Obsah (9)

§ 3401§ 368§ 361§ 657§ 3§ 371§ 171§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-11605 Kohtuasi

) § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et käesolevas asjas on hagiavalduse puudused sellised, mida ei saa

§ 3401

lg 1 alusel kõrvaldada ning seetõttu ei ole alust määrata hagejale tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. 7. Maakohus selgitas, et

§ 368

lg 1 järgse tuvastushagi esemeks saab olla üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõue. Õigussuhe on konkreetne ja esitatud asjaoludest tulenev õiguslik suhe isikute vahel või isiku ja eseme vahel, nt omand. Antud juhul ei väida hageja, et vaidluse all oleks sulatusahju kui vallasasja omandi kuuluvus, samuti ei ole hagi aluseks vallasasja valduse rikkumine kostja poolt või poolte 2 lepingust või seadusest tekkinud õigussuhtest tulenevad nõuded. Seega ei nähtu, et hageja ja kostja vahel või poolte ja eseme (sulatusahi) vahel eksisteeriks õigussuhe, mille olemasolu või puudumist saaks kohtu abil tuvastada. 8. Maakohus leidis, et hagejal ei esine

§ 368

lg 1 eelduseks olevat õigusliku huvi tuvastamaks, et kostjal puudub õigus sulatusahju võõrandamiseks. Hageja toob esile, et ebaõige oksjonikuulutusega kahjustab kostja hageja omandiõigust sulatusahju suhtes, kuna loob kolmandatele isikutele mulje, justkui oleks kostjal sulatusahju suhtes pandiõigus, õigus pandiõigust realiseerida ning sulatusahju müüa. Tegelikkuses hageja kinnitusel mistahes eeltoodud õigusi kostjal ei ole. Kohus leidis, et kolmandatele isikutele vallasasja omandiõiguse kohta ebaõige mulje loomine ei saa kahjustada hageja õigusliku positsiooni, mh hageja omandiõigust.

