Obsah (5)

§ 657§ 651§ 654§ 459§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 657lg 1 p 1).

Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata tema hagi kostjatele makstava igakuise elatise suuruse osas ning jättis muutmata Tartu Maakohtu 12. mai 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3445 kinnitatud kompromissist tuleneva hageja kohustuse tasuda igale kostjale elatist 292 eurot kuus. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, otsust 4 vaidlustatud ei ole ning maakohtu otsus on selles osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (

§ 651lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud õigesti materiaalõigust ning ei ole rikkunud menetlusõigusnorme. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

7. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus lähtus õigesti vaidluse lahendamisel

§ 459

lg-st 1, asudes hindama, kas hageja väidetud elulised asjaolud olid oluliselt muutunud võrreldes

1. mai 2021 kompromissi sõlmimise seisuga või olid need asjaolud tekkinud pärast nimetatud kuupäeva. Apellatsioonimenetluses tugineb hageja elatise vähendamisel oma nõude alusena üksnes õigusliku olukorra muutumisele ja alates
2. jaanuarist 2022 kehtivale PKS § 101 regulatsioonile koosmõjus rakendussättega PKS § 2172 lg
3. Apellatsioonkaebusest on võimalik aru saada, et hageja ei soovi kostjatele kompromissis kokkulepitud suuruses elatist maksta seetõttu, et alates
4. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 järgi arvutatav elatis oleks väiksem kui kompromissis kokku lepitud elatis. PKS § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne
5. aasta
6. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
7. aasta
8. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Maakohus on asjakohaselt viidatud sätteid tõlgendades selgitanud, et õigusliku olukorra muutumisele tuginedes saab kohtusse pöörduda elatise vähendamise nõudega üksnes siis, kui elatis on varasemat välja mõistetud või kokku lepitud seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras. Maakohtu tõlgendus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-20-9571 p-s 13, et need sätted kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne
9. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks poolte tahe kompromissi sõlmimisel leppida kokku kostjatele elatise maksmises seadusjärgses miinimummääras. Seda ei tõenda üksnes asjaolu, et pooled leppisid elatise suuruseks ühele lapsele kokku 292 eurot kuus, mis kokkuleppe sõlmimise hetkel vastas seadusega kehtestatud elatusraha miinimumile. Arvestada tuleb ka seda, et pooled leppisid kokku ka täiendava elatusraha 250 eurot kuus kolmele lapsele kokku, järelikult leppisid pooled kokku elatises, mis oli suurem kui seadusjärgne miinimummäär lapse kohta. Seega ei sa üksnes õigusliku olukorra muutus olla aluseks kokku lepitud elatise suuruse vähendamisele ja maakohus jättis põhjendatult hagi selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, et elatis alaealisele lapsele ei võiks olla suurem kui PKS §-s 101 sätestatud elatis. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 102 lg 3 sätestab samuti selgelt, et kohtu poolt välja mõistetud elatis võib olla välja mõistetud suuremas summas kui PKS § 101 alusel arvutatud summa lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Käesolevas asjas ei ole millegagi põhjendatud hageja seisukoht, et tema ei pea alates
10. jaanuarist 2023 maksma kostjatele elatist
11. mai 2022 5 kohtulikult kinnitatud kompromissis kokku lepitud 292 eurot kuus üksnes seetõttu, et kokku lepitud elatis on suurem kui PKS §-s 101 sätestatud elatis. PKS §-s 101 sätestatud elatise suurus on ajas muutuv. Ringkonnakohus märgib, et alates
12. jaanuarist 2024 väheneb lasterikka pere toetus 650-lt eurolt 450-le eurole (perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse § 1 p 1), misjärel on elatise kalkulaatori järgi kolmele lapsele makstav PKS § 101 järgne miinimumelatis kokku 749, 07 eurot kuus, mis on rohkem kui hageja pakutud elatis kolmele lapsele 600 eurot kuus.
13. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6