← Eesti

2-23-103047/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-103047 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1909 eurot 10 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115) Hageja lepinguline esindaja J. M. (e-post XXX) Kostja: K. R. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. R. (R. ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
  3. Mõista K. R. (R. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja: 2.
  4. 1654 eurot 63 senti (sealhulgas kompromissisumma 1427 eurot 21 senti (sh põhivõlg 1161 eurot 98 senti, viivis 235 eurot 23 senti, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), võla sissenõudmiskulu 35 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 1161 eurolt 98 sendilt alates
  5. juulist 2022 kuni
  6. aprillini 2023 summas 192 eurot 42 senti); 2.
  7. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 1161 eurolt 98 sendilt alates
  8. aprillist 2023 kuni põhivõlgnevuse 1161 euro 98 sendi tasumiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
  9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  10. Toimetada otsus hagejale kätte.
  11. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  12. Jätta menetluskulud K. R. (R. ) kanda.
  13. Mõista K. R.(R. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 455 eurot.
  14. Mõista K. R. (R. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA
  15. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi K. R. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kompromissisumma 1427 eurot 21 senti (sh põhivõlg 1161 eurot 98 senti, viivis 235 eurot 23 senti, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), võla sissenõudmiskulu 35 eurot, viivise kompromissisummas sisaldunud põhivõlgnevuselt 1161 eurolt 98 sendilt alates
  16. juulist 2022 kuni
  17. aprillini 2023 summas 192 eurot 42 senti ning jooksva viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
  18. mail 2022 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr
  19. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt
  20. mail 2021 sõlmitud Partner Kuukaardi lepingust nr 102647-5, mille alusel võlgnes kostja hagejale 1161 eurot 98 senti ja viivise summas 236 eurot 22 senti. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivise nõudest summas 99 senti ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega 2 kompromissisummas 1397 eurot 21 senti (1161,98+235,23). Summale lisandus lepingu punktis 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1 kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks
  21. juuli 2022 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingus lepiti kokku viivisemääras 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist, mistõttu nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot.
  22. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte
  23. septembril 2023 Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED
  24. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa.
  25. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsetele kohalikele omavalitsusele ja Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  26. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu kogusummas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga), kokku 755 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud 3 ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu
  27. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Hagejale osutati õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja esitas nõude võlatunnistusest tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu kui mitte tuhandeid. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 3 tundi ja 30 minutit täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetlusele järgnevate toimingute tegemiseks on seega vajalik ja põhjendatud 1 tunni, s.o 120 euro ulatuses (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 455 (315 + 20 + 120) euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 455 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.