← Eesti

1-10-11831/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Prokurör Tartu Maakohus 11. oktoober 2012. a Võru kohtumaja 1-10-11831 (10260102891) Heiki Kolk Lõuna Ringkonna

§ 202lg 1 alusel H. P.e (endine P.) süüdistuses Kar

S § 263 p 1 järgi menetluse lõpetamiseks. Ringkonnaprokurör Milvi Väin H. P., isikukood: xxx; elukoht: xxx. Süüdistatav Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.07.2010. RESOLUTSIOON 1.

§ 202alusel lõpetada kriminaalmenetlus H. P.e suhtes Kar

S § 263 p 1 järgi.

  1. Kohustada H. P.t tegema 20 tundi üldkasulikku tööd 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata H. P. kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemisel peab H. P. järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud oma alalises elukohas aadressil: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks.
  2. H. P. suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld - määruse jõustumisel tühistada.
  3. Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole vastavalt

§ 385p 10 määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav ning jõustub selle tegemisest. 1

(3)ASJAOLUD H. P.t süüdistatakse selles, et tema, olles 06.04.2009.a karistatud Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 424 ja KarS § 329 järgi, kus lõplikuks karistuseks määrati talle 6 kuud tingimisi vangistust 2 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, katseajal, rikkudes avalikku korda ja kõrvaliste isikute rahu, viibides alkoholijoobe seisundis E. V. elukohas asukohaga xxx 08.06.2010.a kella 21.00 – 23.55 vahel lõi jalaga alaealist xxx (s 14.07.1997.a.), hüppas talle jalgadega kõhule tekitades kannatanule valu, ning tungis E. V kallale, kus rüseluse käigus üritas viimast lüüa puuhaluga ja pigistas teda kaelast tekitades kannatanule valu. Kallaletungi käigus pärast mahakukkumist purunes E. V. vasaku käe V sõrme kõõlus. Avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani H. P. toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 04.10.2012 kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202

lg 1, 2 p 3 alusel pannes talle kohustuse teha 6 kuu jooksul 20 tundi üldkasulikku tööd. Taotluse kohaselt esitas süüdistatava kaitsja adv. Marina Valge prokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202

alusel kuna kuriteosündmusest on möödunud üle kahe aasta, süüdistatav on hüvitanud kannatanu tsiviilhagi suures ulatuses, ta on lapsehoolduspuhkusel ja uusi õigusrikkumisi toime ei ole pannud. Samuti palub kaitsja vabastada süüdistatav menetluskulude tasumisest

§ 180

lg 3 alusel, kuna tema sissetulekuks on vaid lapserahad ja majandusliku olukorra tõttu käin talle menetluskulude hüvitamine üle jõu. Prokurör leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et sündmus toimus omavahel tuttavate isikute osavõtul, kuigi tüli ja füüsilist konflikti nägid lapsed, kelle rahu oli rikutud. Tõuklemises osales ka kannatanu ise. Tahtlikult H. P. kannatanu sõrme ei vigastanud, vaid sõrme kõõlus purunes kukkumisel. Alaealine xxx, kes oli samas seltskonnas, vigastusi ei saanud. Kuriteosündmus toimus üle kahe aasta tagasi, uusi õigusrikkumisi ta toime pannud ei ole ja ka varem ei ole toime pannud samaliigilisi õigusrikkumisi. H. P./P. on hüvitanud kannatanu 100eurosest nõudest (täpsustamata summad ravimitele, sõidukuludele jm) 98.- € ja on lubanud 2.-€ üle kanda lapsetoetuse saamisel 09.10.2012.a. 18.06.2012.a. on tal sündinud laps ja ta viibib lapsehoolduspuhkusel.

§ 202

alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb arvestada süüdistatava süü suurust ja avaliku menetlushuvi puudumist. Isiku süü ei ole suur, sest tal ei olnud tahtlust tekitada kõõlusevigastust kannatanu sõrmele ning esinevad karistust kergendavad asjaolud tsiviilhagi hüvitamise näol. Avalik menetlushuvi puudub kuna sündmus toimus omavahel tuttavate isikute osavõtul. Kohustuste määramisel tuleb arvestada seda, et oma lapsehooldusel viibimise sissetulekust on süüdistatav hüvitanud kannatanu nõude peaaegu täielikult. Lisaks veel menetluskulude hüvitamine paneb tema ja lapse majanduslikult raskesse olukorda. Seega on alust

§ 180

lg 3 kohaselt jätta menetluskulud (toimiku paljundustasu 0,45 €, advokaaditasu kohtueelsel uurimisel 38,35 € ja kohtulikul menetlusel) riigi kanda. H. P. on andnud nõusoleku teha 20 tundi üldkasulikku tööd 6 kuu jooksul. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Vastavalt

§ 202

lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

§ 202

lg 1 alusel võib menetluse kriminaalasjas lõpetada, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, ta on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui puudub avalik menetlushuvi. 2

(3)Kohus on seisukohal, et prokuröri taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolevas kriminaalasjas on olemas alused, mis võimaldavad H. P.e suhtes kriminaalmenetluse lõpetada

§ 202lg-s 1 sätestatud alustel.

Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga , et H. P.e süü ei ole suur, ta on vabatahtlikult hüvitanud tekitatud kahju. Süüdistatav on nõustunud tegema 20 tundi üldkasulikku tööd 6 kuu jooksul. Menetluskuludeks on käesolevas asjas toimiku paljundustasu 0,45 eurot ja määratud kaitsjale kokku makstud tasu 340,03 eurot, kokku 340,48 eurot. Kohus nõustub prokuratuuriga, et menetluskulude tasumine paneb H. P.e ja tema lapse raskesse majanduslikku olukorda.

§ 180

lg 3 järgi menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Süüdistatavale kohaldatud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – tuleb määruse jõustumisel tühistada. Kohus selgitab süüdistatavale

§ 202

lg 6 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui isik ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Mõistetavast karistusest arvestatakse maha kohustuse osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatav ei täida käesolevas määruses märgitud kohustust või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Heiki Kolk kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.