Obsah (5)

§ 424§ 68§ 70§ 66§ 56

Kriminaalasi nr 1-23-7000 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2023, Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-7000 (23230200022) Kohtunik Andra Si

) § 424 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Arvi Kivirand: isikukood: 36810174717; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidusega; töökoht: xxxx, xxxx; kehtivad karistused puuduvad; e-post: xxxx; tel: xxxx. Kaitsja Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Arvi Kivirand

§ 424

lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 140 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 1400 eurot. 2.

§ 68

lg 1 ja

§ 70

lg 2 sätteid kohaldades lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 08.04.2023–09.04.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 134 päevamäära, s.o summas 1340 eurot. 3.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus, s.o 1340 eurot, kuulub tasumisele alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 1 aasta jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 111,50 eurot ning

1. kuul 113,50 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-23-7000“ ning viitenumbriks
2. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Menetluskulud: Välja mõista Arvi Kivirannalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 86,40 eurot ning sundraha summas 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1173,90 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 97,80 eurot ning
3. kuul 98,10 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-23-7000“ ning viitenumbriks
4. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 254 lg 6 ja lg 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS
5. peatüki sätteid. ESITATUD SÜÜDISTUS Arvi Kiviranda süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 08.04.2023 kella 21.13 ajal xxxx alevikus xxxx ja xxxx tänava ristmiku juures, liikudes suunaga xxxx poole, mootorsõidukit xxxx, xxxx reg-nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove: tõendusliku alkomeetri lugem 1,05 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,95 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Arvi Kivirand liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Arvi Kivirand oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Arvi Kiviranna süü

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevaga: • • • • • Arvi Kiviranna kahtlustavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtuvalt on isik kinni peetud 08.04.2023 kell 21.13 xxxx alevikus, xxxx tee ja xxxx tänava ristmiku juures ning vabastatud 09.04.2023 kell 14.35 (tl 1–3); Arvi Kiviranna poolt 09.04.2023 kahtlustatavana antud ütlustega, mille kohaselt süüdistatav tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ning kahetseb toimepandut (t lk 16–17); Tunnistaja J L (L) 08.04.2023 antud ütlustega, millest nähtub, et 08.04.2023 täitis tunnistaja tööülesandeid xxxx maakonnas, kontrollides juhtide kainust. Kella 21.13 ajal peatas ta xxxx alevikus xxxx tee ja xxxx tn ristmiku juures kinni mootorsõiduki xxxx, xxxx registreerimismärgiga xxxx. Kontrollides juhi kainust indikaatorvahendiga, puhus juht näiduks 1,26 mg/l. Juhiks osutus Arvi Kivirand. Tõendusliku alkomeetri lõplik tulem oli 0,95 mg/l (tl 8–9); Tõendusliku alkomeetri Dragor Alcotest mõõtetulemuste väljatrükiga, millega on fikseeritud, et 08.04.2023 mõõdeti Arvi Kivirannal alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,05 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l. Lõplik tulemus oli 0,95 mg/l (tl 10); Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldati 08.04.2023 Arvi Kivirand mootorsõiduki xxxx (registreerimismärgiga xxxx) juhtimiselt seoses sellega, et tal tuvastati joobeseisund (tl 13). Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Arvi Kivirannal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (tl 25), toimiku lk 21 nähtuvast õiendist on Arvi Kivirannal kehtivad juhiload ning teatisest nähtuvalt on süüdistatava keskmine päevasissetulek 2022. aastal olnud 3,2 eurot (t lk 20). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Arvi Kivirand juhtis tahtlikult 08.04.2023 kella 21.13 ajal xxxx alevikus, xxxx tee ja xxxx tn ristmiku juures suunaga xxxx tee poole mootorsõidukit xxxx, reg.märgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 1,05 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,95 mg/l) ning sellise tegevusega rikkus Arvi Kivirand LS § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 pde 1 ja 2 nõudeid. Seega on Arvi Kivirand toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt 30.11.2023 koostatud süüdistusaktile teeb Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina ettepaneku Arvi Kivirand süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 140 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot, s.o 1400 eurot. Lähtuvalt

§-st 68 lg-st 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 08.04.2023–09.04.2023 ehk 2 päeva. Vastavalt

§ 68

lg 1 teisele lausele vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära ehk 6 päevamäära. Seega kandmisele kuulub 134 päevamäära, mis on 1340 eurot. Lähtuvalt

§-st 66 lg-test 1 ja 3 määrata, et mõistetud rahaline karistus summas 1340 eurot kuulub tasumisele ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha, mis on 1087,50 eurot ning kaitsjatasu 86,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiste maksetena. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse kohaldamise sätteid. 3 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus sisaldub

§-s 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on 12.12.2012 lahendis nr 3-1-1-113-12 p-s 9.1 sedastanud, et

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süü põhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut isiku süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendavates ja raskendavates asjaoludes (vt RKKKo 13.05.2004, 3-1-1-40-04, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19). Kriminaalkolleegium on oma kehtivas kohtupraktikas selgitanud ja seda korduvalt (vt nt RKKKo lahendid 17.06.2013, 3-1-1-58-13, p 7; 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19; 03.04.2020, 118-2232, p 71), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka RKKKo 11.06.2018, 1-17-1629, p 28).

§ 424

lg 1 järgi on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning tõsi, tulenevalt

§ 56

lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged ning arvestades Arvi Kiviranna süüd ja asjaolu, et isik on varem kriminaalkorras karistamata, leiab kohus, et Arvi Kiviranna suhtes on võimalik kohaldada karistusena rahalist karistust määras, mille osas on karistusettepaneku teinud ka prokurör. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus Arvi Kiviranna süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning karistab teda rahalise karistusega 140 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 1400 eurot.

§ 68

lg 1 ja § 70 lg 2 sätteid kohaldades tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 08.04.2023–09.04.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista rahaline karistus 134 päevamäära ulatuses, s.o 1340 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel kuulub mõistetud rahaline karistus (s.o 1340 eurot) tasumisele alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 1 aasta jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 111,50 eurot ning

1. kuul 113,50 eurot. Igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad määrab kohus, juhindudes Riigikohtu lahendi 31-1-110-13 punktist
2. MENETLUSKULUD: KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 86,40 eurot ning sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral summas 1087,50 eurot. 4 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt Arvi Kivirannalt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 86,40 eurot riigituludesse, kuivõrd antud kulud on tekkinud tema õigusvastase käitumise tulemusena. Kohus peab põhjendatuks väljamõistetavate menetluskulude osas (s.o määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha) kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning määrata menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Juhul kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-
3. Kohus juhindub KrMS §-dest 44 lg 1, 2 ja 4;173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 251; 253 p 1; 254;
4. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 5