← Eesti

2-22-12484/49

Obsah (7)§ 209§ 423§ 3§ 426§ 173§ 162§ 386

Tsiviilasi nr 2-22-12484 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12484 Tsiviilasi E

§ 209

lg 1 kohaselt, füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Pärimistunnistuse kohaselt on E. A. V. ja A. V. (kostjad) surnud A. P. (hageja) pärijad, seega hageja üldõigusjärglased, seega lubas kohus astuda neil menetlusse hagejatena. 3. 8. detsembril 2023 on E. A. V. ja 12. detsembril 2023 A. V. palunud seoses hagejate ja kostjate kokkulangemise tõttu tsiviilasjas nr 2-22-12484 menetlus lõpetada. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tsiviilasja menetluse kestel, s.o 17. juulil 2023, suri hageja A. P. ning kohus lubas hageja pärijatel E. A. V. ja A. V. astuda menetlusse hagejatena. Seega on käesolevas menetluses hagejateks ja kostjateks samad isikud. Kuna hagimenetluse pooled, s.t hagejad ja kostjad on hageja surma tõttu kokku langenud ning hagejatel puudub

§ 3

lg 1 järgi nõutav õiguskaitsevajadus tuleks kohtul jätta hagi

§ 423

lg 2 alusel läbi vaatamata (vt

II. Kommenteeritud väljaanne. V. K. jt. Tallinn 2017. § 353 komm 3.1.1). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus arvestades antud asja asjaolusid ja sisu, leiab, et on õiglane jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda (

§ 162lg 4).

  1. Tartu Maakohtu
  2. augusti 2022 määrusega peatati O. K. menetluses olevas täiteasjas nr XXX täitemenetlus ja 30.augusti 2022 määrusega peatati O. K. menetluses olevas täiteasjas nr XXX täitemenetlus.

§ 386

lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd tsiviilasi jäetakse läbi vaatamata, tühistab kohus Tartu Maakohtu

  1. augusti 2022 ja
  2. augusti 2022 määrustega kohaldatud hagi tagamise kohtumääruse jõustumisel. 2 Tsiviilasi nr 2-22-12484 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.