RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-23-1543 15. ja

) § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Covid-19 viirusesse nakatumise eest (resolutsiooni p 1), võttis haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku

1. märts 2023 kuni
2. juuli 2023 kohta (resolutsiooni p 2), jättis taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 4) ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu 30 eurot tasumiseks) tähtaja kolm päeva kohtumääruse resolutsiooni p 3 jõustumisest (resolutsiooni p 5). Lisaks jättis halduskohus rahuldamata riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 6).
3. Kaebaja esitas
4. septembril 2023 määruskaebuse (määruskaebus 1), milles palus tühistada halduskohtu
5. augusti
6. a määruse osas, milles tagastati tema kaebus Covid-19 viirusega nakatumist puudutavas osas, jäeti ta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata ega rahuldatud riigi 3-23-1543 õigusabi taotlust. Kõnealuse määruskaebuse registreeris ringkonnakohus kohtute infosüsteemis esmalt ekslikult teise halduskohtuasja juurde. Määruskaebus lisati käesoleva kohtuasja dokumentide hulka
7. detsembril
9. Tartu Halduskohus tagastas
10. septembri
11. a määrusega kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Halduskohus selgitas, et

1. augusti
2. a määruse resolutsiooni p 3 jõustus
3. septembril
4. Viimane päev riigilõivu tasumiseks oli
5. september 2023, kuid määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitanud ega täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumine ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus ilma riigilõivu tasumata menetletav.
6. Kaebaja esitas
7. oktoobril 2023 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
8. septembri
9. a määruse peale (määruskaebus 2). Kaebaja selgitas, et ei vaidlusta määrust osas, millega tagastati kaebus tervise kahjustamises, vaid osas, millega jäeti kaebus menetlusse võtmata advokaadile helistada mittevõimaldamist puudutavas osas. Samuti soovis kaebaja vaidlustada kohtumäärust osas, millega jäeti kaebaja vabastamata riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
10. Tartu Ringkonnakohus tagastas
11. novembri
12. a määrusega kaebaja määruskaebuse 2, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene (

§ 207lg 2).

6.

1. Halduskohus tagastas
2. augusti
3. a määrusega kaebuse ühe nõude ning jättis riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata, andes tähtaja 30 euro riigilõivu tasumiseks. Kaebaja ei vaidlustanud kõnealust määrust ega tasunud ka riigilõivu. Seega tagastas halduskohus kaebuse
4. septembril 2023 õiguspäraselt. Määruskaebusest ei selgu, miks kaebaja hinnangul halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta siiski tasus riigilõivu, kuid see on jäänud kohtule märkamata. 6.
5. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse hilinenult. Kaebaja sai halduskohtu
6. septembri
7. a määruse kätte
8. septembril 2023 ja seega oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks
9. oktoober
10. Kaebaja esitas määruskaebuse
11. oktoobril
12. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
13. septembril 2023 uue kaebuse ja riigi õigusabi taotluse (haldusasjad nr 3-23-2128 ja 3-23-2134), mistõttu ei saa väita, et kaebajal esinesid ajavahemikul
14. september kuni
15. oktoober 2023 mõjuvad takistused esitada ringkonnakohtule määruskaebus tähtaegselt. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, puudub vajadus küsida kaebajalt määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, sest ka õigel ajal esitatud määruskaebuse korral oleks kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
16. Tartu Ringkonnakohus tegi
17. detsembril 2023 määruse, millega tagastas

§ 207lg 2 alusel kaebaja määruskaebuse 1 halduskohtu 28.

augusti

1. a määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 6 peale. Ringkonnakohus märkis määruse asjaolude kirjelduses, et kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotles halduskohtu
2. augusti
3. a määruse resolutsiooni p-de 1, 3, 6 tühistamist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja advokaadi andmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebaja palub määruskaebuses Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a määrus tühistada kaitsjale helistada mittevõimaldamist puudutavas osas. Samuti palub ta end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus on vääralt asunud seisukohale, et kaebaja õiguste kaitse võimalus ja kaebuse rahuldamise tõenäosus on ilmselgelt vähene. Vangla rikkus 2

§ 238lg 2 teine ja neljas lause, § 234, § 230 lg 1).

