← Eesti

2-23-11151/21

Obsah (5)§ 50§ 18§ 45§ 2§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2023, Võru Tsiviilasja number 2-23-11151 Tsiviilasi U. M. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Maks

§ 50lg 2).

Lisaks asendataks 9,24% ulatuses täitmata Politsei- ja Piirivalveameti nõuded asenduskaristusega. Usaldusisik ei ole veendunud, et avaldaja ei pane pärast pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust toime õigusrikkumisi ja hoidub teiste inimeste kahjustamisest. Võttes arvesse avaldaja elukäiku, tema suhtes jätkuvate täitemenetluste algatamise aega (alates

  1. a-st) ja teadaolevate kohustuste iseloomu, ei pruugi tema makseraskused olla tingitud vaid tervisest. Enamik kohustustest on seotud avaldaja poolt toime pandud õigusrikkumistega. Kohustuste tekkimisele on oluliselt kaasa aidanud tema vähene õiguskuulekus. Sama omadus on tõenäoliselt ka põhjuseks, miks avaldaja ei ole seni püüdnud täita juba tekkinud kohustusi. See, et vanemas eas töövõime väheneb, on tavaline. Lisaks lõpetas avaldaja usaldusisikuga suhtlemise siis, kui usaldusisik avaldas arvamust. Avaldaja maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu. Avaldaja ei ole maksejõuline vähemalt
  2. a-st. Kohtul on alus kuulutada välja avaldaja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, kui peab seda põhjendatuks. Kui kohus leiab, et avaldaja taotletav menetlus ei ole eesmärgipärane või selle läbiviimise kulusid ei peaks katma riik, saab menetluse lõpetada

§ 18lg 2 p-de 4 või 5 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata. 3
  2. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest

§ 18

lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 6. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb

§ 45lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid.

Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta

§ 18lg 2 p 4 alusel rahuldamata.

6.1.

§ 2

lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele. 6.1.1. Avaldaja ei saavutaks menetluse läbiviimisega seadusandja poolt taotletavat

§ 2lg-s 1 sätestatud eesmärki, s.o kohustustest vabanemist.

Ka avaldaja ise on avaldanud, et menetluse eesmärk oleks kohustustest vabaneda. Avaldajal on praeguseks teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku 5501 eurot 65 senti. Sellest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusi 1700 euro ulatuses (31,55 % kohustustest). Kui üldjuhul lõpevad võlgniku kohustustest vabastamisel pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (

§ 50

lg 1), siis

§ 50

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei vabaneks avaldaja praegusel juhul kohustustest vabastamisel 1700 euro suurusest võlast, mille täitmiseks avaldajal vara puudub. Avaldajal on ka kohustused Politsei- ja Piirivalveameti ees 498 euro ulatuses, mille osas saab väljaspool pankrotimenetlust täitemenetluses kohaldada asenduskaristust (TMS §-d 201 ja 206). Kohus märgib, et avaldaja nõuete täitmine 3364 euro 98 sendi ulatuses (lisanduvad eelmärgitud 5501 eurole 65 sendile) aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi üldistel alustel pankrotimenetluseta. Seega nende nõuete osas puudub avaldajal vajadus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 4 Ülejäänud nõuded (3303 eurot 65 senti) on hagimenetluse kulude ja kohtutäituri tasude nõuded, maksuvõlg ning võlanõue. Iseenesest on nendest nõuetest võimalik seaduse järgi vabaneda, kuid kohtu arvates esinevad praegu alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks (vt määruse põhjenduste p-d 6.1.2–6.1.3). 6.1.2. Kohus on tuvastanud, et avaldaja on vähemalt viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (

§ 45

lg 3 p 4), varjanud enda tegelikke sissetulekuid, vältides maksude maksmist ja saades samal ajal toetusi (

§ 45

lg 3 p 2) ning raske hooletuse tõttu rikkunud oma menetluslikke kohustusi maksejõuetusavalduse menetlemisel (

§ 45lg 3 p 5).

6.1.2.

