Obsah (9)

§ 47§ 49§ 17§ 18§ 45§ 46§ 2§ 44§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasja number 2-23-9321 Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023, Narva kohtumaja Kohtuasi M J maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Pa

§ 47lg 1, 2).

19. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

1. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
2. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonda märkuse pankroti väljakuulutamise kohta pealekandmiseks M J nimele registreeritud korteriomanditele ro nr XX, XX, XX, XX. EDASIKAEBAMISE KORD Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse. ASJAOLUD M J (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi vähemalt 6 võlausaldaja ees enam kui 20 000 euro ulatuses. Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avaldaja palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Avaldaja soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldaja usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnik usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võttis 12.10.
3. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks, milles usaldusisikul tuleb esitada kohtule arvamus võlgniku jaoks sobiva variandi kohta maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. 2.11.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. 3 2-23-9321 I Vara Vara on kajastatud

§ 17lg 1 kohaselt koostatud vara nimekirjas ja mis on aruandele lisatud.

Vara nimekirjas kajastub ka S AS konto jääk 25,42 eurot. Kuna isikul on õigus kasutada igas kuus raha vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ulatuses, s.o 725 eurot, siis ei arvesta usaldusisik arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et M J on esitanud 2020. a, 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioonid. Enamkinnipeetud tulumaksu ei ole. Maksu- ja Tolliamet lisas

§ 17lg 1 p 3 alusel tuludeklaratsioonid vastusele.

M J saab maksustatavat tulu Eesti Töötukassast, kus tema

1. a juuli sissetulek oli 327,00 eurot ja augustis 109,00 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et M J saab sotsiaaltoetusi. M J kuulub kaasomandis N T neli korteriomandit: • • • • XXX (ro nr XXX ) suurusega 31,8 m2; XXX (ro nr XXX ) suurusega 28,3 m2; XXX (ro nr XXX ) suurusega 29,1 m2; XXX (ro nr XXX ) suurusega 22,8 m
2. M J ei osanud oma maksejõuetusavalduses korteriomandite väärtust öelda. Kuna usaldusisikule ei ole korterite seisukord teada, korterid on kaasomandis ja arvestades kinnisvaraportaalide pakkumisega, hindas usaldusisik M J kuuluvate korterite kaasomandite väärtuseks kokku hinnanguliselt 10 000 eurot. Transpordiameti vastusest nähtub, et M J nimele on registreeritud Volkswagen Golf, registrimärk XXX , esmane registreerimisaasta
3. Samas nähtub ka Transpordiameti poolt edastatud sõiduki andmete väljatrükist, et Transpordiametis on registreeritud sõiduki võõrandamine 14.06.
4. Sõidukil puudub tehnoülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 03.2022), sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud. Kõike kogumis hinnates ei arvesta usaldusisik sõidukiga kui varaga oma lõppjäreldustes. M J on pensioni II samba pensionikontot nr XXX, millel on 0 osakut. Osakud on realiseeritud 24.03.
5. Tulenevalt eeltoodust moodustavad M J usaldusisikule teadaolevad varad hinnanguliselt 10 000 eurot. II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud

§ 17lg 1 kohaselt koostatud võlanimekirjas ja mis on lisatud käesolevale aruandele.

Nähtuvalt võlanimekirjas toodule on M kohustusi kokku vähemalt 23410,36 eurot, kuid võlad suurenevad igakuiselt seoses lisanduvate intresside ja viivistega. 4 2-23-9321 Lisaks võlanimekirjas kajastatud kohustustele võib M J olla kohustus ka E AS ees, kuid E AS ei ole usaldusisiku järelepärimisele vastanud. Samas selle nõude olemasolu või lisandumine kohustuste lõppsuurusele ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Tulenevalt eeltoodust moodustavad M J usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 23 410,36 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused M J vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivseid 5 täitemenetlust: • • • • kohtutäitur N M menetluses oli R nõue 5351,36 eurot; kohtutäitur T A menetluses oli A F G OÜ nõue summas 2329,01 eurot; kohtutäitur A K menetluses oli O I OÜ 2 nõuet kokku summas 6366,70 eurot; kohtutäitur K M menetluses oli P C AS nõue summas 2772,31 eurot. Viru Maakohtu 12.10.

