KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5166 Kohtuasi X taot

§ 105

lg-s 1 sätestatud tingimust, seega on vaja puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise ennetähtaegselt lõpetamise taotluse lahendamiseks tuvastada, kas mõni eeldustest on ära langenud. Maakohus, tuginedes asjas esitatud tõenditele, samuti eestkostja, kinnise asutuse ja puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadele, leidis, et käesolevalt esinevad jätkuvalt

§ 105

lg 1 sätestatud eeldused isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks, mistõttu puudutatud isiku I avaldus kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tõi välja, et puudutatud isikul I puudub jätkuvalt igasugune haiguskriitika ning ilma vajaliku kontrolli ja järelevalveta ta tõenäoliselt ei manustaks vajalikke ravimeid. Haiguskriitika puudumise tõttu ei saa puudutatud isik I ka enda haiguse tõsidusest aru. Määruskaebus

1. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus see täielikult tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada tema taotlus kinnisesse asutusse paigutamise ennetähtaegseks lõpetamiseks.
2. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isiku I hinnangul tal rasket psüühikahäiret, samuti ei ole tõendatud ega tõesed väited tema ohtlikkuse kohta. Puudutatud isik I saaks enda arvates ka iseseisvalt eluga hakkama – saaks poodi tööle minna, tal on hea tugivõrgustik. Puudutatud isik I leiab, et talle on määratud liiga palju ravimeid, mis tekitavad kõrvalnähte. Eestkostja, kinnine asutus ja psühhiaater on esitanud menetluses valeväiteid. Menetlusosaliste seisukohad
3. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis, et asja lahendamisel tuleb arvesse võtta kõik määruskaebuse esitaja poolt avaldatud soovid ja taotlused ning kohtul teha asjas õiglane otsustus arvestades asjaolusid ja menetlusosaliste argumente ning põhjendusi. 3
4. Eestkostja Lääneranna vald ei nõustunud määruskaebuse väidetega ning leidis, et jätkuvalt on täidetud ja tõendatud kõik

§ 105

lg-s 1 toodud asjaolud puuduttaud isiku I teenuse pikendamiseks hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Puudutatud isikule on Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr P26O-2021-1032 määratud kuni 17.12.2025 raske vaimupuue, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isiku I kohta fikseeritud käitumismuster ja kogutud juhtumiskirjeldused tõendavad, et ta on endale või teistele ohtlik, kui tema paigutamine hoolekandeasutusse ööpäevaringsel erihooldusteenusel lõpetataks ennetähtaegselt. Kinnise asutuse esitatud juhtumikirjeldus kinnitab, et puudutatud isik I ei ole õppinud oma käitumist juhtima. Varasemate ja muude abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks puudutatud isiku I käitumisest tingituna. Lääneranna valla avaldus X kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks 13. Lääneranna valla avalduse kohaselt paigutas Pärnu Maakohus 22.06.2022 määrusega puudutatud isiku I tema nõusolekuta üheks aastaks alates määruse tegemisest kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Eestkostja hinnangul on jätkuvalt täidetud kõik

§ 105

lg-s 1 toodud asjaolud puudutatud isiku I teenuse pikendamiseks hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Käesolevas tsiviilasjas varasemalt tehtud ekspertiisiga on tuvastatud, et puudutatud isikul I on vaimne alaareng, kaasuvad pervasiivsed arenguhäired ja orgaaniline meeleoluhäire, mille puhul on tegemist raske psüühikahäirega. Tegemist ei ole väljaravitavate haigustega ning puudutatud isiku I tervislik seisund ei ole oluliselt muutunud. Eestkostja tugines enda avalduses Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli 27.01.2022 seisukohas avaldatule. Psühhiaatriakliiniku juhataja rõhutas korduvalt pikaajalise viibimise vajadust kinnises keskkonnas, sest ainult nii on võimalik, et puudutatud isik I muudaks oma käitumismustrit. Lääneranna vald on varasemas menetluses kirjeldanud (eelkõige 16.07.2020 seisukohas), milliseid teenuseid puudutatud isikule I varasemalt pakutud on ning selgitanud muude teenuste ebaefektiivsust. Nimetatud asjaolu ei ole käesolevaks ajaks muutunud.

