud ametlikke teadaandeid. Laenuandja analüüsis XXX laenutaotluse andmeid, mille kohaselt oli kostja sissetulek 1040 eurot, majapidamiskulude summa 54 eurot, finantskohustusi 0 eurot ning kostjal oli üks ülalpeetav. Võttes arvesse kostja sissetulekuid, kohustusi ning seda, et taotletud laenulimiit oli 1000 eurot ja igakuise tagasimakse suurus 51 eurot 47 senti, veendus laenuandja, et kostja on krediidivõimeline; - enne XXX krediidilimiidi suurendamist maksis kostja kolm arvet õigeaegselt, taotluses märgitud andmed olid samaks jäänud, minimaalne kuumakse suurenes väikse summa võrra. XXX andmebaasi tehtud päringu järgi puudusid kostjal maksehäired ja tema kohta polnud avaldatud ametlikke teadaandeid; - XXX krediidilimiidi suurendamist maksis kostja kõik arved õigeaegselt, taotluses märgitud andmed olid samaks jäänud, minimaalne kuumakse tõusis ca 10 euro võrra. XXX andmebaasi tehtud päringu järgi puudusid kostjal maksehäired ja tema kohta polnud avaldatud ametlikke teadaandeid; - enne XXX krediidilimiidi suurendamist maksis kostja kõik arved õigeaegselt, taotluses märgitud andmed olid samaks jäänud, minimaalne kuumakse tõusis ca 10 euro võrra. XXX andmebaasi tehtud päringu järgi puudusid kostjal maksehäired ja tema kohta polnud avaldatud ametlikke teadaandeid; - XXX krediidilimiidi suurendamist maksis kostja kõik arved õigeaegselt ja taotluses märgitud andmed olid samaks jäänud. Minimaalne kuumakse arvutati varasema 36 kuu asemel ümber 60 kuu peale ning minimaalne kuumakse seetõttu ei tõusnud. XXX andmebaasi tehtud päringu järgi puudusid kostjal maksehäired ja tema kohta polnud avaldatud ametlikke teadaandeid; - kõik krediidilimiidi suurendamised on mahtunud 20% tõusu sisse ning sel ajal kehtinud laenuandja sisereeglite kohaselt ei olnud vajadust küsida lisaks pangakonto väljavõtet.
2. Kohus on seisukohal, et kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ning üksnes maksehäirete ja avalike teadaannete puudumise kontrollimine ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks

§ § 4034 lg 1 – 6 mõttes. Kohus 6 nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale ainult tõest informatsiooni. Vastavalt

§ 4034

lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Küll aga on Riigikohus leidnud, et laenutaotlejal on

§ 14

lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu XXX otsus tsiviilasjas nr XXX). Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid XXX andmebaasi kontrollimist. Laenuandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt XXX otsus tsiviilasjas nr XXX). Käesolevalt ei nähtu, et laenuandja oleks kostja sissetulekuid ja olemasolevaid rahalisi kohustusi üldse mingil viisil kontrollinud või teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt XXX määrus tsiviilasjas nr XXX). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kogutud muu teave on tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Eeltoodut arvestades on esialgne võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 4034

lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates XXX kuni XXX, s.o kogu laenulepingu kehtivuse ajal 0% aastas. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata.

1. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa ulatuses väljastas esialgne võlausaldaja kostjale lepingu järgi krediiti ja kui suure summa on kostja selle lepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavalduse punkt 1.7 kohaselt on laenuandja teinud kostjale väljamakseid perioodil XXX kuni XXX kogusummas 8461 eurot 91 senti. Vastavalt hageja XXX menetlusdokumendi punktile 2 ja samale menetlusdokumendile lisatud laekumiste arvestusele (XXX) on kostja teinud tagasimakseid kogusummas 10 910 7 eurot 4 senti, millest põhivõla katteks on arvestatud 6062 eurot 72 senti ning ülejäänud tagasimaksed on arvestatud intressi ja muude kulude katteks. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastatud kogu põhivõlg. Kostja on hagejale põhivõlast enamtasunud 2448 eurot 13 senti (10 910,04–8461,91).
2. Kuivõrd kostja on laenulepingu alusel saadud laenusumma tagastanud, ei ole hagejal viivise nõudmise õigust Hageja viivisenõue jääb seega samuti rahuldamata.
3. Hageja palub kostjalt

§ 1132lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

Ka see nõue jääb rahuldamata.

§ 1132

lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada võlausaldajale sissenõudmiskulusid, kui sissenõudmiskulud on tehtud olematu nõude sissenõudmiseks. 14. Tulenevalt eeltoodust jääb hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja osales menetluses isiklikult ilma lepingulise esindajata ning seetõttu ei saa tal olla hüvitatavaid menetluskulusid (lepingulise esindaja kulu). 8