1. Vaidlusalune ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrus on tehtud, lähtudes eeldusest, et kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu
4. augusti
5. a määrust, millega jäi mh rahuldamata kaebaja taotlus vabastada ta riigilõivu tasumisest. See eeldus oli ekslik. Ringkonnakohtu hilisemast,
6. detsembril 2023 tehtud määrusest samas asjas nähtub, et kaebaja siiski esitas määruskaebuse 1 halduskohtu viidatud määruse peale. Ka kohtute infosüsteemist nähtub nüüdseks, et kaebaja esitas
7. septembril 2023 määruskaebuse 1, milles ta palus tühistada halduskohtu
8. augusti
9. a määrus. Kuna ringkonnakohus ei olnud veel kujundanud seisukohta kaebaja määruskaebuse 1 suhtes (mh kas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine halduskohtus augustis 2023 oli õiguspärane), oli kaebuse tagastamine halduskohtu
10. septembri
11. a määrusega ennatlik.
12. Ringkonnakohus ei võinud vaidlusaluse
13. novembri
14. a määrusega

§ 207

lg 2 alusel kaebaja määruskaebust 2 tagastada õiguste kaitse võimaluse ilmselgele vähesusele viidates. Ringkonnakohus lahendas kaebaja määruskaebuse 1 halduskohtu

1. augusti
2. a määruse peale alles
3. detsembril 2023, jättes jõusse halduskohtu kõnealuse määruse resolutsiooni p-d 1, 3 ja
4. Sellega halduskohtu
5. augusti
6. a määrus jõustus mh riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise osas ning kaebajal tuli kujundada seisukoht, kas tasuda riigilõiv kolme päeva jooksul ja sellega kõrvaldada kaitsjale helistada mittevõimaldamisega seotud kaebuse menetlemise takistus. Enne halduskohtu
7. augusti
8. a määruse jõustumist ei olnud kaebajal tekkinud õiguslikku kohustust valida riigilõivu tasumise ja kaebuse menetluse lõpetamise vahel.
9. Ringkonnakohus osutas vaidlusaluses
10. novembri
11. a määruses ka sellele, et kaebaja ei ole määruskaebust halduskohtu
12. septembri
13. a määruse peale esitanud tähtaegselt. Ringkonnakohus ei tegelenud siiski tähtaja ennistamise võimalusega ega küsinud kaebajalt ennistamise taotlust ega tähtaja mööda laskmise võimalikke põhjuseid, kuna ringkonnakohtu hinnangul oleks ka õigel ajal esitatud määruskaebuse korral võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene. Käesoleva määruse tegemise hetkeks on ringkonnakohus lahendanud kaebaja
14. septembri
15. a määruskaebuse 1, tagastades selle
16. detsembri
17. a määrusega, mis ei ole Riigikohtusse edasi kaevatav mh riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise osas. Pidades silmas seda ning menetlusökonoomia põhimõtet, puudub vajadus lähemalt tegeleda kaebaja määruskaebuse ennistamise küsimusega.
18. Kolleegium tühistab nii halduskohtu
19. septembri kui ka ringkonnakohtu
20. novembri
21. a määruse. Asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Halduskohtul tuleb kontrollida, kas kaebaja tasus pärast ringkonnakohtu
22. detsembri
23. a määrust ettenähtud tähtaja jooksul riigilõivu, ning vajaduse korral (kui kaebaja ei ole lõivu tasunud) otsustada kaebuse tagastamise küsimus kaitsjale helistada mittevõimaldamist puudutavas osas uuesti. Arvestades kohtu veast tingitud segadust, tuleb halduskohtul kaaluda, kas määrata riigilõivu tasumiseks uus tähtaeg.
24. Kaebaja nimi tuleb määruse avaldamisel asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3