§ 105

lg 6 esimese lause kohaselt on ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures täisealine isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldamisel viibib, teatanud puudutatud isiku I nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise vajadusest

1. Maakohus võttis avalduse menetlusse ning määras muuhulgas uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, mis esitati maakohtule 12.06.
3. Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära tema viibimiskohas 19.06.
4. Puudutatud isik I oli selgelt häiritud nii teenusel viibimisest kui eestkostja käitumisest ning soovis enda vabastamist teenuselt. Ta kinnitas, et talle on olemas uus eestkostja kandidaat, kelle juurde ta saaks asuda elama ja tööle ning seeläbi vabaneda Lääneranna valla eestkostest.
5. Maakohus kuulas ära Lääneranna Vallvalitsuse esindaja 20.06.2023, kes jäi enda avalduse juurde.
6. Maakohus kuulas 20.06.2023 ära puudutatud isikule I määratud riigi õigusabi korras esindaja. Esindaja kohtus esindatavaga juuni alguses. Puudutatud isik I on agressiivne, ta suudab seda varjata teatud aja, kui ta teab, et peab suutma ennast valitseda. Esindaja hinnangul on puudutatud isiku I jaoks parim viibida teenusel: seal ta võtab ravimeid, ei teki ohtu, et ta doseerib neid üle või jätab võtmata; seal on tema agressiivsus kontrolli all. 4
7. Maakohus vestles 20.06.2023 telefoni teel puudutatud isiku I nimetatud usaldusisikuga Stephen Phillip Blowersiga, kes kinnitas, et tunneb puudutatud isikut I ligi 15 aastat, suheldakse ka praegu tihedalt, seda nii telefoni teel kui külastades. Puudutatud isiku I meeleolu on kõikuv, kõik sõltub sellest, kes tema ümber parasjagu on. Ta lõhub küll asju, kuid need on tavaliselt tema enda asjad ning ohtlik ta ei endale ega teistele ei ole. Ravimite võtmine on tema tervist pigem halvendav.
8. Maakohus vestles telefoni teel AS HOOLEKANDETEENUSED Merimetsa tee 3 üksuse tiimijuhi DJga, kes kinnitas, et puudutatud isiku I käitumine ei ole kinnises asutuses veedetud aasta jooksul paranenud, pigem on viimasel ajal olnud rohkem intsidente. Eelmisel nädalal läks ta nooremale/nõrgemale kaaskliendile kallale; enda kaitsmisega saab hakkama. Iga kahe nädala tagant külastab puudutatud isikut I psühhiaater KK, talle on määratud 9 tabletti ravimeid päevas, mida võtab korrektselt, kui on heas tujus. Tiimijuhi hinnangul vajab pudutatud isik I kindlasti senise teenuse jätkumist. Maakohtu määrus II
9. Pärnu Maakohus rahuldas Lääneranna valla avalduse ning pikendas puudutatud isiku I viibimist kinnises asutuses (

§ 105

lg 1 mõttes isiku nõusolekuta ööpäevaringne erihooldusteenus) tähtajaga 1 aasta arvates määruse tegemisest. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. 21. Maakohus märkis, et puudutatud isik I viibib kinnises asutuses vastaval teenusel alates 30.06.2022 AS Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksuses tulenevalt Pärnu Maakohtu 22.06.2022 määrusest, millega puudutatud isiku I eestkostja vastavasisuline avaldus rahuldati.

§ 105

lg 5 teine lause sätestab, et kui aasta möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Eelnevast tulenevalt hindas maakohus, kas

§ 105lg 1 kõik kolm eeldust endiselt esinevad ega ole ära langenud.

