Obsah (4)

§ 101§ 100§ 96§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-11852 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A ja B hagi Y vastu elati

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Igakuine elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX iga kuu
2. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.
4. Jätta hagejate seadusliku esindaja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE
5. A ja B esitasid seadusliku esindaja kaudu 21.08.
6. a maakohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks Y vastu. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejate ema ja isa abielu lahutatud
7. aastal, lapsed elavad emaga xxxs. Kostja täitis ülalpidamiskohustus ebaregulaarselt, vastavalt enda soovile. Kostjaga ei õnnestunud notariaalselt sõlmida ülalpidamiskohustuse täitmise kokkulepet. Hagejad märgivad, et ühes kuus on lapsele kulutused 435 eurot, mõlemale hagejale kokku 870 eurot. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 01.09.
8. a miinimumsummas. Hagejad paluvad väljamõistetud elatis kanda X arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX iga kuu 10-ks kuupäevaks.
9. Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas märkis hagejate esindaja, et ta võttis
10. aastal eluasemelaenu ja maksis 87 000 eurot kostjale, kuna ühisvara jagamisel jäi elamu hagejate esindajale. Hagejate ema tuli kostja palvele vastu elada ajutiselt hagejate juures. Nii kaua kui kostja elas hagejate juures ja töötas kodukontoris, siis maksis ka enda tarbitud kommunaalteenuste eest. Kostja väide, et ta on osalenud igapäevakulude kandmisel ei vasta tõele. Kostja osales lastega seotud kulude kandmisel juhuslikult. Kostjale ei saanud elatise hagi 2 olla üllatuslik. Kostja tagastas hagejate emale laenu summas 2 280 eurot, mis on varasemal ajal kostjale laenatud äritegevuse käivitamiseks. Sõiduki Škoda Superb kulud kannab kõik hagejate esindaja. Hagiavalduses on toodud eluasemega seotud kulud, mis moodustavad 507,32 eurot, mis on jagatud kolme inimese vahel. Kostja on teadlik eluasemelaenu suurusest. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele ülalpidamise osas, samas ei ole soov panna kostjat majanduslikult raskesse olukorda, mistõttu soovivad hagejad elatise väljamõistmist miinimumsummas.
11. Kompromissettepanekule vastas hagejate esindaja, et ta on nõus kompromissi sõlmimisega ja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss. Elatise summa väljaarvutamisel kasutada elatiskalkulaatorit ja samal kodulehel toodud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt koostatud lõpparuandes kajastatud lapse ülalpidamiskulu arvutamise metoodikat.
12. Hagejate seaduslik esindaja esitas hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis 22.11.
13. a määrusega rahuldamata. KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
14. Kostjal Yl ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas. Kostja ei tunnista hagi elatise nõudes materiaalõiguse aluse puudumise tõttu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta täielikult hagejate seadusliku esindaja kanda. Kostja ei välista kompromissi. Kostja soovitab hagejate esindajal viivitamatult hagi tagasi võtta, mitte tekitada kostjale ja seeläbi endale asjatuid kohtukulusid. Kostja märgib, et vastavalt kokkuleppele hagejate esindajaga pidi kostja panustama laste ülalpidamisse ja tasuma kõik xxx elukohaga seotud kulud, nii jooksvad kui ka ettearvamatud kulud. Kostja on regulaarselt osalenud igapäevakulude kandmisel, ostnud perele toiduaineid, lastele riideid, mänguasju, nooremale lapsele jalgratta, telefoni, sünnipäevakingitusi jne. Sisuliselt pärast lahutust kostja ja laste ema kooselu jätkus, vaid selle erisusega, et lapsevanemad magasid eraldi tubades. Kostjal on sissekirjutus Tallinnas, kuna ta on sunnitud töökohustuste tõttu Tallinnas ööbima, mida juhtub maksimaalselt paar korda kuus. Kostja märgib, et laste ema soovil jäi ühisvara jagamisel laste emale eramu ja sellega seotud laenukohustus. Kostja laenas laste emale 02.12.
