Obsah (8)

§ 121§ 43§ 248§ 207§ 152§ 199§ 203§ 167

KOH TUMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnako

) § 167 lg 1 alusel konkreetse summana määramata. Sellest, et Narva linn ei ole täitnud Riigikohtu 27.05.

1. a otsuses tehtud ettekirjutust, ei saa tekkida kaebajal eraldi kaebeõigust, kuna jõustunud kohtulahendi täitmata jätmisega kaebajal tekkinud õiguse riive kaitsmiseks on halduskohtumenetluses ette nähtud erikord. Kaebust juuni 2017 – aprill 2018 sooduspileti ja täisbussipileti hinnavahe hüvitamise kohustamiseks summas 12 587,01 eurot on võimalik tõlgendada taotlusena Narva linnale jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks. Halduskohus palus kaebajal esitada enda seisukoht kohtu tõlgenduse osas. Kohus selgitas, et kui kaebaja tegelikuks tahteks oli esitada kohtule taotlus kohtuotsuse täitmata jätmise eest Narva linnale trahvi määramiseks, tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud taotlus. Samuti tuleb kaebajal selgitada, kas ta loobub kaebuses esitatud kohustamisnõudest või jääb nõude juurde.
2. Kaebaja teatas 13.02.
3. a vastuses, et jääb esitatud kaebuse juurde. Kaebaja selgitas, et ei soovi esitada kohtule vastustaja trahvimise nõuet, kuna see ei aita saavutada kaebaja soovitud eesmärki, milleks on kaebaja rahalise nõude täitmine. Seetõttu on vajalik, et kohus teeks praeguses haldusasjas lahendi, millega mõistaks vastustajalt kaebaja kasuks välja konkreetse rahasumma. Lahend oleks ühtlasi täitedokument, mille saaks esitada täitmiseks kohtutäiturile.
4. Tartu Halduskohus tagastas 09.06.
5. a määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 6.1. Kaebus Narva linna kohustamiseks tasuma kaebajale perioodil juuni 2017 ‒ aprill 2018 esitatud arvete alusel bussipileti soodus- ja täishinna vahe summas 12 587,01 eurot ei ole tulenevalt

§ 43lg 1 p-st 1 lubatud, kuna vaidluse eseme kohta on jõustunud kohtuotsus.

6.2. Kaebaja süüdistab kohtuotsuse täitmata jätmises Narva linna, seevastu Narva linn heidab kaebajale ette vajalike andmete esitamata jätmist ja koostööst keeldumist. Need küsimused puudutavad jõustunud kohtulahendi täitmist, mille lahendamiseks on halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud erikord. Nimelt juhul, kui menetlusosalise arvates on kohtulahendit täitma kohustatud menetlusosaline sattunud süüliselt jõustunud kohtuotsuse täitmisega viivitusse, on tal enda õiguste kaitseks võimalik vastavalt

§ 248lg-le 1 taotleda halduskohtult süüdiolevale menetlusosalisele trahvi määramist.

Selle menetluse raames saab kohus muu hulgas tuvastada, kas jõustunud kohtuotsuse täitmata jätnud menetlusosaline on täitmata jätmises süüdi või esineb muu mõjuv põhjus, miks jõustunud kohtuotsus jäi tema poolt täitmata. 6.

1. Kuna praegusel juhul riivatakse kaebaja õigust jõustunud kohtuotsuse täitmisele, puudub kaebajal uue kaebuse esitamise õigus. Kaebajal on olemas tõhus õiguskaitsevahend – jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määramine. 2 6.
2. Kaebajal ja Narva linnal tuleb teha koostööd Riigikohtu 27.05.
3. a otsuse täitmisel. Otsuse täitmiseks vajalike tõendite algvaldajaks on kaebaja (arved jm), mitte vastustaja. Vajadusel võiks kaebaja veel kord kaaluda Narva linnale tõendite esitamist. Õige hüvitise summa väljaarvutamine (sh tasaarvestuse tegemine) on Narva linna, mitte kaebaja kohustus. Seetõttu peab Narva linn olema ise aktiivne vastavate arvutuste tegemiseks vajalike tõendite hankimisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 09.06.
5. a määruse tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 7.
6. Tegemist ei ole

§ 43lg 1 p-s 1 nimetatud olukorraga.

