Obsah (11)

§ 486§ 429§ 423§ 150§ 168§ 178§ 138§ 139§ 4842§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Kohtujurist Ervin Makko Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-125346 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTO

§ 486lg 1 p 2 alusel ning nõue anti üle maakohtu menetlusse.

1. 13.11.2023 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi M. S.a vastu 15 euro saamiseks.
2. Kohus võttis hagi 17.11.2023 määrusega menetlusse.
3. 20.11.2023 teatas kostja, et tasus hagejale 15 eurot.
4. 22.11.2023 esitas hageja hagist loobumise taotluse seoses sissenõudekulu nõude 15 eurot täitmisega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud riigilõiv 82,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxxx (Xxxx) ning märkides selgituseks sõiduki numbri ja kasutades viitenumbrit 5087866, õigusabikulu 220 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele xxxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-125346, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit
6. 23.11.2023 kirjaga küsis kohus kostjalt seisukohta hagist loobumise ja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osas.
7. 24.11.2023 ja 04.12.2023 esitas kostja vastuväited hageja nõudele, kuid hagist loobumist ei vaidlustanud. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 9. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kohus selgitab, et kuigi kostja on esitanud hagiavaldusele vastuväiteid, on ta samas hageja nõude täitnud, välistades sellega hageja nõude edasise menetlemise. Nõude täitmisega, on hageja nõue muutunud perspektiivituks

§ 423

lg 2 p 1 mõttes, mis on ka ilma läbivaatamata jätmise avaldust esitamata hagi läbi vaatamata jätmise alus. Juhul kui kostja leiab, et ta on hagejale raha tasunud alusetult, siis tuleks kostjal esitada hageja vastu eraldiseisev rahaline nõue (hagi), eelduslikult alusetu rikastumise sätete alusel. 10. Kostja taotlus tasutud riigilõivust 17,50 euro tagastamiseks tuleb rahuldada

§ 150lg 2 p 1 alusel koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 3.

11. Kuna kostja on hageja nõude rahuldanud peale hagi esitamist, siis tulenevalt

§ 168lgst 4 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 12. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 220 eurot. 2/3 2-23-125346 13.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 82,50 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 110 eurot/h (dtl 166), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 110 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 110 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 202,50 (82,50+20+100) eurot. Kohus märgib täiendavalt, et tulenevalt Riigikohtu praktikast ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga (Riigikohtu 12.05.2021 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-114596). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 202,50 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3/3