Obsah (6)

§ 19§ 18§ 2§ 45§ 50§ 54

Tsiviilasi nr 2-23-9859 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 29. november 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-23-9859 Tsiviil

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. 3. Usaldusisik esitas 31.10.2023 kohtule

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

1. Võlgnik selgitas 20.11.2023 kohtuistungil, et tal on veel kaks last, A. ja A. B., kes elavad XXX XXX juures ning tal on nende ülalpidamise kohustus, mida ta pole suutnud täita. Eelmise abielu lõppedes jäi XXX asuv korteriomand jagamata. Kommunaalkulude võlgnevused on tekitanud eelmine abikaasa. Kohtu põhjendused
2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Üldandmed 5.
3. Rahvastikuregistri andmetel on A. T. (sünnijärgne perenimi F.) sündinud XXX XXX linnas. Võlgnik on perekonnaseisult abielus. Abielu võlgniku ja A.B. (isikukood XXX) vahel sõlmiti 26.06.
4. Abikaasad ei sõlminud abieluvara lepingust, seega oli abielu kestel abikaasade vaheliseks varasuhteks varaühisuse varasuhe. Abielu lõppes lahutusega Tartu Maakohtu XXX otsuse alusel. Abikaasad abielu lahutamisel ühisvara ei jaganud. Abielu võlgniku ja A. T. vahel sõlmiti XXX. Abikaasad ei ole sõlminud abieluvara lepingut, seega on abikaasade vaheliseks varasuhteks varaühisuse varasuhe. Võlgniku abikaasa viibib alates XXX XXX (eeldatav vabanemise aeg XXX). Rahvastikuregistri andmete kohaselt on võlgnikul kuus alaealist last, kellest A. B., sünd XXX, ja A. B., sünd XXX, suhtes on võlgnikult isiku- ja varahooldusõigus täielikult ära võetud. K. S., sünd XXX, U. S., sünd XXX, S. S., sünd XXX, ja S. T., sünd XXX, suhtes on võlgnikul kehtiv isiku- ja varahooldusõigus. Võlgniku selgituse kohaselt töötas ta
5. aastast XXX-s puhastusteenindajana netotöötasuga ca 900 eurot kuus. Alates XXX viibib võlgnik noorima lapsega lapsehoolduspuhkusel (puhkuse eeldatav lõppemise aeg on XXX). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatud netotulu perioodil jaanuar kuni august 2023 olnud keskmiselt 361,10 eurot kuus. Vara 5.
6. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 11.07.2023 oli võlgniku nimele avatud pangakontol: - AS-s SEB Pank nr XXX 0 eurot; Pank ei väljasta andmeid perioodi kohta, mis jääb maksejõuetusavalduse esitamisest usaldusisiku nimetamiseni. 2 - Swedbank AS-s nr XXX 0 eurot (konto oli negatiivne -0,19 eurot); Usaldusisiku nimetamise seisuga 20.09.2023 oli kontol samuti 0 eurot. - pensionikontol nr XXX Swedbank Pensionifondi XXX sündinutele (nn II sammas) osakud 3102,995 tk, osaku puhasväärtus 1,31505 eurot, kokku 4080,59 eurot. Usaldusisiku nimetamise seisuga 20.09.2023 on kontol olevate osakute arv ja väärtus suurenenud, moodustades vastavalt 3232,659 tk puhasväärtusega 1,33453 eurot, kokku 4314,08 eurot. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Tegemist on varaga, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata ja mida ei saa pankrotimenetluse käigus realiseerida. Seega on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0 eurot, juhul kui võlgnik ise ei esita taotlust osakute tagasivõtmiseks. Võlgnik ei ole vastavat taotlust esitanud. Võlgniku ja tema endise abikaasa A. B. nimele on ühisomandina registreeritud korteriomand registriosa nr XXX, mis moodustab XXX mõttelise osa kinnistust asukohaga XXX ja eriomandi eseme eluruumi nr XXX, mille üldpind on 63,50 m². Abikaasad omandasid kõnealuse korteriomandi XXX sõlmitud lepingu alusel XXX hinnaga 5000 krooni (ehk 319,56 eurot). Maksejõuetusavalduse esitamise ja usaldusisiku nimetamise seisuga oli korteriomandil 02.07.2015 kohtutäituri avalduse alusel seatud käsutamise keelumärge XXX (registrikood XXX, kustutatud XXX) kasuks. Kohtutäitur on keelumärke XXX kustutanud sissenõudja õigusjärgluseta lõppemise tõttu. Nimetatud aadressil asuvas elamus on kohtutäitur müünud kolmetoalisi kortereid sõltuvalt nende seisukorrast hinnavahemikus 800 kuni 3240 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt oli ka kõnealuse korteriomandi müügikuulutus veel ca pool aastat tagasi üleval portaalis XXX hinnaga 800 eurot. Seni ei ole korterile ostjat leitud. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks käesoleval ajal on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus 1048,36 eurot ja elatisabi 300 eurot. Lisaks saab võlgnik kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid toetusi (nt toimetulekutoetus, koolitoetus jms). Kohustused 5.
