Obsah (6)

§ 184§ 328§ 64§ 65§ 68§ 76

1-21-2469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2023. a Tallinn Kohtuasja nr 1-21-2469 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Aljona Kunda Tõlk Natalja Smirnova

§ 184

lg 2 p 1, 2;

§ 328

järgi ja karistati teda

§ 64

lg 1,

§ 65

lg 2;

§ 68lg 2 alusel vangistusega 6 aastat 6 kuud ja 17 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 05.06.

1. a ja lõpp on 22.12.
2. a. Aleksandr Suhotski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Suhotski vanglas töötab, vestles psühholoogiga, ta on motiveeritud riigikeelt õppima, kuid seda vaid juhul, kui tunnid toimuksid peale tööd, distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma vanemate juurde xxxx. Vabanemisjärgses töökohas firma soovib näha isiku tööoskusi ja seejärel otsustatakse, kas A. Suhotski sobib neile töötajaks. Aleksandr Suhotski taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Aleksandr Suhotski tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles Aleksandr Suhotski vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. A. Suhotski käitumine näitab, et tal on täidetud eeldused tema tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammi, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning sooritatud kuriteost on möödunud 8 aastat. Ta on teinud oma karistusest järeldusi. Vabaduses oleks tal rohkem võimalusi hoolitseda oma laste eest. Isik soovib vabaneda koos elektroonilise valvega, millena taotlus rahuldada ja määrata ta käitumiskontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused leiab, et Aleksandr Suhotski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, ka elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Aleksandr Suhotski omab praegusel ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta
3. korda. Käesolevat vanglakaristust kannab narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja vanglast põgenemise eest. Kinnipeetav käitles narkootilisi aineid suures koguses majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemiste, röövi eest (relvaga), narkootikumide suures koguses käitlemise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, alla 18aastasele suures koguses narkootikumide edasiandmise. Kuritegude soodusteguriks on tal välja kujunenud kuritegelik käitumisviis ning varasemate kuritegude puhul ka narkootiliste ainete tarvitamine ja alkoholi kuritarvitamine. Kuritegude raskusaste on suurenenud, sest viimasel narkootikumide käitlemisel oli tegu väga suure kogusega (joobe tekitamine võimalik vähemalt 1000-inimesele). Varasemad narkootikumide käitlemised on olnud oluliselt väiksemates kogustes. Kuriteod on oma laadilt muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja kaasnes ka suurem planeeritus. 2 Kinnipeetav vanglas töötab, vestles psühholoogiga ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Asja materjalidest nähtub, et Aleksandr Suhotskile tekitas probleeme alkoholi tarvitamine, kuid aastaks 2015 alkoholiprobleem puudub ja kinnipeetav eitab kunagist alkoholi kuritarvitamist. Kinnipeetav on varem käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega. Aleksandr Suhotski tarvitas varasemalt narkootikume. Kinnipeetava sõnul viimane tarvitamine oli enne eelmist vangistust, s.o enne 16.02.
4. a, mil peeti kinni. Kinnipeetava sõnul
5. a oli ta narkootikumide kuritarvitaja ja sõltlane, oli tugevas sõltuvuses kangetest narkootikumidest ja 2008-
6. a toime pandud narkokuriteod ja vägivallakuriteod olid seotud narkosõltuvusega. Kinnipeetava sõnul sai ta narkootiliste ainete tarvitamise sõltuvusest üle vanglas selle probleemiga tegeledes.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Aleksandr Suhotski puhul on positiivseid asjaolusid, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, psühholoogiga vestlemine ja rahaliste kohustuste tasumine ning vabaduses elukoha, toetavate lähedaste ja võib-olla ka töökoha olemasolu. Kuid kinnipeetaval oli enne kuriteo toimepanemist olemas kindel elukoht ning positiivselt toetavad lähedased, kuid need ei hoidnud ära A. Suhotski poolt uute kuritegude toimepanemist. A. Suhotski kannab karistust

§ 184

lg 2 p 1, 2 alusel - raske I astme süüteo – narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. A. Suhotskile mõisteti karistuseks selle paragrahvi järgi 3 aasta ja 10kuuline vangistus ehk seaduses ettenähtud miinimummäära lähedane ja tegemist on raske ühiskonnavastase kuriteoga. A. Suhotski pani narkootilise aine käitlemise toime just hõlptulu saamise eesmärgil. Tema narkokuritegu on ette planeeritult toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja ta lahendab oma majanduslikke probleeme kuritegude sooritamisega. KRaha 01.09.