  1. Avaldaja on teeninud aastaid mitteametlikku sissetulekut (v.a
  2. a aprillist augustini, kui teenis 500 eurot kuus (dtl 96)). Kuigi avaldajale on määratud puuduv töövõime
  3. oktoobril 2020 (dtl-d 27–28), on avaldaja kohtule kinnitanud, et on olnud võimeline mitteametlikult sissetulekut teenima ning on seda teeninud aastaid, viimati
  4. a maikuus (dtl 105). Seega on avaldaja jätnud aastaid oma sissetulekud deklareerimata. Samal ajal kui avaldaja mitteametlikult töötas, sai ta Eesti Töötukassalt töövõimetoetust (dtl-d 68–70, 72, 74). Lisaks on avaldaja jätnud talle võõrandatud sõidukid liiklusregistrisse kandmata (dtl 52), mille on edasi võõrandanud ning mille eest on saanud raha (dtl-d 105–106). Võlgnikule võõrandatud sõidukist teavitati liiklusregistrit viimati novembris
  5. Ka ei ole avaldaja enda arvelduskontosid enne
  6. a-t kasutanud. Seni on avaldaja kasutanud kolmanda isiku kontot või arveldanud sularahas. Kuigi avaldaja väitel oli saadud mitteametliku sissetuleku suurus kuni 100 eurot kuus ning sõidukite müügitulu väike, ei oma see praegu tähtsust. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus pole mõeldud sellisele ebaausale võlgnikule, kes teenib hoolimata püsivast töövõimest ja töövõimetoetuse saamisest aastaid mitteametlikku sissetulekut, varjab enda tegelikke sissetulekuid ja jätab need aastaid deklareerimata. Kohtu arvates oli avaldaja kõnealuse tegevuse eesmärk näidata end varatuna, vältida tema suhtes alates
  7. a-st algatatud täitemenetlustes nõuete täitmist ning saada toetusi. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena ei saa avaldajal olla õigustatud ootust lihtsalt kohustustest vabaneda. 6.1.2.
  8. Samuti jättis avaldaja maksejõuetusavalduse menetluse ajal raske hooletuse tõttu täitmata menetlusest osavõtu kohustuse (PankrS § 87 lg 1). Pärast usaldusisiku poolt avaldajale vara ja võlgade nimekirja saatmist oli avaldaja usaldusisikule raskesti kättesaadav, keeldus vara ja võlgade nimekirja allkirjastamisest ning soovis usaldusisiku ametist vabastamist. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis põhjendaksid vara ja võlgade nimekirja allkirjastamisest keeldumist ning usaldusisiku ametist vabastamist. Isegi kui avaldaja ei nõustunud vara ja võlgade nimekirjas toodud andmetega, oli tal kohustus teha usaldusisikuga koostööd, et selgitada vara ja võlgadega seonduvat. Avaldaja ei suutnud aga ka
  9. oktoobri
  10. a istungil täpselt põhjendada, milliste vara ja võlgade andmetega ning mis põhjusel ta nendega ei nõustu. Avaldaja tõi välja üksnes selle, et arusaamatu on 16 600 euroga seonduv, kuna ta ei ole seda summat saanud, ning võlgade suurus 8000 euro ulatuses. Avaldajale seejuures selgitati, et usaldusisik on võlgade nimekirja koostamisel arvestanud võlausaldajate nõuetega, mille täitmine on aegunud (3364 eurot 98 senti; dtl 56). Seega ei ole võlgade suurus 8000 eurot, vaid ligikaudu 5500 eurot. Samuti selgitati, et kohtutäitur müüs 5 täitemenetluses pärandvara ühisuse 16 600 euro eest ning selles ulatuses rahuldati täitemenetlustes avaldaja vastu olevaid nõudeid. Avaldaja on teinud usaldusisiku tegevusele ka etteheiteid pangakontode arestimise kohta, kuid usaldusisik on kohaldanud käsutuskeeldu maakohtu
  11. septembri
  12. a määruse alusel. Seega on ka kõnealune etteheide põhjendamatu. Kokkuvõttes kohus leiab, et avaldaja keeldus põhjendamatult menetlusest osavõtu ja usaldusisikuga koostöökohustuse tegemisest. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei nõustu usaldusisiku seisukohtadega või jäi avaldajal midagi arusaamatuks, ei anna alust koostöö tegemisest keeldumiseks ja usaldusisiku ametist vabastamiseks. Eelkirjeldatud avaldaja käitumisest maksejõuetusavalduse menetluses puudub kohtul ka veendumus, et avaldaja täidaks oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning et tema menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele. Kohtu arvates on avaldaja eesmärk lihtsas korras kohustustest vabaneda. Kohus võtab seejuures arvesse senise avaldaja õigusvastase käitumise, mille tulemusena on avaldajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja nendega seonduvad menetluskulud, samuti toimepandud süütegude tõttu tekkinud nõuded.
  13. Avaldaja soovis enda pankroti väljakuulutamist üksnes siis, kui kohus otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus ei saa praegu otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (

§ 18lg 2 teine lause).

Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jääb avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.

  1. Kohus kohaldas
  2. septembri
  3. a määrusega avaldaja suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb eelnevast pärast käesoleva määruse jõustumist teatada peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
  5. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 725 eurot (käibemaksuta). 10.1.

§ 54

lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

§ 54

lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 6 10.

  1. PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. 10.
  2. Usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 11 tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr (66 eurot, millele lisandub käibemaks). Seetõttu on põhjendatud määrata usaldusisiku tasuks 725 eurot. 10.
  3. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 % (KMS § 15 lg 1), s.o 145 eurot. 10.
  4. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna avaldajal asja materjalidest nähtuvalt kergesti võõrandatav vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.