15. a kodulaenu tagasimaksmiseks 2 280 eurot, andis veel sularahas ca 7 000 eurot, sõiduki Škoda Superb liisingujäägi kustutamiseks. Kostja on andnud
16. aastal raha mööbli ostmiseks 430 eurot, ja
17. a augustis 300 eurot lastele. Hagi esitamine on üllatuslik, kuna laste ema ei ole eelnevalt tõstatanud küsimust notari juures ülalpidamiskohustuste kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ema kulude aruanne on ebaselge, kuna laste ema ei ole neid kulusid tasuma pidanud, mida kostja tõendab pangakonto väljavõttega. Kostja on tasunud alates
18. aastast ainuisikuliselt elukohaga seotud kulud (359,24 kuus). Kostja kandis hagejate ema autoremondi kulusid, kinnistu hoolduskulusid (nt muru niitmine, lume lükkamine, katuse pesu, gaasikatla reguleerimine jpm, mille eest on tavaliselt makstud sularahas. Igakuiselt on laste ema küsinud ka muudeks väljaminekuteks raha. Käesoleva vastuse koostamise ajal kandis kostja laste emale viimase palvel 100 eurot. Kostja ei kavatse seda praktikat lõpetada, kuna lapsi kasvatatakse koos. Kostja on seisukohal, et elatisekalkulaator ei anna mingit vastust, kuna lapsevanemad elavad peaaegu kõik päevad koos. Seega, kuivõrd kostja elab hagejatega koos, on kostja seisukohalt vaadatuna tegemist samavõrd arusaamatu kui ka alusetu hagiga, mis ei kuulu rahuldamisele.
19. Hagejate esindaja seisukohale märgib kostja, et ühisvara jagamise teema ei puutu antud menetlusse. Kostja selgitab, et ühisvara jagati poolte kokkuleppel. Kuna kokkulepe oli, et see kellele jääb xxx kinnistu, maksab teisele poolele 50% eramu turuväärtusest. Selleks ongi hagejate ema laenu võtnud. Kostja kustutas xxx eramu laenujäägi 2 280 eurot heast tahtest pärast 3 abielu lahutust. Hagejate esindaja väide, et nimetatud summa oli tema poolt kostjale antud äritegevuseks, on väär. Ühine äritegevus leidis aset enam kui 17 aastat tagasi ja sellest ei jäänud kumbki üksteisele võlgu. Kostja ja laste ema vahel on suuline kokkulepe xxx eramus elamiseks, kuni valmib kostja elumaja. Kostja on seisukohal, et tema elamine koos hagejatega ja laste emaga on laste emale majanduslikult kasulik, kuna kostja hoolitses olmetingimuste ja kulude katmise eest nagu abielu ajalgi. Laste ema on aktsepteerinud kostja elamist xxx eramus, sest kostja panustas kõigi jooksvate kulude tasumisse, mis on seotud majapidamise kui ka laste ülalpidamisega ning abistas kodutöödel kui oli vaja. Kostja on osalenud ja jätkab osalemist igapäevakulude katmist, mis on seotud laste ülalpidamisega. Lapsed on teadlikud, et neil saavad isa juures olema samaväärsed elamistingimused kui xxx eramus. Kostja arvates, on kostja elamine xxx eramus peale lahutust just lastele vähem traumeeriv, kuna neil on olnud rohkem aega aru saada kuidas nende suhted ja elu-olu hakkab peale vanemate lahutust olema. Arusaamatuks jääb laste ema eluasemelaenu kuumakse suuruse välja toomine ja selle jagamine elatise nõudes enda ja laste vahel. Elatisega ei või katta vanema poolt võetud laenukohustust, veel vähem on laste emal alust panna osa enda kohustusi lastele. Elatist peab kasutama laste huvides st sellest rahast ei või laenumakseid teha (

§ 100lg 2).

