KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

) § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu 23.

märtsi 2017. a otsusega asjas nr 1-17-1210 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta vangistuse – võrra ning R.U-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Karistusaja alguseks luges kohus

1. aprilli
2. Vangistuse lõpptähtpäev on
3. september
6. veebruaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur R.U ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
7. Tartu Maakohtu
8. aprilli
9. a määrusega jäeti R.U vangistusest vabastamata. Kohus märkis, et R.U on karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanemisjärgne elukoht MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskeskus vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele. Seega on täidetud formaalsed eeldused R.U ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks

§ 76lg 1 p 1 alusel.

Samas on R.U kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimast karistust kannab R.U avaliku korra vastase süüteo eest. Eriliigilised karistused, sh vangistus ei ole soovitud tulemust andnud, sest R.U on jätkanud kuritegude toimepanemist. Praegu kannab kinnipeetav karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Kuigi R.U ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et R.U suhtes on

1. oktoobril 2017 Tartu Vangla käskkirjaga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (kuni
2. jaanuarini 2018). Kinnipeetav viibis lukustatud kambris kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. See ei viita sellele, et R.U suhtumises ja käitumises oleksid toimunud muutused. Vabanemisel soovib R.U asuda elama aktiviseerimiskeskusesse, mis pakub tuge ka töökoha leidmisel, sotsiaalteenuste ja toetuste taotlemisel ning võlgnevustega tegelemisel. Kõik see on R.U-le vajalik ning maandab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas ei ole see piisav, et vabastada R.U esimese võimaluse avanemisel. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.U kaitsja H. Kuningas, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada R.U ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Kaitsja viitab Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määrusele asjas nr 1-11-11775, milles vabastati ennetähtaegselt vangistusest isik, kes oli süüdi tunnistatud

§ 118p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Kaitsja märgib, et R.U karistusaeg on oluliselt väiksem kui eelviidatud asjas. Võrreldes kahte kaasust nähtub kaitsja hinnangul, et R.U suhtes esinevad oluliselt positiivsemad asjaolud. Ta saab asuda elama kontrollitud keskkonda, samuti on ta kohtus selgitanud, et vangistus on teda muutnud ning ta ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. R.U on soov ja võimalus asuda elama MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskeskusesse, kus aidatakse teda ka töökoha leidmisel. R.U on valmis läbima vajalikke programme. Elektrooniline valve on isiku elutegevust piiravam kui tavaline kriminaalhooldus. Vanglaametnikel pole R.U suhtes etteheiteid. Maakohus ei ole põhjendanud, mis on põhjuseks R.U vangistusest vabastamata jätmisel, kui samade asjaolude esinemisel vabastati ennetähtaegselt teine kinnipeetav. 5. Tartu Maakohtu määruse peale esitas 26. aprillil 2018 määruskaebuse ka R.U, kes palub saata asja maakohtule uueks arutamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I 6. Esmalt selgitab ringkonnakohus, miks jääb R.U määruskaebus läbi vaatamata. Tulenevalt KrMS § 387 lg-st 1, esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai 2

§ 76

lg 1 p-s 1 sätestatud formaalne eeldus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maakohus jättis R.U vabastamata, viidates tema karistatusele, R.U isikule ning käitumisele vangistuse jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul välistab R.U ennetähtaegse vangistusest vabastamise aga juba asjaolu, et R.U puudub alaline elukoht, kus ta saaks elada katseaja lõpuni. 8. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

§ 76

lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Toimikust nähtuvalt soovib R.U vangistusest vabanedes asuda elama MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskeskusesse. See koht vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ning Jõhvi osakonna sotsiaaltöötaja R. Kangur on andnud nõusoleku R.U vastuvõtmiseks (KoTo, tl 11-12 pöördel). Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt sõlmib MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik vanglast vabanenutega tähtajalise majutusteenuse lepingu kuueks kuuks, erandkorras kuni üheks aastaks. R.U katseaeg lõpeks aga alles
3. septembril
4. Seega puudub R.U alaline elukoht, kus ta saaks elada kuni katseaja lõppemiseni. Toimikust ei nähtu ka ühtki teist elukohta, kuhu R.U oleks võimalik ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elama asuda. Vangla esitatud materjalide kohaselt elas R.U enne vangistust Türi linnas üürikorteris, mis vabanemiseni ei säili (KoTo, tl 7). Seetõttu ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
5. Kuigi R.U pole vabanemisjärgset elukohta ja see välistab võimaluse kinnipeetav enne tähtaega vangistusest vabastada, märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks oleksid täidetud, ei ole R.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine

§ 76lg 4 sisulisi eeldusi hinnates põhjendatud.

R.U on kriminaalkorras korduvat karistatud, praegu viibib ta vangistuses kolmandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, egotsentriline mõtlemine ja vähene oskus emotsioone kontrollida. Viimati karistati R.U eluruumi vägivallaga tungimise eest. Kuigi on positiivne, et R.U puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammi, ei ole tema riskitegurid praeguseks piisavalt maandatud. R.U on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid viimati 2017. aastal kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna R.U pani toime uue kuriteo. Seega ei ole alust arvata, et R.U suudaks nõuetekohaselt järgida kriminaalhoolduse nõudeid. R.U puudub vabanemisel kindel töökoht, mis võib viia ta majandusliku kasu saamiseks uute kuritegude toimepanemiseni. Samuti võib alkoholi kuritarvitamine viia kinnipeetava uuesti kuritegelikule teele, kuna ta on varem kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja vägivalda kasutades. Samas on R.U viimased kuriteod pannud toime kainena, mistõttu on ta ka kainena ohtlik ning tema impulsiivne käitumine ja kehv probleemide lahendamise oskus suurendab riske veelgi. 3

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Peale selle on R.U ennetähtaegne vabastamine, nagu eelnevalt märgitud, välistatud juba süüdimõistetul nõuetekohase elukoha puudumise tõttu.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a määruse muutmata ja R.U kaitsja määruskaebuse rahuldamata. III
4. R.U kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid R.U-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 5 pooltundi. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
5. juuli
6. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Kaitsja argumendid on koondatud umbes kahele leheküljele, milles kaitsja mh kordab maakohtu istungil märgitut. Arvestades vaidluseseme vähest keerukust ja mahtu, loeb kolleegium määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks kaks pooltundi, millele vastav tasu on 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
7. Kuna R.U kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu 60 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R.U-lt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4