Selle sätte järgi on kaebus korduv, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel. Riigikohus tegi 27.05.

1. a otsuses asjas nr 3-18-198 vastustajale ettekirjutuse sooduspileti ja täispileti hinnavahe hüvitamiseks vajaliku summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks. Seevastu praeguses asjas esitatud kaebuse nõue on kohustada vastustajat rahalise kohustuse täitmiseks konkreetses rahasummas. 7.
2. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal on olemas tõhus õiguskaitsevahend – jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määramine. Sellise nõude esitamine ja selle võimalik rahuldamine ei too kaasa kaebuses taotletavat tulemust. Kaebaja nõue on suunatud rahalise nõude täitmisele. Riigikohtu otsuse sisuks ei ole vastustajalt konkreetse rahasumma välja mõistmine. See on aga olnud algusest peale kaebaja ainus soov ja eesmärk. 7.
3. Tõenäoliselt on vastustajal majanduslikud raskused, mistõttu ei motiveeriks rahatrahv vastustajat Riigikohtu otsust täitma. Trahvi määramine lükkab kaebaja nõude rahuldamise veel kaugemasse tulevikku. Vastustaja on pikema aja jooksul vältinud kaebajale hüvitise tasumist ja puudub igasugune alus arvata, et vastustaja oma käitumist muudaks. Seega oleks trahvi määramisel üksnes karistuslik eesmärk, mis ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele edaspidi. Vastustaja saab omakorda trahviotsuse vaidlustada. Samuti ei ole välistatud see, et taotlust ei rahuldata. 7.
4. Halduskohus jättis arvestamata asjaolu, et vastustaja sisuliselt keeldus kaebusele eelnenud läbirääkimistest. Halduskohtu kommentaar, et kaebaja võiks veel kord kaaluda vastustajale küsitud tõendite esitamist, on kohatu. Kõik vajalikud dokumendid ja andmed on vastustajal olemas juba aastaid ning kaebaja esitas need täiendavalt 07.06.
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 207

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus rikkus kaebust tagastades oluliselt kohtumenetluse norme ja halduskohtu määrus tuleb seetõttu tühistada. 10.

§ 43

lg 1 p 1 näeb ette, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus.

§ 152

lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

3 § 152 lg 3 näeb ette, et kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 11. Halduskohus leidis õigesti, et haldusasjas nr 3-18-198 jõustunud kohtuotsusega lahendatud osas on tegemist korduva kaebusega, mis on menetluslikult lubamatu. Sellises olukorras puudus aga halduskohtul alus

§ 121

lg 2 p 1 kohaldamiseks, s.o kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Selle asemel oleks tulnud sama nõudega ja samal alusel esitatud kaebuse osas haldusasja menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 1 alusel.

12. Lisaks eeltoodule puuduvad vaidlustatud halduskohtu määruses põhjendused selle kohta, millised olid halduskohtu kaalutlused kaebuse tagastamisel viivisenõuet puudutavas osas. 13.

§ 199

lg 2 p 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

§ 203

lg 2 näeb ette, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

1. peatükist ei tulene teisiti. Seega võib ringkonnakohus halduskohtu määruse tühistada sõltumata määruskaebuses esitatud põhjendustest.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud põhjendustega

§ 43lg 1 p 1 kohaldamist puudutavas osas.

Samuti ei saa nõustuda määruskaebuse põhjendustega osas, mis puudutavad kaebaja veendumust, et kohtulahendi täitmise tagamiseks

§ 248

lg 1 alusel taotluse esitamine ei ole praeguses olukorras tõhus õiguskaitsevahend. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada halduskohtule võimalust vaidlusaluse olukorra lahendamiseks kohtulahendi täitmiseks seaduses ettenähtud erimenetluses. 15.