Kuigi laste huvides on see, et neile on tagatud eluase, tuleb siiski arvestada, et laste kindlustamine eluasemega on eeskätt ikkagi vanemate kohustus, st laps ei pea ise oma elatisest sellele panustama. Kostja on teinud kulutusi enda eluasemele, et lastel oleks seal vajalikud tingimused. Kostja eeldab, et pärast väljakolimist xxx eramust, hakkavad hagejad võrdselt veetma aega mõlema vanemaga ning laste ema ei ole sellele vastu. Kostja märgib, et asjaolu, et laste ema hakkas alles peale hagiavalduse esitamist huvi tundma eramuga seotud lepingute vastu, viitab sellele, et eramus elati ühtse perena, kus kostja tegeles eramu korrashoiu ja vajalike teenuste saamise tagamisega.

1. Kostja ei nõustu hagejate poolt pakutud kompromissiga, kuna kavatseb ka edaspidi laste elus osaleda, neid vahetult ülal pidades. Kostja ettepanek hagejatele on hagi tagasi võtta, mille korral kostja menetluskulude nõuet hagejate ema vastu ei esita. KOHTUISTUNG
2. 30.11.
3. a kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja, et peale lahutust ja ühisvara jagamist lubas ta kostjal ajutiselt elada eramus xxx. Kostja töötas kodukontoris, ning ta maksis kommunaalteenuste eest, mida ta ise ka tarbis. Laste ema lootis, et saavad kostjaga kohtuvälise kokkuleppe elatise maksmise osas. Elatise väljamõistmist taotleb alates 01.09.
4. a, sest kui kostja elas eramus, maksis kõik lastega seotud kulud. Koolikohutusega seotud kulud on läinud hagejate ema palgast. Tagasiulatuvalt elatise nõuet ei taotle. Laste isa kandis enne 01.09.
5. a lastele 100 eurot, lapsed on täielikult ema ülalpidamisel. Kostja ei ela xxx eramus alates 30.10.
6. a. Septembris ja oktoobris maksis hagejate esindaja eramuga seotud kulud. Oktoobrist laekuvad arved hagejate esindaja nimele. Kostjal on juba teine pere ja lapsed, siis kui ta ongi midagi ostnud, siis on väga raske tõendada tšekkidega millisele lapsele ja kellele ta neid asju ostis. Lastele ostetakse asju, mis lastele ei meeldi, ostud on tehtud peale seda kui hagi kohtusse esitati. Augustikuus andis kostja hagejate esindajale laenu, mis on tagastatud. Laste isa ei tundnud muret, kui gaasikatel katki läks, kuidas lapsed külmas majas elavad. Taskuraha nooremale lapsele andis kostja alles siis, kui hagi oli kohtusse esitatud. Lastele magusa, krõpsu ostmist ei pea hagejate ema vajalikuks. Kui valikus on kas osta lastele talvesaapad ja riided, siis valib selle, mitte ei palka endale advokaati. Väide ühisest leibkonnast ei vasta tõele. Kostja maksis kommunaalkulud, ta ise kasutas kodukontoris tööd tehes elektrit ja internetti, lastele taskuraha ei andnud ega süüa ei ostnud. Kõik läks hagejate esindaja palgast. Kommunaalteenuste maksmine ei ole elatis. 