1. a seisuga on A. Suhotskil tasumata nõudeid 15 507,75 € ja vabanemisfondis on 1034,01 €. A. Suhotski põgenes 10.10.
2. a Tallinna Vanglast ja kinnipeetav liikus illegaalselt Vene Föderatsiooni. A. Suhotski elas enda sõnul aastatel 2015-
3. a Sankt-Peterburis. Kinnipeetava sõnul ta arreteeriti Vene Föderatsiooni politsei poolt ning viibis 1,5 aastat vangistuses VF-is, enne kui anti Eesti Vabariigile välja. Varasema riskihindamise koostamise ajal on A. Suhotski väljendanud huvi asuda elama karistuse ära kandmise korral Venemaale koos abikaasaga. Praegusel ajal küll väidab, et ta ei ole kindel Venemaale elama asumise osas seoses olukorraga ühiskonnas ja Venemaal. Seega ei ole maakohus kindel, et isikut tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastades alluks ta kriminaalhooldusele ja täidaks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse kohustusi, kuna isik on varasemalt vanglast põgenenud ja asunud elama teise riiki. Lisaks on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus kinnipeetava edasine õiguskuulekas käitumine, mis tähendab seda, et vabastatakse vaid isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Vaatamata kinnipeetavat iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele vanglas viibimise kohta, siis just kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku varasemat elukäiku iseloomustavate andmete pinnalt ei saa A. Suhotski puhul välistada uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Kohus ei ole 3 veendunud, et kinnipeetava mõttemaailm on praeguseks ajaks muutunud ning ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kohtu hinnangul ei ole senine aeg olnud piisav, et avaldada tema käitumisele mõju ning muuta seniseid käitumishoiakuid. A. Suhotski vabanes oma eelmises kriminaalasjas nr 1-09-11463 Tartu Maakohtu 18.03.
4. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuid pani uue kuriteo toime juba vabanemisjärgselt esimesel kuul, kui ta käitles ebaseaduslikult grupis narkootilisi aineid. Kuigi kohus ei pea praegusel ajal kinnipeetava kantud karistust piisavaks, et olla veendunud isiku edasises õiguskuulekas käitumises, ei tähenda seda, et A. Suhotskil puuduks võimalus ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Isikul on veel võimalus taotleda enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning kohus saab edaspidi kaaluda, kas see on põhjendatud või mitte. A. Suhotski ärakandmata karistusaeg on veel pikk – ligi 2 aastat ja 2 kuud. Harju Maakohus menetles A. Suhotski kriminaalasja kokkuleppemenetluses, mistõttu oli A. Suhotski teadlik ja nõus just sellise karistusajaga. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et isiku edaspidisele käitumisele saab anda hinnangu just tema varasema käitumise pinnalt (RKKK 3-1-1-12-17, p 21). A. Suhotski on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on ka hetkel mitu kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta kolmandat korda. Kuriteo, mille eest ta hetkel karistust kannab, pani ta toime vaid kuu aega pärast eelmisest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemist. Sellised andmed annavad aluse arvamuseks, et ta ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi ning need ei ole mõjutanud teda oma käitumist muutma õiguskuulekaks. Kohus leiab, et Aleksandr Suhotski ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Aleksandr Suhotskit uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta Aleksandr Suhotski tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, ka elektroonilise valvega. Arvestades A. Suhotski karistusaja pikkust, võib tema ennetähtaegne vabastamine tulla edaspidigi kaalumisele ning karistuse kandmise ajal võib muutuda isiku positiivsete asjaolude hulk, tal on võimalik osaleda vangla tegevustes ning aja jooksul vähenevad kuriteo asjaolude tähtsus. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kuid reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja saabumist. Kohus ei ole veendunud, et see praeguseks ajaks see nii oleks. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõik eeltoodu, s.o andmed isiku varasema elukäigu ja toime pandud kuritegude kohta ei tekita käesoleval ajal kohtus veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks isiku vabanemise puhul madal või väheoluline. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud, samuti süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud näitavad, et A. Suhotski tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud ega võimalik. Kohtu hinnangul eksisteerib A. Suhotski puhul endiselt kuritegude toimepanemise jätkamise risk. A. Suhotski tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad prokurör ja vangla, kuid prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4