7. Võlgnikul on pandiga tagatud kohustusi 2001,79 eurot (korteriühistu nõue, solidaarvõlgnik A. B.) ja pandiga tagamata kohustusi 58 790,06 eurot, millest elatise maksmise kohustus moodustab 45 151 eurot. Kõik võlakohustused on sissenõutavaks muutunud ja enamus neist ka sundtäitmises. Võlgniku kohustused on ajas kasvavad seoses viivitusintresside ja igakuise elatisvõla (eelduslikult vähemalt ühe kuupalga alammäära ulatuses) lisandumisega. Usaldusisiku hinnangul saab võlgnik esitada XXX nõude summas 5,98 eurot täitmisele aegumise vastuväite. Muud sundtäitmises olevad nõuded aga aeguksid üldjuhul ilma pankrotimenetluseta ajavahemikus 2024 kuni
8. Maksejõuetus
9. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 11.07.2023, usaldusisiku määramise seisuga 20.09.2023 kui ka käesoleva aruande esitamise seisuga 31.10.2023 kiiresti realiseeritav materiaalne vara, aga ka rahalised vahendid kõikide sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Abikaasade ühisvarasse kuuluva korteri väärtus on väga madal ja suure tõenäosusega ei kata isegi korteriühistu seadusjärgse pandiga tagatud nõudeid. Võlgnik viibib käesoleval ajal XXX ja tema ainukeseks sissetulekuks on peretoetused ning elatisabi, millele sundtäitmise korras ei ole võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üldse sissenõudeid pöörata. Varasemalt on isiku netotöötasu jäänud alla 1000 euro. Puudub alus arvata, et võlgniku lähiajal varasemale töökohale naasmisel oleks tema töötasu varasemast oluliselt suurem. Seega arvestades võlgnikul nelja alaealise ülalpeetava olemasolu, ei ole ka sellest töötasust suure tõenäosusega võimalik sundtäitmise korras märkimisväärseid kinnipidamisi teha. Muid prognoositavaid ja/või regulaarseid tulusid (nt äritegevusest, vara rendist/üürist jms) võlgnikul ei ole. Seega juhul, kui võlgniku elukorralduses lähemal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei ole usaldusisiku hinnangul võlgnikul oma võlakohustusi 3 lähema ettenähtava aja jooksul võimalik märkimisväärselt täita. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis viitaks kindlalt võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku olukorra järsule paranemisele lähitulevikus. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid tal ülejõu käivad võlakohustused peamiselt seoses XXX linnas asuva korteriomandiga, kus ta ise tegelikult sees ei elanud. Korter soetati abielu ajal ja moodustab abikaasade ühisvara. Kuigi abielu lahutati juba XXX. aastal, ei ole endised abikaasad ühisvara jaganud ning seega on kõik korteriomandiga seotud kommunaalmaksed jms kohustused jätkuvalt mõlema omaniku kanda. Ka kohtutäituritel ei ole arvukates täiteasjades seda korteriomandit õnnestunud käesoleva ajani realiseerida. Sellest, et võlgnikult on alaealiste laste A. ja A. B. kasuks välja mõistetud igakuine elatis, sai võlgnik teada alles käesolevas menetluses usaldusisiku käest. Sissetulekute vähesus ja üleüldised toimetulekuraskused ei võimalda tal sissetulekute arvelt sundtäitmises olevaid kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul asjas kogutud informatsioon üldjoontes toetab võlgniku selgitusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Usaldusisikule ei ole hetkel teada, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine oleks seotud kuriteo tunnustega tegudega või raske juhtimisveaga, mistõttu peab usaldusisik võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS mõttes. Valdav osa võlgniku suhtes täitmisel olevatest nõuetest tuleneb tagaselja tehtud kohtulahenditest. See viitab võlgniku vähestele õigusalastele (kuid mitte ainult) teadmistele ning sellest tulenevale oskamatusele/suutmatusele/soovimatusele enda vara ja kohustusi puudutavate probleemidega õigeaegselt ja tõhusalt tegeleda. Võlgniku suhtes toimub käesoleval ajal 15 täitemenetlust, mis on alanud perioodil 2013 – 2023 ja milles võlgniku vastu suunatud nõudeid on palju rohkem, kui ta suudab rahuldada. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku sissetulekute vähesust arvestades puudub tal väljavaade sissenõutavaks muutunud võlakohustusi mõistliku aja jooksul märkimisväärselt täita. Puuduvad andmed, mis võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal tema majandusliku seisukorra olulist paranemist. Võlgniku püsiv maksejõuetus on selliseks asjaoluks, mis välistab