29.10 või 30.10 olid nad kostjaga isaga lastekaitse spetsialisti juures. Peale kostja lahkumist ei ole ta teinud lastele isaga kohtumiseks takistusi. On 4 pöördunud perelepitaja poole, et saaks määratud kuidas lastel ja laste isal suhtlus käiks ja oleks laste huvides. Suhtluskorda ei ole paika pandud. Kostja soovib taotleda suhtluskorra määramist selliselt, et poole ajast on lapsed temaga ja poole emaga, siis ei pea ta lastele elatist maksma. Suhtluskorda on võimatu paika panna, seepärast pöörduski ametnike poolt. Kostja on patoloogiline valetaja ja mõjutatav. Elatise väljamõistmise kohta on arvamusel, et peaks välja mõistma elatise seadusega kehtestatud miinimummääras. Midagi enamat ei nõua ja muud lastega seotud kulud kannab hagejate ema ise. Palk võimaldab lapsi ülal pidada. Kostja lubas venitada asjaga nii kaua kui saab ja kaebab selle otsuse edasi.
7. Kostja esindaja selgitas, et kostja hagi õigeks ei võta. Kostja elas hagi esitamise ajal perekonnaga koos. Hagejate ema esitas menetluse ajal kostjale eramust väljakolimise nõude, mille kohaselt kostja pidi eramu vabastama hiljemalt 12.12.
8. a. Kostja maksab ära ka järgmised arved, midagi on ta novembris maksnud. Kostja kandis kõik ülalpidamiskulud ja paljud kulud on tehtud sularahas, mille kohta tõendid puuduvad. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja enda elamu saaks valmis
9. aasta veebruaris ning siis saaksid lapsed pool aega seal koos isaga viibida. Varasema perioodi osas kostja kompromissi ei näe. Kostja esindaja ei näe hagi rahuldamiseks piisavat põhjust. Kostja ülalpidamiskohustuse rikkumine on ebaselge ja vanemate rahaasjad on segamini. Kompromissi pooled ei sõlmi. Mis puudutab suhtluskorda siis mis hakkab tulevikus olema - seda ei tea keegi. Ilmselt emale ei meeldi isapoolne laste kasvatus. Üks vanem peab teist vanemat halvemaks ja kipub oma kasvatamise meetodit peale suruma. Hagi tuleks jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta poolte endi kanda.
10. Kostja selgituste kohaselt oli neil laste emaga kokkulepe, et peale lahutust ta viibib seal elamus ja kostja kanda jäävad kõik kulud majas. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja asjad välja viima 12.12.
11. a. Väide, et kostja ei ole lastesse panustanud, on väär. Kostja on seisukohal, et lastevanematena nad panustasid mõlemad lastesse 50%. Elati küll erinevates tubades, kuid ühtse leibkonnana. Lepingute ümbervormistamisega hakkas laste ema tegelema novembri algusest ehk siis peale kostja välja kolimist. Kostja samuti hoolitses, et lastel oleks kõhud täis ja lastele sai antud ka taskuraha. Peale majast väljakolimist ülalpidamiskohutuse osas on pakkunud laste emale kompromissi, kuid laste ema on etteruttavalt otsustanud, et laste isalt on kõik õigused ära võetud. Veebruaris saab maja valmis, kus lastel on samaväärsed elamistingimused, mis xxx. Informeeris laste ema soovist, et lapsed viibiksid pool ajast isa ja pool ajast ema juures. Laste ema on sellele vastu, öeldes, et lastel peab olema üks elukoht. Kostja märgib, et uut peret tal ei ole. Laste emaga on ta lahutatud, kuid soovib laste ülalpidamisse jätkuvalt panustada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas. 5
15. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A ja B on Y lapsed. 15.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

1. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
2. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
5. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). 19. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist kostjalt alates 01.09.
2. a miinimumsummas.
3. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega ei käsitle kohus eraldivõetuna hagiavalduses toodud laste kulusid.
7. Kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 23.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta alates 01.04.

1. a on 249,78 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
3. aprillil. Keskmine brutopalk
4. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Seega lähtub kohus
5. aasta keskmisest brutopalgast 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.
6. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, 6

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi. 25.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

1. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Hagejate seaduslik esindaja kasvatab hagejaid. Seega saab käesolevas asjas arvestada hagejatele makstavaks peretoetuse suuruseks 80 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 300,33 – 40 = 260,33 eurot igakuine elatis.
2. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
3. TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus.
4. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtted millest nähtub, et kostja arvelt on maha arvestatud Eesti Gaasi AS arved, vee ja kanalisatsiooni arved, Eesti Energia AS, Telia, internet, ülekanded laste emale (
5. a). Estatud väljavõtetes nähtub arvete tasumist kostja arvelt
6. aasta augustikuuni.
7. Kohus ei arvesta kostja poolt esitatud pangaväljavõtteid elatise väljamõistmisel, kuna arved on tasutud enne elatise väljamõistmise perioodi. Hagejate esindaja ja kostja ei ole konkreetselt fikseerinud, kes millises ulatuses maksab peale abielu lahutust ühises eramus kasutatavate teenuste eest. Mõlemad täiskasvanud on aktsepteerinud nimetatud korraldust, seega saab lugeda seda nende tahteavaldusteks.
8. Vaidlust ei ole selles osas, et kostja elas hagejate ja hagejate emaga ühisel aadressil kuni
9. aasta oktoobrikuu lõpuni. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist alates septembrist
10. a miinimumsummas. Kostja on seisukohal, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust ning hagi on esitatud alusetult. Laste isa märkis, et kandis elamuaga seotud majapidamiskulud. Hagejate esindaja on seisukohal, et nimetatud kulude maksmine ei ole ülalpidamiskohustuse täitmine.
11. Lapsevanemad elasid kuni 2023 oktoobrikuu lõpuni koos lastega ühisel aadressil. Kohtuistungil hagejate ema sõnul maksis kostja kommunaalteenuste eest, kuid seda ei saa lugeda elatiseks. Hagejate esindaja on seisukohal, et nad ei olnud ühine leibkond, kuid kostja on arvamusel, et nad tegutsesid kui ühine leibkond. 7
12. Kohus selgitab, et leibkond on ühises eluruumis elavad inimesed, kes jagavad toidu- ja raharessursse. Kohus märgib, et kui menetlusosalised elasid ühisel aadressil ja kostja kandis majapidamiskulud, siis selline kostja poolne panustamine vähendas hagejate esindaja väljaminekuid, mille arvelt sai laste ema rahuldada laste vajadusi suuremal määral.
13. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.
14. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
15. Kuna mõlemad vanemad elasid lastega kuni
16. aasta oktoobri lõpuni ühisel aadressil, saab lugeda mõlema vanema vahetut panust laste suhtes võrdseks. Lastevanematel olid endal enne
17. aasta novembrit kohustuste ja teenuste kasutamiste eest tasumised segamini ja puudus konkreetsus. Kohus märgib, et lapsevanemad ise märkisid, et lahutasid abielu
18. aastal ja toimus ühisvara jagamine, kuid kui
19. aastal (ehk kolm aastat peale lahutust) on lastevanematel rahalised suhted segamini, on see pigem täiskasvanute oskamatus suhelda täiskasvanulikult ja vastutustundlikult.
20. Menetluse kestel teenuste eest tasumine ja raha ülekanded on jäänud kõik perioodi, mille eest elatist ei nõuta, seega ei arvesta kohus kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtteid. Asjaolu, et oktoobrikuust on lepingud laste emale ümber vormistatud ei ole antud asjas nõude aluseks.
21. Eeltoodud põhjendustel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hagejate kasuks elatis 260,33 eurot lapse kohta igas kalendrikuus, so kokku 520,66 eurot kuus.
22. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab Ylt välja elatise A ja B ülalpidamiseks alates 01.11.
23. a igakuiselt 520,66 eurot (260,33x2).
24. Kohus selgitab, et asjaolude muutumise korral (nt vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratud laste vahelduva elukoha määramine) võib huvitatud isik pöörduda kohtusse ja taotleda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
25. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
26. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. Taotlus protokolli parandamiseks
27. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. 8
28. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
29. TsMS § 50 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse mh poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
30. Hagejate esindaja sisuliselt taotleb protokolli täiendamist, mitte selle parandamist. Kohus märgib, et protokoll kajastab piisavalt ja vajalikus määras poolte kohtuistungil öeldut. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 9