§ 167

lg 1 ls 2 kohaselt võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-18-198 tehtud otsuse p-s 12, et tasumisele kuuluva hüvitisesumma väljaselgitamine (sh Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerijatele kehtestatud uued soodustused ning sooduspileti ja täispileti hinnavahe) eeldab täiendavate asjaolude ja dokumentide kontrollimist, mis kassatsiooniastmes ei ole võimalik. Kolleegium ei pidanud põhjendatuks saata asja nende asjaolude väljaselgitamiseks ja arvutuste tegemiseks ka alama astme kohtule, vaid tegi Narva linnale ettekirjutuse kaebajale hüvitise summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks. 16. Kaebaja rõhutab määruskaebuses, et haldusasjas nr 3-18-198 tehtud Riigikohtu otsuse sisuks ei ole vastustajalt konkreetse rahasumma välja mõistmine, mis on olnud algusest peale kaebaja ainus soov ja eesmärk. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 167

lg 1 võimaldab väljamaksmisele kuuluva rahasumma suuruse kindlaksmääramise jätta vastustaja kohustuseks sõltumata sellest, et kaebaja on taotlenud konkreetse summa väljamõistmist. Asjaolust, et riigikohus tegi vastustajale ettekirjutuse rahasumma kindlaksmääramiseks, kuid kaebaja taotleb praeguses asjas esitatud kaebuses konkreetse rahasumma väljamõistmist, ei saa järeldada, et tegemist ei ole

§ 43lg 1 p-s 1 nimetatud olukorraga.

Haldusasjas nr 3-18-198 esitatud kaebuses taotles kaebaja samuti konkreetse rahasumma väljamõistmist. Seetõttu ei saa Narva linnalt ajavahemiku juuni 2017 - aprill 2018 eest esitatud arvete alusel 12 587,01 euro väljamõistmist puudutavas osas olla vaidlust selle üle, et AS Atko Bussiliinid on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta haldusasjas nr 3-18-198 tehtud kohtuotsus on jõustunud. 4 17. Halduskohus selgitas kaebaja tahet tõlgendades õigesti, et jõustunud kohtuotsuse täitmise saavutamiseks on kaebajal võimalik taotleda

§ 248

lg 1 alusel vastustajale trahvi määramist.

§ 248

lg 1 näeb ette, et kohtulahendi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist. 18. Kaebaja ei nõustu, et jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määramine on praeguses olukorras tõhus õiguskaitsevahend. Kaebaja leiab, et rahatrahvi määramise nõude esitamine ja selle võimalik rahuldamine ei too kaasa kaebuses taotletavat eesmärki, milleks on konkreetse rahasumma välja mõistmine kaebaja kasuks. Kaebaja märkis, et vastustaja on pikema aja jooksul vältinud kaebajale hüvitise tasumist ja puudub igasugune alus arvata, et vastustaja oma käitumist muudaks. Määruskaebuses esitatud põhjendusi arvestades kahtleb ringkonnakohus, kas kaebaja on mõistnud

§ 167

lg 1 ja Riigikohtu otsuses tehtud ettekirjutuse tähendust (ettekirjutuse järgi on vastustaja esmaseks kohustuseks kaebajale makstav konkreetne summa välja arvutada), samuti seda, kuidas

§-s 248 sätestatu võimaldab kohtulahendi täitmist saavutada.

1. Riigikohus selgitas, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (Riigikohtu 28.03.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-27-06, p 13). Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab menetlusosalisel mõjutada teist, kohustatud menetlusosalist, kohtuotsust täitma (Riigikohtu 08.08.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-21-13, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul alust kohtuotsuse täitmise tagamiseks algatatava menetluse ja võimaliku rahatrahvi mõju vastustajale alahinnata. Samas ei ole võimalik praeguses haldusasjas esitatud kaebuse sisu tõlgendada kohtulahendi täitmise tagamiseks trahvi määramise taotlusena, kuna kaebaja on selgesõnaliselt väljendanud, et ta ei soovi esitada kohtule vastustaja trahvimise nõuet. 20.

§ 248

lg 3 näeb ette, et Riigikohtu või ringkonnakohtu otsuse täitmata jätmise eest määrab rahatrahvi halduskohus. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul on võimalik kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahv määrata ka kohtu enda initsiatiivil.

1. Kuivõrd Riigikohtu otsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramise üle otsustamine on halduskohtu pädevuses, siis ei võta ringkonnakohus praeguses menetlusetapis seisukohta määruskaebuses Riigikohtu 27.05.
2. a otsuse täitmata jätmise kohta esitatud väidete ja oletuste (sh Narva linna majanduslikud raskused) osas. Kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramise menetluses on halduskohtul võimalik välja selgitada kõik jõustunud kohtuotsuse täitmist puudutavad olulised asjaolud ning hinnata menetlusosaliste väidetavate takistuste ja etteheidete tõele vastavust.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu 09.06.
4. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 5