Obsah (8)

§ 3141§ 444§ 468§ 162§ 4842§ 139§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-149506 Tsiviilasi Aktiva Fi

§ 3141lg 2 alusel kättetoimetatuks 20.

septembril

1. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (
2. oktoobriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult 2 põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu
2. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4. Laenuandja selgituste kohaselt saadakse kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks esmased andmeid kliendilt endalt. Samuti on laenuandja kasutanud krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi ja avalikke andmebaase (Creditinfo, Krediidiregister), olemasolevaid kohustusi. Päringute andmetel ei esinenud kostjal varasemaid maksehäired. Krediidiandja on arvestanud laenuotsuste tegemisel kostja igakuiseks sissetulekuks 611 eurot 52 senti ja igakuiseks kohustuseks 300 eurot. Laenulepingu igakuine makse 48 kuu jooksul 12 eurot 92 senti.
5. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 8.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja kulud 442 eurot 50 senti (2, 30 töötundi tasumääraga 169 eurot tund, ilma käibemaksuta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu

§ 4842

alusel).

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 245 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. 3 Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga, loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 385 eurot (245+20+120). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab menetluskulud tasuda. 11.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4