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Olukorras, kus hageja enda väidetel puudub kostjal sulatusahju otsene ja kaudne valdus, samuti juurdepääs sellele, poleks ka heausksel ostjal võimalik sulatusahju omanikuks saada. Oksjoni tulemusel hageja omandisse ja valdusesse kuuluva eseme suhtes müügilepingu sõlmimisel kannaks kahju lepingu teine pool ning üksnes tema saaks esitada kostja vastu müügilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid. Kuid ka selline asjaolude kulg on hüpoteetiline ning ei kuulu käesoleva hagi esemesse. Kehtiv õiguskord ei võimalda esitada tsiviilhagi kolmandate isikute väidetavate õiguste kaitseks.
2. Hageja ei ole esitanud kostja vastu mistahes varalisi nõudeid, samuti ei nõua hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ega väida, et soovib selliseid nõudeid tulevikus esitada. Pelgalt võõrandamisõiguse puudumise tuvastamine kohtuotsuses ei ole täitedokumendina täidetav ning sellise õiguse puudumise tuvastamisega ei kaasneks kostjale kohustust müügitegevus lõpetada. Kostja aktiivse tegevuse keelamiseks on kohane õiguskaitsevahend sooritushagi, mis kohustab kostjat konkreetsest tegevusest hoiduma, milline kohustus võiks olla täitemenetluses sundtäidetav. Kuid ka sooritushagi esitamisel tuleb kontrollida selle lubatavust, sh hagi perspektiivi. Käesoleval juhul pole hageja sooritusnõuet esitanud.
3. Oksjonikeskkonna www.osta.ee haldaja AllePal OÜ esitas 02.08.2021 maakohtule teavituse, et enampakkumine vaidlusaluse sulatusahju osas lõppes 29.07.2021 ning oksjoni võitjaks osutus Cl Max Agency. AllePal OÜ teatas, et oksjoni korraldaja (müüja), kasutaja "Plazma Welding" ja oksjoni parim pakkuja teevad tehingu omavahel ning Osta.ee tehingu käiku sekkuda ei saa. Maakohus leidis, et olukorras, kus kostja algatatud müügitegevus vaidlusaluse sulatusahju suhtes on lõppenud, väidetava enampakkumise võitnud ostja on teada ning müügitegevus jõudnud hageja, kostja ja oksjoni võitnud isiku vahel lepingu sõlmimise staadiumi, pole enam eksisteerivat müügitegevust, mille õigusvastasust saaks tuvastada. Hagiga pole võimalik taotleda tulevikus tekkida võiva täpsustamata müügitegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kuivõrd 02.08.2021 seisuga on vaidlustatav müügitegevus (enampakkumine) lõppenud, pole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Määruskaebus
4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 3
5. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud põhjendamise kohustust. Maakohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse kohtu poolt leitud puuduste kõrvaldamiseks, sh võimalikuks nõude täpsustamiseks ja muutmiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei väida, et vaidluse all oleks sulatusahju kui vallasasja omandi kuuluvus. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et poolte vahel on vaidlus väidetava pandilepingu osas. Seda enam, et kostja on esitanud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-11362 hagi oma väidetava pandiõiguse tuvastamiseks.
6. Vaidlust ei saa olla, et kostja ebaseadusliku tegevuse eesmärgiks on sulatusahju suhtes hageja omandi- ja valdusõiguse rikkumine. Kohus peab menetluse käigus tuvastama, kas kostjal on õiguslik alus sulatusahju müümiseks või mitte. Hageja on seisukohal, et igal asja omanikul on põhiseadusest tulenev õigus esitada hagi tuvastamaks, et mistahes kolmandal isikul puudub õigus hageja valduses ja omandis oleva sulatusahju võõrandamiseks oksjoni korras. Vaidlust ei saa olla selles, et mistahes ebaõige oksjonikuulutuse avaldamisega ja oksjoni läbiviimisega tekivad mitmed erinevad õigussuhted, võimalikud nõuded jms, mille ainuüksi tekkimise võimalus kahjustab omandiõigust.
7. Hageja põhiline etteheide seisneb selles, et kostja püüab väidetava pandilepingu alusel oksjoni korras võõrandada hagejale kuuluvat sulatusahju, kahjustades ja/või luues eelduse omandi-ja valdusõiguse kahjustamiseks. Hagejale ei olnud hagi esitamisel ettenähtav, et kostja ka faktiliselt oksjoni läbi viib. Hageja ei välista kostja vastu võimalike rahaliste nõuete esitamist. Kui õigusaktid ei suuda takistada ebaseaduslike oksjonite läbi viimist, siis tuleb sellise õiguse puudumine tuvastada kohtumenetluses. Seda isegi juhul, kui fiktiivne oksjon on juba toimunud. Kuna kostjal puudub sulatusahju suhtes valdus, ei saa AÕS § 282 lg-st 1 tulenevalt olla kostjal mis tahes väidetavast pandilepingust tulenevat õigust, sh õigust sulatusahju oksjonil müüa.
8. Kuna kostja on eiranud hagi tagamise määrust, siis poleks hagejal olnud kasu ka sooritushagi esitamisest, kuna poleks kasu kohtuotsusest, millega keelatakse kostjale midagi, mille ta on juba toime pannud. Hageja nõue ei olnud suunatud üksnes osta.ee oksjonile, vaid on oluliselt laiem. Menetluse edasine käik
9. Kostja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Harju Maakohtu 17.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-10112 keelati hagejal ajutise halduri nõusolekuta oma vara käsutada. Pankrotiseaduse § 20 lg-st 3 tulenevalt peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.

§ 361

lg-st 1 tulenevalt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jäeti Harju Maakohtu 23.09.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-10112 hageja pankrot välja kuulutamata ning tühistati 17.06.2022 määrusega hageja vara suhtes 4 kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.05.2023 määrusega maakohtu 23.09.2022 määruse resolutsiooni muutmata. Riigikohus keeldus 18.09.2023 määrusega ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasja menetlus uuendada, kuna peatumise aluseks olenev asjaolu on ära langenud. 20. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 21.