1. Maakohus tõi esile, et puudutatud isikul I esineb jätkuvalt raske psüühikahäire. Tema diagnoosiks on nii käesoleva menetluse raames koostatud ekspertiisiakti kui avaldaja esitatud 08.04.2023 psühhiaatri koostatud arstitõendi järgi orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire (RHK klassifikatsiooni kood F06.33) ja kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega (RHK klassifikatsiooni kood F70.1). Viidatud psüühikahäired kogumis on hinnatavad raske psüühikahäirena, mida kinnitavad ka isiku meeleolu väga sagedased kõikumised. Maakohtu hinnangul on puudutatud isik I ja tema usaldusisik õigesti viidanud, et puudutatud isiku I diagnoos on olnud ajas muutuv, kuid see võibki erinevate psühhiaatrite vaates sellisena olla ning sõltuda ka isiku viibimiskohast ja ümbritsevatest, samuti ajas muutuda. Sõltumata diagnoosi erisustest, mingi häire taandumisest või võimendumisest, on ilmne, et iseseisev toimetulek ei ole puudutatud isiku I puhul võimalik. Lisaks ei mõista puudutatud isik I enda ravivajadust, soostub ravimite võtmisega sõltuvalt tujust, olukorrast ning üritab sellega ka hooldustöötajate käitumist manipuleerida. Samas ei ole pikaajaline aktiivravi vajalik, nagu rõhutab RP seisukohas psühhiaater, kuivõrd puudutatud isiku I psüühikahäire(d) ei ole meditsiiniliselt väljaravitav(ad).
2. Maakohus hindas kinnise asutuse koostatud puudutatud isiku I iseloomustuses välja toodud juhtumeid ning järeldas, et puudutatud isik I on võimeline olukorraga mitte rahul olles muuhulgas füüsiliselt teisi isikuid ohustama ja tervisele kahju tekitama, samuti võõrast vara 5 rikkuma, mida ta ise ka tunnistab. Arvestades puudutatud isiku I poolt kinnises asutuses viibimise ajal lugematul arvul ähvardava sisuga e-kirjade saatmist ja episoode hoolekandeasutuses, on maakohtule usutav eksperdi märgitu, et väljaspool kinnist asutust isik ravimeid ei võta ja muutub vägivaldseks kaaskodanike suhtes. Juhtumikirjeldused on koostatud erinevate tegevusjuhendajate poolt, mistõttu ei ole veenev usaldusisiku väide selle kohta, nagu muutuks/sõltuks puudutatud isiku I tujud ümbritsevatest isikutest. Meeleolumuutuse tingivad ilmselt psüühikahäire iseärasused, mis ei ole kontrollitavad ega etteaimatavad.
3. Muu teenuse/abimeetmete rakendamise võimatuse eeldus on isiku haiguskriitika ja ravisoostumuse jätkuva puudumise foonil selgelt tuvastatav; eestkostjasse kui erinevate sotsiaalteenuste pakkumise võimet omavasse isikusse äärmiselt vaenulik suhtumine sisuliselt selle välistab.
4. Maakohus ei näinud käesoleval juhul ka alust kohaldada TsMS 540 lg 1 sätteid ja peatada kinnisesse asutusse paigutamine erinevate tingimuste ja kohustuste panemisega eestkostetavale, kuivõrd puudub veendumus, et mingite kohustuslike tingimuste määramine isikule tema poolt ka täidetav on. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et puudutatud isiku I suhtes viimase aasta jooksul kohaldatud ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel tuleb aasta võrra pikendada ja avaldus seega rahuldada. Määruskaebus
5. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta avaldaja kanda.
6. Puudutatud isik I heidab maakohtule ette asjaolu, et kohus pole uurinud objektiivselt taotleja põhjendusi, vaid on kasutanud varasemate menetluste materjale ja seletuskirju. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tugines üksnes teiste ütlustele, mitte faktidele ega tõenduspõhistele seisukohtadele. Esindaja kohtus puudutatud isikuga I vaid ühel korral, selle aja jooksul ei saa teha järeldust, et puudutatud isik I on agressiivne. Puudutatud isiku I korraldusel määruskaebuse esitanud lepinguline esindaja tunneb puudutatud isikut I mitu aastat ning leiab, et puudutatud isik I ei ole agressiivne, vaid on nagu laps, kes vajab mõistmist ja toetust. Seni ei ole veel keegi tõendanud, et puudutatud isik I on vabaduses olles ohtlikum, kui ta on kinnises asutuses.
7. Korduvalt on väidetud, et puudutatud isikul I on diagnoos F06.33 ja F7.
8. Need on ainsad diagnoosid, mis on olnud paljudes varamates andmetes ja millega on kogenumad eksperdid (kaasarvatud kõige uuem ekspertiis) nõus. Teised diagnoosid, kus on lisatud sõna „raske“ ja numbreid muudetud, on faktiliselt tõestamatud. Küsitav on, kuidas saab ravi puudutatud isikut I aidata, kui tema seisund ei ole ravitav. Ka nähtub, et pikaajaline viibimine kinnises keskkonnas ei ole viinud puudutatud isiku I käitumismustri muutumiseni.
9. Kinnine asutus ei võimaldanud puudutatud isikul I siseneda e-toimikusse, mistõttu puudus puudutatud isikul I ülevaade kõikidest menetlusdokumentidest. Lääneranna vald ei ole näidanud, millised on olnud alternatiivsed hooldus- või sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad võimalused inimese aitamiseks. Puudutatud isikul on palju sõpru-tuttavaid, kes teda toetavad ja soovivad, et ta saaks elada oma elu nagu teised kodanikud. 6
10. Puudutatud isik I leidis, et menetluse objektiivsuse põhimõtet ei ole järgitud ka selles osas, et pole uuritud hoolduspere personali käitumist hoolealustega ning välistatud ei ole personalipoolne ebaprofessionaalne käitumine (provotseerimine) hoolealuse suhtes. Menetlusosaliste seisukohad
11. Eestkostja Lääneranna vald vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta määruskaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
12. Esmalt märkis eestkostja, et talle ei ole teada puudutatud isiku I nimel esitanud lepingulise esindaja volitus. Eestkostja ei ole Irina Bušujevale nõusolekut esindamiseks või määruskaebuse esitamiseks andnud ega kiida volitust heaks. Lisaks eeltoodule on kaheldav volitatud esindaja erapooletus. Nimelt on Pärnu Maakohtu menetluses Y avaldus puudutatud isiku I eestkostjaks asumiseks. Pärnu Maakohus jättis avalduse rahuldamata, Y lepinguline esindaja vaidluses on Irina Bušujeva.
13. Eestkostja on seisukohal, et maakohus on otsuse tegemisel lähtunud seadusest ning lahendis selgitanud ja põhjendanud nõuetekohaselt

