Obsah (5)
§ 200§ 121§ 64§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-16-3013 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 29.03.2018) Kriminaalasja number 1-16-3013 Tä
§ 200
lg 2 p 2 ja 8 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
§ 121
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikus 07.10.2015 kuni 08.10.2015, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks oli 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 17.01.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.01.2019. 1
(3)08.01.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid H.J-i ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei võimalda süüdimõistetu vabastamist tingimisi enne tähtaega tema negatiivne isik, kuritegude sooritamise asjaolud ning lähedaste toetuse puudumine. Lisaks puudub ülevaade isiku elutingimustest vabaduses. 05.02.2018 kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, millega ta on vangistuse ajal tegelenud ning millega hakkab tegelema vabaduses. Kinnipeetav loodab vabanemise korral isa juurde elama minna, kuid teab, et isa eelistaks, et ta läheks rehabilitatsioonikeskusesse. Rehabilitatsioonikeskusesse minemise võimalust ei ole ta jõudnud uurida, kuid soovis seda teha, mistõttu palus kohtul asja arutamise edasi lükata. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et H.J oleks võimalus otsida vabaduses koht rehabilitatsioonikeskuses. 07.03.2018 edastati kohtule Tartu Vangla inspektor-kontaktisik xxxxxxxxxxxxxxx kiri, milles teatatakse, et kinnipeetavale leiti koht xxxxxxxxxxxxxxxxs, kuid ta ei soovi sinna minna. Seega puudub tal hetkel vabanemisjärgne elukoht. 29.03.2018 kohtuistungil kinnitas H.J, et ta ei soovi minna xxxxxxxxxxxxxxxxx, vaid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seal vabaneb koht juunis ja seetõttu kinnipeetav praegu enda ennetähtaegset vabastamist ei soovi. Kohus selgitas kinnipeetavale, et kuna tema karistus lõpeb jaanuaris 2019, siis tal enam ennetähtaegse vabanemise võimalust ei teki. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on H.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.J on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused H.J-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.J on varem kriminaalkorras karistatud, kuid need karistused on praeguseks kustunud. Käesolev vangistus, mis on mõistetud röövi ja kehalise väärkohtlemise eest, on süüdimõistetul esimene. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest ning labiilne emotsionaalne seisund. Vanglas paikneb kinnipeetav osakonnas, mis on spetsialiseerunud tööks uimastisõltlastega. Ta on läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi, s.o sotsiaalprogramme ning töötanud. Programmide läbiviijate tagasiside on positiivne- H.J on motiveeritud pärast vabanemist elama sõltuvusainete vaba elu. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse järjekorras. Vabanemisjärgse elukohana on süüdimõistetu avaldanud ka isa elukoha, kuid isaga kriminaalhooldajal kontakti saada ei õnnestunud. Elektroonilise järelevalve kohaldamise võimaluse avanemisel ei olnud isa nõus poega enda juurde elama võtma. Süüdimõistetule teadaolevalt eelistaks isa ka praegu, et ta läheks vabanemise korral 2
(3)rehabilitatsioonikeskusesse. Kinnipeetava vanglasiseselt juhtumikorraldajalt saadud teabe kohaselt oleks H.J võimalus minna ka xxxxxxxxxxxxxxxxa, kuid ta ei soovi seda. Koht Sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxte ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses vabaneb süüdimõistetu sõnul juunis. Seega puudub tal hetkel vabaduses elukoht ning ta ei soovi enda vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamata. Isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Olukorras, kus elukoht puudub, ei saa tema üle teostada vajalikku kontrolli ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)