§ 3

lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 368

lg 1 kohaselt peab tuvastushagi esitajal olema õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks õiguslik huvi.

§ 371

lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja hagiavalduses ega ka määruskaebuses toonud esile asjaolusid, miks annaksid aluse jaatada õigusliku huvi olemasolu käesoleva hagi esitamiseks. Hageja on palunud tuvastada, et kostjal puudub mistahes põhjusel ja alusel õigus võõrandada sulatusahju, sh võõrandada seda pandilepingu alusel oksjoni korras portaalis osta.ee. Samas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja saaks võõrandada temale kuuluvat asja, st et kostja võõrandamistehing saaks mõjutada hageja omandiõigust. Hagiavalduses esitatu kohaselt on vaidlusalune sulatusahi hageja omandis ning asub hageja valduses olevates lukustatud ruumides. AÕS § 92 lg-st 1 tulenevalt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 95 kohaselt on ka asja heauskne omandamine võimalik vaid asja üleandmisega ja selle suhtes valduse saamisega. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et sulatusahi võib tema valdusest väljuda.
2. Hageja on tuginenud sellele, et kostjal ei ole sulatusahju suhtes käsipanti ning hageja õiguste rikkumine seisneb pandiõiguse suhtes kolmandatele isikutele ebaõige mulje loomises. AÕS § 281 lg 1 kohaselt võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. AÕS § 282 lg 1 tulenevalt tekib käsipant asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Hagiavalduses esitatu kohaselt on sulatusahi hageja valduses ning hageja tugineb sellele, et käsipanti tekkinud ei ole. Kuna hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole panti tekkinud, siis ei saa toimuda ka pandipidaja nõude rahuldamist panditud asja müügiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pelgalt kolmandatele isikutele pandiõiguse kohta ebaõige mulje loomine ei saa kahjustada hageja õigusi sulatusahju suhtes ning anda alust tuvastushagi esitamiseks. 5
3. Hageja on määruskaebuses märkinud, et kostja on esitanud maakohtule tsiviilasjas nr 2-2111362 hagi väidetava pandiõiguse tuvastamiseks. Ka kostja on vastuses määruskaebusele viidanud, et pandilepingu olemasolu üle toimub vaidlus eelnimetatud tsiviilasjas. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-21-11362 on kostja 20.07.2021 (s.o enne käesolevas asjas tuvastushagi esitamist) esitanud hageja vastu rahalise nõude ning on palunud tunnustada oma õigust realiseerida pandiõigust ja rahuldada kostja nõue pandieseme müügist saadud rahasummast. Kostja hagiavaldus on võetud 03.09.2021 määrusega maakohtu menetlusse. Seega on hageja huvi suunatud õigussuhte puudumise tuvastamisele, milline küsimus tuleb kindlaks teha ka tsiviilasjas nr 2-11-
4. Ka seetõttu puudub hagejal õigustatud huvi esitada käesolevas menetluses iseseisev hagi tuvastamaks, kas kostjal on pandilepingu alusel õigus sulatusahju võõrandada. Hagejal on võimalik pandilepingut puudutavad vastuväited esitada tsiviilasja 2-21-11362 menetluses.
5. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti

§ 368

lg 1 ja

§ 371lg 2 koosmõjus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud.

26. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohus määrab

§ 174

lg 3 järgi kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulu ringkonnakohtus 598 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal määruskaebemenetluses toimingute tegemisele kokku 4,6 tundi (sh dokumentidega tutvumisele ja kliendile olukorra selgitamisele 2,5 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamisele 2,1 tundi). Lepingulise esindaja tunnitasu määr on 130 eurot (käibemaksuta). Kostja ei taotle käibemaksu väljamõistmist. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu võib kostja menetluskulu pidada ringkonnakohtu hinnangul kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist turuhinda. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu summas 598 eurot (käibemaksuta). Viivise väljamõistmist menetluskuludelt kostja ei taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 6