Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4171 Tsiviilasi X hagi Y vastu

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.03.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on X (hageja) ja C (kostja seaduslik esindaja) Y (kostja) vanemad. Harju Maakohtu 01.05.2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-1368 oli hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis summas, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, s.o 2021 aastal 292 eurot lapsele, mida lapse isa on seni korrapäraselt tasunud. 01.01.2022 on jõustunud uus perekonnaseaduse redaktsioon, mille kohaselt on oluliselt muutunud lastele makstava elatise põhimõtted, s.o elatise suurus ei ole enam seotud Eesti miinimumpalgaga, mis oli aluseks tsiviilasjas 2-15-1368 väljamõistetud elatise määramisel. Lähtudes eeltoodust palus hageja vähendada väljamõistetud elatist kehtiva miinimumelatiseni alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja kinnitas, et hageja on seni kostjale korrapäraselt jooksvalt elatist tasunud ning kostja ülalpidamiseks on see ära kulunud, seepärast ei oleks mõistlik teha selles enam tasaarveldust, kuna 2 tasaarveldus mõjutaks kostja senist elukvaliteeti. Seda enam, et tegemist on kasvava tütarlapsega, kellel on tarvis järjepidevalt ainuüksi uusi riideid ning ka jalanõusid. Küll aga ei ole hageja tasunud täielikult 01.05.2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-1368 välja mõistetud tagasiulatuvat elatisvõlga kostjale summas 2128,81 eurot. Kostja on selle saamiseks pöördunud ka kohtutäituri poole, kuid kuna hageja tulud ei laeku pangakontole, siis on ka tagasiulatuva elatisnõude kätte saamine raskendatud. Kostja on nõus elatist vähendama vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud igakordsele miinimumäärale ehk siis alates 01.01.2023 on see summa 260,33 eurot kalendrikuus ja on valmis selleks sõlmima ka vastavasisulised kokkulepped. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
5. aasta
6. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
7. aasta
8. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
9. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 13.05.2015 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 3 2-15-
10. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist kehtiva miinimumini.
11. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

1. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile. Kohtu hinnangul on oluline muudatus seaduses aluseks elatise vähendamisel isegi juhul, kui muud asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Samuti on kostja olnud nõus oma vastuses elatise vähendamisega miinimumini. Kohus selgitab, et perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 oli miinimumelatise suuruseks 215,64 eurot ning alates 01.04.2023 on miinimumelatise suuruseks 260,33 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagejal on õigus seaduse kohaselt nõuda elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest. Enne hagiavalduse esitamist tuli/tuleb hagejal tasuda elatist vastavalt 13.05.2015 jõustunud kohtulahendile. Juhul, kui hageja on elatise tasumisega võlgnevuses, siis on kostjal õigus võlgnevust nõuda läbi kohtutäituri.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning vähendab elatist selliselt, et hagejal tuleb tasuda kostjale elatist perioodi eest 16.03.2023 kuni 31.03.2023 summas 111,30 eurot ning alates 01.04.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. 4 Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5