§ 105

lg-s 1 toodud asjaolusid isiku paigutamiseks tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Asjas kogutud materjalidest nähtub, et esinevad kõik

§ 105lg 1 kohased asjaolud.

Eestkostjal ei ole põhjust kahelda puudutatud isikule I riigi poolt määratud advokaadi objektiivsuses ning võimekuses esindada puudutatud isiku I huve advokaadi ametivandest ja seadusest lähtuvalt.

1. Eestkostja on varasemas menetluses kirjeldanud, milliseid teenuseid puudutatud isikule I varasemalt pakutud on ning selgitanud muude teenuste ebaefektiivsust. Seega ei saa väita, et puudutatud isikule I ei ole pakutud muid teenused. Olulisem on siinkohal see, et puudutatud isiku I jaoks ei ole sobilik ükski teine sotsiaalteenus, sest tema tervislikust seisundist lähtuvalt ei ole võimalik muude teenustega tagada tema enda ja teiste isikute ohutus. Nimetatud asjaolu ei ole käesolevaks ajaks muutunud.
2. Ei vasta tõele väide nagu Lääneranna vald sooviks puudutatud isikuga I seotud probleemid teistele institutsioonidele lükata. Lääneranna vald on jätkuvalt puudutatud isiku I eestkostja ning Lääneranna valla ametnikud tegelevad iganädalaselt puudutatud isiku I eestkostega seotud ülesannete täitmisega.
3. Määruskaebuse kohaselt ei ole tõendanud, et puudutatud isik I on vabaduses olles ohtlikum, kui ta on kinnises asutuses. Eeltoodud väide aga ei muuda asjaolu, et on tõendatud, et puudutatud isik I on kinnises asutuses mitte viibimisel ohtlik nii endale kui ka teistele. Kohtumenetluses on puudutatud isiku I käitumismustri ja tema ohtlikkuse näidustamiseks esitatud mitmeid tõendeid, mistõttu on ebaõige väide, nagu oleks kohtulahendis lähtutud ainult ühest situatsioonist. Samuti ei saa õigustada puudutatud isiku I agressiivset eneseväljendust enda, teiste isikute ja/või esemete suhtes enesekaitse või muul viisil provotseeritud käitumisega.
4. Ei vasta tõele väide, et puudutatud isik I viibib tahtevastasel ravil. Ööpäevaringset erihooldusteenusel viibimine ei tähenda, et seal viibivale isikule rakendatakse ilmtingimata ravi või kindlaid ravimeid. Tegemist on hoolekandeasutusega, kus on võimalik klientidele pakkuda nende tervislikust seisundist lähtuvalt sotsiaalteenuseid ning vajalikud ravimid määrab konkreetsele isikule raviarst. 7
5. Määruskaebuses on ebaõige väide nagu oleks faktiliselt tõendamata, et puudutatud isikule I on määratud raske psüühikahäire. Puudutatud isikule I on Sotsiaalkindlustusameti 06.01.2021 otsusega nr P26O-2021-1032 määratud raske vaimupuue. X tervislik seisund on tema raskest vaimupuudest tingitult väga ebastabiilne, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Lisaks eeltoodule ei ole oluline

§ 105

lõike 1 punkti 1 kohaste asjaolude tõendamiseks isiku diagnoosi kood või selle nimetus. Menetluse edasine käik

1. Pärnu Maakohus jättis puudutatud isiku I määruskaebuse maakohtu 15.05.2023 määrusele rahuldamata ning edastas 01.06.2023 kirjaga ringkonnakohtule. Pärnu Maakohus jättis ka puudutatud isiku II määruskaebuse maakohtu 21.06.2023 määrusele rahuldamata ning edastas 28.08.2023 kirjaga ringkonnakohtule.
2. Ajavahemikul 01.06.2023 kuni 01.11.2023 saatis puudutatud isik I ringkonnakohtule mitmeid e-kirju, milles kordas määruskaebustes väljendatud seisukohti ning rahulolematust poliitiliste ning sotsiaalkaitse küsimuste, ametnike tegevuse või tegevusetuse osas eestkoste teostamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb vaidlustatud Pärnu Maakohtu 15.05.2023 ja 21.06.2023 kohtumäärused jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
4. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse 21.06.2023 maakohtu määruse peale lepingulise esindaja vahendusel. Eestkostja seadis kahtluse alla puudutatud isiku I lepingulise esindaja Irina Bušujeva esindusõiguse olemasolu, kuivõrd eestkostja ei ole Irina Bušujevat puudutatud isiku I esindamiseks volitanud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 202 lg 4 kohaselt on isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses (sh TsMS § 533 lg 1 p 1) kohaselt ka isikul oma teovõimest sõltumata tsiviilkohtumenetlusteovõime, kui ta on vähemalt neljateistaastane. Arvestades, et tsiviilkohtumenetlusõiguse sisuks on mh õigus ise või oma valitud esindaja kaudu menetluses osaleda (TsMS § 217 lg 1) ning Irina Bušujeva on kohtule esitanud puudutatud isiku I esindusõigust tõendava volikirja ja enda haridust tõendava diplomi, ei ole ringkonnakohtul alust kahelda Irina Bušujeva esindusõiguse olemasolus.
5. Arvestades, et nii kinnisesse asutusse paigutamise ennetähtaegse lõpetamise kui ka kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks tuleb kohtul hinnata

§ 105

lg-s 1 nimetatud eelduste esinemist või nende ära langemist, lahendab ringkonnakohus nii Pärnu Maakohtu 15.05.2023 määrusele kui ka 21.06.2023 määrusele esitatud määruskaebused koos käesoleva määrusega. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud. Maakohus on asjas lahendeid tehes lähtunud õigesti asjas esitatud tõenditest, võttes arvesse nii eestkostja, puudutatud isiku I, tema riigi õigusabi korras määratud esindaja ja kinnise asutuse esitatud seisukohti. Maakohus on 15.05.2023 ja 21.06.2023 määrustes nõuetekohaselt tuvastanud ja põhjendanud, et