§ 19lg 1 järgi tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise.

Võlgniku püsiv maksejõuetus annaks küll aluse kuulutada välja tema pankrot, kuid usaldusisiku hinnangul ei ole antud juhtumil koos pankroti väljakuulutamisega põhjendatud algatada kohustustest vabastamise menetlust. Antud juhul on otstarbekas vaadelda võlgniku kohustuste struktuuri ning võlgniku poolt soovitava pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse vastavust seadusandja poolt taotletava eesmärgiga. Teadaolevatest võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõuetest 45 151 eurot (so ca 74% kõikidest nõuetest) on elatisnõuded, millest ei ole võimalik võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses vabastada. Võlgniku elatiskohustuse võlg on igakuiselt kasvav vähemalt ühe alampalga suuruses summas (hetkel 725 eurot). Kui võlgnikul ei ole varem olnud mingisugust võlgade tasumise võimet, seda võimet ei ole tal praegusel ajahetkel ning tõenäoliselt ei saa ka ettenähtavas tulevikus olema, siis ei ole usaldusisiku arvates sisuliselt tähtsust, kas võlgnikul on tulevikus 26% ulatuses vähem kohustusi või mitte. Võlgnik ei muutuks taotletava kohustustest vabastamise menetluse tulemusena maksejõuliseks. Usaldusisiku hinnangul puudub sellel menetlusel mõistlik perspektiiv ning otstarbekaim valik võib olla menetluse lõpetamine (

§ 18lg 2 p 4 või 5).

7. Kohus, vaadanud läbi A. T. maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (

§ 18lg 2 p 4). 8. Pankr

S § 2 sätestab, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu ning füüsilisest isikust võlgnikule antakse võimalus vabaneda oma kohustustest.

§ 2

lg 4 kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kas A. T. suhtes on antud juhul võimalik PankrSst ja

-st tulenevaid eesmärke saavutada, selleks tuleb hinnata tema vara ja kohustuste olemasolu ning kohustuste struktuuri. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku praegune sissetulek 1348,36 eurot kuus, koosnedes peretoetusest 1048,36 eurot ja elatisabist 300 eurot, millele ei saa pöörata sissenõuet. 4 Lapsehoolduspuhkuse järgselt (eeldatav lõppemise aeg XXX) uuesti tööle asudes ei ole võlgnikul nelja alaealise ülalpeetava olemasolu arvestades saadavast töötasust suure tõenäosusega võimalik võlausaldajate nõuete katteks märkimisväärseid kinnipidamisi teha. Võlgniku ja tema endise abikaasa A. B. ühisvarasse kuuluva korteriomandi väärtus võib olla hinnanguliselt 800 eurot ega kata isegi korteriühistu seadusjärgse pandiga tagatud nõuet 2001,79 eurot. Muu registrisse kantav realiseeritav vara võlgnikul puudub, samuti puuduvad vara tagasivõitmise ning -nõudmise võimalused. Samas on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus 60 791,85 eurot. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sissetuleku ja vara arvel. 9. Samadel asjaoludel esineb võlgniku suhtes PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 45lg 2 näeb ette, et kui esineb Pankr

S § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on soovinud koos pankroti väljakuulutamisega kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid ka sellega ei ole seadusandja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Usaldusisik on võlgniku kohustuste struktuuri hinnates toonud välja, et võlgniku 60 791,85 euro suurusest kohustusest moodustab 74% (45 151 eurot) elatise võlgnevus, mis kasvab igakuiselt ühe alampalga suuruses summas (hetkel 725 eurot), ning 26% (15 640,85 eurot) muud nõuded. Seega moodustab suurema osa võlgniku kohustustest tema alaealiste laste A. ja A. B. ülalpidamise kohustus. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses (perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1). Kui üldjuhul lõpevad võlgniku kohustustest vabastamisel pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (

§ 50

lg 1), siis

§ 50

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei vabaneks võlgnik antud juhul kohustustest vabastamisel 45 151 euro suurusest elatise võlgnevusest ega igakuisest elatise maksmise kohustusest. Võlgniku muud nõuded (15 640,85 eurot) aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. 10. Kuivõrd kohus kuulutab pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, aga antud juhul ei ole eespool toodud põhjendustel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud, jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata ning tühistab 20.09.2023 määruse osas, millega kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes käesoleval ajal pooleliolevaid kohtumenetlusi. Usaldusisik on 31.10.2023 aruandes toonud välja, et käesoleval ajal toimub võlgniku suhtes 15 täitemenetlust. Kohus on 20.11.2023 kohtuistungil selgitanud võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust ning võlgniku maksejõuetusavalduse perspektiivi. Ühtlasi selgitas kohus võlgnikule vajadust seista oma huvide eest koos võimalusega taotleda selleks kohtult (XXX) riigipoolset menetlusabi, sh riigi õigusabi seoses temalt A. ja A. B. ülalpidamiseks väljamõistetud elatisega, aga ka seoses XXX asuva ühisvaraks oleva korteriomandi jagamisega. Usaldusisiku tasu 11.

§ 54

lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Pankr

S § 23 lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks 5 ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 54lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 21 pooltundi. Seejuures on usaldusisik arvestanud tasu suuruseks 33 eurot pooltunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138,60 eurot, kokku 831,60 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg (21 pooltundi) on põhjendatud ning K. M. tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138,60 eurot, kokku 831,60 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi ja usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so XXX. 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Asja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6