1. a määruse alusel esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. IV Majanduslik olukord 02.11.2023 oli M J usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 10 000 euro väärtuses. Teadaolevaid kohustusi on vähemalt 23 410,36 eurot, seega ületavad kohustused varasid 13 410,36 euro võrra. M J saab maksustatavat tulu Eesti Töötukassast, kus tema
2. a juuli sissetulek oli 327,00 eurot ja augustis 109,00 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et M J saab sotsiaaltoetusi. Usaldusisik pöördus 23.10.2023.a. talle teadaolevate võlausaldajate poole järelepärimisega, milles soovis võlausaldajate seisukohta, kas võlausaldajad nõustuvad M J võlgade ümberkujundamismenetlusega ja kui nõustuvad, siis millistel tingimustel, või eelistavad M J pankrotimenetlust koos võimaliku kohustustest vabastamise menetlusega. Kokkuvõte võlausaldajate vastustest: • • • • • • • • • Maksu- ja Tolliamet, nõue 7,20 eurot - kuna nõue on väike, siis nad seisukohta ei võtnud, T B A (publ.), nõue 4934,80 eurot - leiab, et võlgade ümberkujundamine ei ole realistlik, P C AS, nõue 2837,16 eurot - ei nõustu võlgade ümberkujundamise menetlusega, A F G OÜ, nõue 2329,01 eurot - ei nõustu võlgade ümberkujundamise menetlusega, eelistab pankrotimenetlust, R OÜ, nõue 5163,12 eurot - ei nõustu võlgade ümberkujundamise menetlusega, eelistab pankrotimenetlust; O I OÜ, nõue 5444,72 eurot - ei nõustu võlgade ümberkujundamise menetlusega, leiab, et tegemist on pankrotiseisuga; E E AS, nõue 155,26 eurot - teatas, et nõue puudub, võlgnevus on tasutud; kohtutäitur N M , nõue 702,35 eurot – ei vastanud; kohtutäitur T A , nõue 576,00 eurot – ei vastanud; 5 2-23-9321 • • kohtutäitur A K , nõue 1080,00 eurot – ei vastanud; kohtutäitur K M , nõue 336,00 eurot – ei vastanud. Kõik loetletud kohustused on muutunud sissenõutavaks. Nähtuvalt ülaltoodust on M J 10 võlausaldajat, kellest 5 (s.t pooled) võlgade ümberkujundamismenetlusega ei nõustu, üks võlausaldaja seisukohta ei võtnud ja neli võlausaldajat ei vastanud. Seega ei ole M J võlgade ümberkujundamise menetlus võimalik, sest võlausaldajad ei ole sellega nõus. M J ei taotlenud maksejõuetusavalduses pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, sest ta valis võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise. Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus ei ole võimalik, kuna M J võlausaldajad ei ole sellega nõus ja M J sissetulekud seda ei võimalda. Nähtuvalt ülaltoodust ja maksejõuetusavaldusest ei jätku M J sissetulekutest ka võlausaldajatele graafiku alusel väljamaksete tegemiseks, seega ei pruugi M J jätkuda rahalisi vahendeid usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti määratava summa tasumiseks. V Muud menetluslikud küsimused
3. a-. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 725 eurot, millest üks viiendik on 145 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S . (rk XXX ), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Juhul, kui M J muudab oma tahteavaldust ning soovib pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, siis usaldusisik palub:
4. Kuulutada välja M J (ik XXX, elukoht: XXX) pankrot.
5. Algatada M J kohustustest vabastamise menetlus.
6. Nimetada M J pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX ).
7. Kohustada M J kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.
8. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.
9. Välja mõista pankrotivara arvelt OÜ-le S . (rk XXX , arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu võlgniku usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 445 eurot, kokku 2730 eurot vastavalt tasu arvestusele;
10. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile M J tuludeklaratsioonid;
11. Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale pankrotimärke kandmiseks M J nimele registreeritud korteriomanditele registriosa nr XXX , XXX , XXX , XXX . Juhul, kui M J ei muuda oma tahteavaldust ja soovib endiselt võlgade ümberkujundamismenetluse läbiviimist, palub usaldusisik määrata võlgade ümberkujundamismenetluse algatamiseks M J usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiiti tasutavaks summaks 2000 eurot. Juhul, kui M J kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat ei tasu või M J loobub maksejõuetusavaldusest, siis palub usaldusisik kinnitada M J usaldusisiku tasu 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 445 eurot, kokku 2730 eurot ja mõista see välja OÜ-le S . (rk XXX , arvel6 2-23-9321 duskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu võlgniku usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, vastavalt tasu arvestusele. Usaldusisik palub anda M J menetlusabi ja mõista usaldusisiku tasust 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot välja riigi vahenditest OÜ-le S . (rk XXX , arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s). Usaldusisiku tasust 1860 eurot koos käibemaksuga palub jätta M J kanda. Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik tegi ülesannete täitmiseks järgmised toimingud: • Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B A (publ.) Eesti filiaalile, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I F , H OÜ-le, P F OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K .ee OÜ-le, kohtutäiturid T A , N M , K M ja A K (kokku 15 dokumenti) – 2 tundi; • Järelepärimise koostamine ja saatmine võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise menetluse võimalikkuse kohta - 2 tundi; • tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 2 tundi; • dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga - 3 tundi; • vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 8 tundi; • Usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 tundi. Kokku 17,5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 445 eurot, kokku seega 2730 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 12.12.
12. a kohtuistung ja võlgniku taotlus Usaldusisik teatas kohtuistungil kohtule, et võlgnikul ei ole töökohta ja ei ole sissetulekut. Võlausaldajad peavad olema võlgade ümberkujundamismenetlusega nõus, aga nad ei olnud nõus. Kui nad lähevad kohtusse, siis lisandub veel riigilõiv. Vähemalt pooled võlausaldajatest peaksid olema nõus võlgade ümberkujundamisega, võlgnikul on 10 võlausaldajat, aga mitte ükski neist ei ole nõus. Võlgnikul sissetulekut ei ole, ainult toetused. Võlgade ümberkujundamine on siis, kui isik läheb tööle, aga võlgnikul ei ole töödki. Pankrotimenetlus oleks õigem. Usaldusisiku soovitus on, et võlgnik peab muutma oma avaldust, loobuma esitatud avaldusest ja avaldada, et soovib pankroti väljakulutamist koos kohustustest vabastamise menetlusega. 7 2-23-9321 Võlgnik teatas kohtuistungil kohtule, et on sellega nõus ja palub algatada pankrotimenetlus ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus teatas menetlusosalistele, et kuulutab välja võlgniku pankroti 19.12.
13. Võlgniku vande andmine ja võlausaldajate esimene koosolek toimub 09.01.2024 kell 14:30 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr
14. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 18

lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 45

lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on 02.11.2023 M J usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 10 000 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 23 410,36 eurot, seega ületavad kohustused varasid 13 410,36 euro võrra. Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus ei ole võimalik, kuna M J võlausaldajad ei ole sellega nõus ja tema sissetulekud seda ei võimalda. Juhul, kui M J muudab oma tahteavaldust ja taotleb pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, palub usaldusisik kuulutada välja M J pankrot ja algatada M J kohustustest vabastamise menetlus. Juhul, kui M J oma tahteavaldust ei muuda ja soovib endiselt võlgade ümberkujundamismenetlust, palub usaldusisik määrata võlgade ümberkujundamismenetluse algatamiseks M J usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiiti tasutavaks summaks 2000 eurot. Võlgnik esitas kohtule kohtuistungil taotluse, mille kohaselt on ta usaldusisikuga nõus ja palub algatada pankrotimenetluse ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik soovis muuta oma avaldust, palus pankroti väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse alustamist. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus 8 2-23-9321 pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel, pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku nimele registreeritud kinnistule. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 45

lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik usaldusisiku aruande ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks

9 2-23-9321 § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul ei ole vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

− Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1 ja 2).

− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutus10 2-23-9321 te hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 54

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725/5). Usaldusisik palub tasuks määrata 2275 eurot, arvestusega 17,5 tundi hinnaga 130 eurot tunnis, lisandub käibemaks 445 eurot, kokku 2730 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S . (rk XXX ), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 445 eurot, kokku 2730 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning

§ 54

lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord

§ 18

lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

11 2-23-9321 § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 54

lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. PankrS § 91 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 12