§ 105

lg-s 1 nimetatud eeldused ei ole ära langenud, mistõttu ei ole alust puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise ennetähtaegseks lõpetamiseks ning kõnealuste eelduste jätkuva esinemise tõttu on põhjendatud puudutatud isiku I kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. 8 44. Asja materjalide põhjal puudub alus kahelda, et täidetud on

§ 105

lg 1 p-s 1 välja toodud tingimus, s.o puudutatud isikul I esinev psüühikahäirete kogum (viimati tehtud ja kohtule 12.06.2023 esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1-3/343 kohaselt on puudutatud isiku I diagnoosiks orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire F06.33, kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega F70.1 [lisaks epilepsia G40.9]) on hinnatav häirete koosmõjus raske psüühikahäirena, mis piirab avaldaja võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Vaatamata sellele, et puudutatud isik I eitab endal psüühikahäire esinemist või vähemalt ei nõustu ta osade diagnoosidega, ei ole ringkonnakohtul alust kahelda kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis ja puudutatud isikul I diagnoositud psüühikahäirete olemasolus. Sõltumata sellest, kas või milliseid diagnoose puudutatud isikule I veel määratud on, esineb käesoleval juhul

§ 105lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus.

45.

§ 105

lg 1 teiseks eelduseks (p 2) on asjaolu, et täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14). Isiku ohtlikkuse tuvastamine

§ 105

kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha. Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkus saab väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (vt RKTKm 02.03.2007, 3-2-1-145-06, p 19; 14.02.2018, 2-15-3662, p 14). Ohtlikkusele võib muuhulgas viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1; 20.03.2019, 2-1610435, p 18). 46. Vaatamata määruskaebuste väidetele on kolleegiumi hinnangul täidetud ka

§ 105

lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o puudutatud isik I on ohtlik endale ja ümbritsevatele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Puudutatud isiku I ohtlikkus iseendale on seotud eelkõige asjaoluga, et tal puudub haiguskriitika, mis päädib ravimite manustamata jätmisega (vt nt kohtule 12.06.2023 esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/343, lk 4). Ravita jäämisel on puudutatud isiku I tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks, mis eelduslikult ei võimalda arenguhäirest tuleneva kinnistunud käitumise suunamiseks vajalike meetodite rakendamist. Ohtlikkus iseendale seisneb ka selles, et puudutatud isik I võib oma ettearvamatu ja impulsiivse käitumise tõttu, mille puhul ei ole ta võimeline aru saama oma tegude ja arvamuste sotsiaalsest mõjust (vt nt kohtule 12.06.2023 esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/343, lk 3-4), sattuda ka endale ohtlikesse olukordadesse. Ohtlikkus teistele on tingitud samuti puudutatud isiku I impulsiivsest, ärrituvast ja ettearvamatust käitumisest – puudutatud isik I on lõhkunud hoolekandeasutuses asju, ähvardanud ning läinud kallale nii hoolekandeasutuse töötajatele kui ka teistele elanikele. Maakohus on

§ 105

lg 1 p-s 2 sätestatud eelduse esinemist mõlemas määruses piisava põhjalikkusega hinnanud ja põhjendanud, mistõttu ringkonnakohus põhjendusi TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda. Asjaolu, et puudutatud isik I on enda lepingulise esindaja ning teiste sõprade-tuttavatega sõbralik ega kujuta väidetavalt ohtu, ei anna arvestades tsiviilasja materjale objektiivselt alust asuda seisukohale, et

§ 105lg 1 p 2 eeldus ei ole täidetud.

