Obsah (7)

§ 47§ 49§ 14§ 15§ 45§ 2§ 46

Tsiviilasi nr 2-23-17120 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 22. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17120 T

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud R. M. kanda.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
3. R. M. (avaldaja/võlgnik) esitas 04.12.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-17120). Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnikul on üks ülalpeetav – poeg S. M. (XXX), kes ei ela koos võlgnikuga. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 300 eurot ja perelt saadav toetus ca 300 eurot, kokku 600 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on samuti 600 eurot: eluasemekulud 450 eurot, kulutused toidule 80 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 10 eurot, sidekulud 10 eurot ning ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavale lapsele 50 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgniku kohustuste suurus on 78 052,97 eurot. Võlgnik märgib selgituses makseraskuste tekkimise põhjuse kohta, et sattus pettuse ohvriks, kus äripartner XXX-st võttis võlgniku nimel erinevaid laene väidetavalt äri edendamiseks, kuid see oli kõik näiline. Võlgnik ei kuulu osaühingu juhatusse, et ettevõte likvideerida. Võlgnik kavatseb esimesel võimalusel leida töö. Praegu tasub ta töövõimetoetusest 20% võlgade katteks. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et R. M. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta.

§ 14lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine. 3. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (78 052,97 eurot) ületavad tema võime oma vara (sissetulek töövõimetoetus ja osalus XXX-s, mis on arestitud, sh on ettevõttel maksuvõlg alates 10.06.2019, mis 04.12.2023 seisuga on 26 920,14 eurot) arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 11.12.2023 kohtuistungil, et ei saa hetkel võlgnevusi tasuda, kuna on käesoleval ajal töötu. Viimati töötas võlgnik XXX-s abitöölisena, aga talveperioodil sai töö otsa ja võlgnik võttis end töötukassas arvele. Töövõimetoetus on hetkel ainuke võlgniku sissetulek, samuti aitab 2 teda ema, eriti üüri (400 eurot kuus) maksmisel. Veel XXX olles tegi võlgnik koos P. K. firma (XXX), et toota XXX. Kui alguses oli kõik hästi, siis tagantjärele selgus, et laenuraha ei läinud firmasse, vaid P. K. ise elas sellest ilusat elu. P. K. kuritarvitas võlgniku ID-kaarti ja isikukoodi, tekitades talle kohustusi. Karistust kandis võlgnik XXX eest. Kelmuse, väljapressimise ja täitemenetluse alase kuriteo toimepanemise eest võlgnikku karistatud ei ole. Võlgnik saab aru, et rahalised vahendid tuleb selles menetluses saada usaldusisiku kontrolli alla – XXX maksekonto sulgeda ning aktsiate ja valuutaga kauplemine lõpetada. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval ajal täitmisel kuusteist täiteasja. Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 78 052,97 euro ulatuses järgmiselt:

1. Aktiva Finance Group OÜ nõue 2562,36 eurot (täiteasi nr 084/2021/5627);
2. Bondora AS nõue 7464 eurot (täiteasi nr 084/2019/6253);
3. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts nõue 7464 eurot (täiteasi nr 084/2021/3056);
4. Revensen OÜ nõue 2037,97 eurot (täiteasi nr 084/2020/3133);
5. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 86,12 eurot (täiteasi nr 171/2021/84);
6. Krediidikaitse Grupp OÜ nõue 5393,66 eurot (täiteasi nr 182/2020/533);
7. Bondora AS nõue 5479,66 eurot (täiteasi nr 084/2019/6254);
8. OK Incure OÜ nõue 4568,93 eurot (täiteasi nr 084/2020/3131);
9. Moneyzen OÜ nõue 6640,80 eurot (täiteasi nr 084/2020/3959);
10. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 76 eurot (täiteasi nr 171/2022/954);
11. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 83 eurot (täiteasi nr 171/2021/85);
12. OK Incure OÜ nõue 4168,18 eurot (täiteasi nr 084/2020/3130);
13. aktsiaselts Olerex nõue 2299,05 eurot (täiteasi nr 084/2020/3216);
14. Aktiva Finance Group OÜ nõue 5576,87 eurot (täiteasi nr 084/2022/2175);
15. Fresh Finance OÜ nõue 10 860,32 eurot (täiteasi nr 084/2023/3887);
16. Holm Bank AS nõue 13 292,05 eurot (täiteasi nr 182/2021/515).
17. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on nii avalduses kui 11.12.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Kohus selgitas 11.12.2023 kohtuistungil võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust ja sisu. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab R. M. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 6.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest 3 vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2024. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4