Obsah (6)

§ 663§ 664§ 660§ 593§ 599§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. oktoober 2023 Tsiviilasja number 2-23-13145 Tamara Nikol

§ 663alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 664 lg 2 kohaselt läbi vaatamata, sest kohtunikuabi on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Määruskaebuse esitajal ei olnud kaebeõigust kinnistusosakonna 29. augusti 2023. a kandemääruse peale. 6.

§ 664

lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kinnistusosakond võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse kandemääruse peale, mida avaldaja ei saanud vaidlustada. 7. Kohtulikku registrisse tehakse kandeid üldjuhul kandeavalduse või kohtulahendi alusel (

§ 593lg 1).

Kandeavalduse saab esitada isik, kellele see õigus on seaduse järgi antud (

§ 593lg 2).

Kinnistamisavalduse esitamise õigus on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 järgi isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Kinnistamisavaldus peab vastama KRS § 34 lg 6 nõuetele, avalduses peab muuhulgas olema märgitud taotletava asjaõiguse sisu.

1. Kinnistusosakonnale esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja palub mitte muuta omaniku nime kinnistusraamatu registriosas nr XXXXXXXX ning kontrollida täitemenetlusega seotud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellise sisuga avaldust käsitleda kinnistamisavaldusena KRS § 34 lg 6 mõttes. Kinnistamisavaldus on formaalne menetluslik taotlus kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Asjaõigusseaduse § 53 näeb ette põhimõtte, et kinnistusraamatusse saab kanda üksnes selliseid andmeid, mille sissekandmine tuleneb seadusest. Sätte eesmärk on vältida olukorda, et kinnistusraamatusse kantakse lubamatuid kandeid. Kinnistusosakonnale on siduv kandetaotlus, kuid
2. juunil 2023 ja
3. augustil 2023 esitatud avaldustes puudub tahe kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks, seega puudub avaldus kinnistamismenetluse mõttes. Esitatud avalduse näol on tegemist avaldaja taotlusega kontrollida täitemenetlustes teostatud toiminguid, mida aga kohtunikuabi ei saa teha kinnistamismenetluses. Kinnistusosakonnal oli võimalus avaldajale selgitada, et täitemenetlusega seotud vaidlused ja kaebused tuleb esitada täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäiturile või maakohtule. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud kandemääruses on ekslikult märgitud, et kandemäärus on vaidlustatav

§ 599

alusel.

§ 599

lg 1 esimese lauses on sätestatud määruskaebeõigus kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt või millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud säte ei reguleeri olukorda, kus avaldaja on esitanud kinnistamisavalduse nimetuse all dokumendi, mis oma sisult ei vasta kinnistamisavalduse nõuetele. Seega ei tulene avaldajale

§-st 599 kaebeõigust

1. augusti
2. a kandemääruse peale.
3. Lisaks eelnevale puudub Tamara Nikolajeval kandemääruse vaidlustamise õigus põhjusel, et ta ei ole õigustatud isik kinnistu XXXXXXXX osas kinnistamisavalduse ja määruskaebuse esitamiseks. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et kinnistamisavalduste ja määruskaebuste esitajaks on Tamara Nikolajeva isiklikult, mitte kinnistu omanik Nadine Meisonnave. Kandemäärust saab vaidlustada üksnes isik, kelle õigused on asjas mõjutatud. Avaldajat selliseks isikuks lugeda ei saa, seega puudub tal seadusest tulenev õigus esitada 3 määruskaebus. Maakohus on selle asjaolu tähelepanuta jätnud ning määruskaebust alusetult menetlenud.
4. Eelneva põhjal on maakohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ning see tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus määruskaebuse väidetele. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida avaldaja tähelepanu asjaolule, et üldjuhul on kandemenetlus formaalne menetlus, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on piiratud. Eelkõige ei saa kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada üksnes hagimenetluses (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p-d 28 ja 29). Kinnistusosakonna kohtunikuabil puudub pädevus ja õigus hinnata kinnistamismenetluse väliste dokumentide õiguspärasust ja kehtivust. Seetõttu ei saa kohtunikuabi kontrollida täitemenetlusega seotud asjaolusid.
2. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 4