Seejuures ei ole menetluses esitatud ka selliseid asjaolusid või tõendeid, mis annaksid põhjust arvata, et erinevalt hoolekandeasutuses toimunud vahejuhtumitest suudab puudutatud isik I iseseisvalt ja väljaspool kontrollitud keskkonda säilitada rahulikku meelt ning lahendada konflikte vaoshoitult. Erinevalt määruskaebuse 9 väidetest ei ole kolleegiumil alust kahelda puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja objektiivsuses puudutatud isiku I käitumise osas hinnangu andmisel. Muuhulgas nähtub tsiviilasja materjalidest, et puudutatud isiku I endale aga ka teistele ohtlikku käitumist on täheldanud lisaks riigi õigusabi korras määratud esindajale ka eestkosteasutus, hoolekandeasutuse töötajad ning viimati kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbi viinud psühhiaater. Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti järeldanud, et puudutatud isik I on oma vaimse tervise ja oma tegudest arusaamise võime ja haiguskriitika puudumise tõttu ohtlik nii endale kui teistele ning vajab seetõttu ööpäevaringset erihoolekandeteenust kinnises asutuses. Niisiis on

§ 105lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus täidetud.

47.

§ 105

lg 1 p 3 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et muude abinõude kasutamise võimatus tähendab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm, 13.02.2017, 3-21-151-16, p 16). Tsiviilasjale esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on puudutatud isikule I osutatud suures mahus kohaliku omavalitsuse, tervishoiu- ja erihoolekandeteenuseid (viibinud erihooldekodudes, paigutatud psühhiaatriahaiglatesse, viibinud sundravil). Erihooldekodudest on puudutatud isik I omavoliliselt lahkunud (vt nt kohtule 12.06.2023 esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/343, lk 1-2). Samuti on puudutatud isikule I osutatud erinevaid sotsiaalteenuseid ajal, kui isik elas iseseisvalt enda kodus Lihulas: igapäevaelu toetamise teenus, koduteenus, sotsiaaltransporditeenus, tugiisiku teenus, toetatud elamise teenus. Puudutatud isik I loobus mitmest teenusest (vt nt Lääneranna valla 03.05.2023 seisukoht viitega 16.07.2020 seisukohale). Puudutatud isikul I on olnud lisaks vallale ka muid eestkostjaid, kuid nad on puudutatud isiku I käitumismustrite tõttu loobunud oma ülesannetest, nt viimati loobus eestkostja ülesannetest Q (Pärnu Maakohtu 23.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10563). Seega ilmneb, et muud puudutatud isikule I osutatud abimeetmed ei ole osutunud küllaldaseks ega ole täitnud eesmärki. Seetõttu, ning vältimaks puudutatud isiku I ohtlikkust iseendale ja teistele, on põhjendatud ööpäevaringse erihooldusteenuse rakendamine, mille raames saab isik eelkõige ööpäevaringset tuge, hooldamist ja juhendamist koos majutuse ja toitlustusega ning inimesele pakutakse ka arstiabi ning arst määrab vajadusel ravimid. Arvestades puudutatud isiku I tervislikku seisundit ning välja kujunenud isikuomadusi ja käitumismaneeri, võimaldab rutiinne ja kindlas keskkonnas hoolekandeasutuses ööpäevaringne erihooldusteenus praegusel juhul tagada puudutatud ja teda ümbritsevate isikute turvalisust. Samale seisukohale on jõudnud psühhiaater teostades kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 7.13/343), aga ka eestkostja, kinnine asutus ja puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja. 48. Puudutatud isiku I määruskaebustes ning kohtule saadetud e-kirjades olevad etteheited eestkosteasutuse ja selle esindajate tegevuse, hoolekandeasutuse töötajate suhtumise ega ka üldisemalt sotsiaalhoolekandesüsteemi osas ei ole praeguses vaidluses asjakohased, mistõttu ringkonnakohus nendele väidetele hinnangut ei anna. 49. Ülaltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul endiselt täidetud

§ 105

lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks, mistõttu puudub alus maakohtu määruste tühistamiseks. Menetluskulud 50. Maakohus on jätnud TsMS § 172 lg 3 alusel menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 3 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebuste menetlemisega 10 seotud kulud. Seega riigi õigusabikulud jäävad riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste, sh puudutatud isiku I lepingulise esindaja kulud, endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11