1-21-3967/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3967 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2023 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kirill Sidjakin 39301083757), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. juuni 2021 otsusega karistati Kirill Sidjakinit KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi 6 kuu vangistusega, KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Sidjakinile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu
6. detsembri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis kohtuotsuse tegemise aja seisuga oli 1 aasta 8 kuud 8 päeva vangistust ning mõisteti K. Sidjakinile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on
7. juuni 2021 ning lõpp
8. juuli
10. Viru Maakohtu
11. novembri 2023 määrusega jäeti K. Sidjakin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (nõutud osa karistusest on kantud ja elukoht olemas), täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
12. Maakohus hindas K. Sidjakini käitumise vangistuse ajal korrektseks – tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on täitnud individuaalset täitmiskava (sotsiaalprogramm, jätkuvestlus, riskide maandamise vestlused, töötamine). Süüdimõistetul on vabanemisel tagatud elukoht rehabilitatsioonikeskuses. 2.
13. Samas kõrvutades neid asjaolusid kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdlase isiku, ning isiku varasema elukäiguga, leidis maakohus, et vabastamine põhjendatud ei ole. Süüdimõistetu pani käesoleva vangistuse aluseks oleva teo toime katseajal ning on varasemalt karistatud sarnaste kuritegude eest. K. Sidjakin on kuritegusid toime pannud korduvalt vägivalda kasutades. Varasemalt mõistis kohus süüdimõistetule kriminaalasjas nr 1-18-7728 šokivangistuse ning ülejäänud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata koos kontrollnõuete ja alkoholi tarvitamise keeluga. Küll rikkus süüdimõistetu alkoholikeeldu ja registreerimiskohustust ning oli ca aasta tagaotsitav. K. Sidjakini varasem kuritegelik käitumismuster ja suhtumine kriminaalhooldusesse ei toeta tema ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabanemist ning näitab, et ta ei ole eelnevast järeldusi teinud. Kuigi käesolevalt peab isik kriminaalhooldust vajalikus ja on väljendanud kahetsust põhjustatud kahju pärast, ei ole see kohtu jaoks piisavalt veenev, kuna isik on kergekäeliselt naasnud kuritegelikule teele ja löönud käega kriminaalhoolduse nõuetele. Arvestades isiku majanduslikku olukorda ning asjaolu, et K. Sidjakinil puudub töökoht, on oht uuteks kuritegudeks majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuna on seetõttu varasemalt kuritegusid toime pannud. Vanaema materiaalne toetus, mis on ka käesolevalt ja juhutööde tegemine ei ole varasemalt isiku nõudeid elukvaliteedile rahuldanud ja seega säilib jätkuvalt majanduslikust toimetulekust oht uuteks kuritegudeks. 2.
14. Uute kuritegude riski suurendavaks on ka K. Sidjakini alkoholi tarvitamine, kuna alkoholivaba elu on ta elanud vaid vangistuses. K. Sidjakini süüdimõistva otsuse aluseks on mh alkoholi vargus ning alkoholi tarbinuna käitub ta impulsiivselt. K. Sidjakin on tänaseks otsustanud alkoholist loobuda ja omab selleks ka piisavat motivatsiooni. Isik tunnistab seotust alkoholi ja toimepandud kuritegude vahel. Siiski nähtub kohtule kättesaadavatest materjalidest, et K. Sidjakin ei kasutanud vabaduses võimalust läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ja rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Isik ise on välja toonud, et vabaduses ta poleks suutnud alkoholist loobuda. 2.
15. K. Sidjakinit toetab vanaema, kes on talle suureks motivaatoriks. Samas aga nähtub iseloomustusest, et vanaema toetus ei ole varasemalt kinnipeetavat piisavalt mõjutanud ja motiveerinud püsima õigel teel. Kinnipeetav soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, kuid iseloomustusest nähtub, et isikul on madala enesehinnangu tõttu kalduvus tarbida alkoholi, motivatsiooni hoidmisega on olnud probleeme. K. Sidjakin ei ole jõudnud oma mõttemaailma muutmisega staadiumi, kus võib prognoosotsustusena välja tuua edulootuse seaduskuulekaks eluks. Hoiakute kinnistamiseks on vaja veel aega ja tööd iseendaga. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
16. Viru Maakohtu
17. novembri 2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Sidjakin, kes palub maakohtu määruse tühistada. Süüdimõistetu väljendas enda täit valmidust vabanemiseks, ta on läbinud kõik programmid ja kohustused, on taktitundeline ja valmis uueks eluks. Minevik jääb minevikuks ning karistus on oma eesmärgid täitnud. Süüdimõistetu toob välja, et ta elab XXX oma armastatud vanaemaga ega hakka enam tegelema kriminaalsega. Allesjäänud ajaga ei omanda vangistuses enam midagi, vaid kaotab aega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus perspektiivitu, mistõttu ei too see endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist ega süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
19. Maakohus on K. Sidjakini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist kaalunud põhjalikult. Seaduse kohaselt tuleb KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid analüüsida kogumis, mida maakohus on ka teinud ning on leidnud, et K. Sidjakini tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. 2 Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et K. Sidjakini puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini ning tema puhul ei pruugi see olla saavutatav ka kriminaalhooldusega. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat kui ka tulevikuväljavaateid, tema varasemat elukäiku kui ka toimepandud kuriteo asjaolusid. Sisuliselt ei ole määruskaebuses ühtegi maakohtu argumenti ümberlükkavat väidet toodud, vaid on avaldatud üksnes pahameelt vabastamata jätmise osas ning lubatud, et ollakse muutunud. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks üle korrata maakohtu määruse põhistusi. Lisaks jääb ringkonnakohtule arusaamatuks süüdimõistetu elukoht vabaduses. Maakohus on pikalt analüüsinud, kuidas süüdimõistetu vabaneb rehabilitatsioonikeskusesse ja pidanud positiivseks, et süüdimõistetu tegeleks seal oma riskiteguritega. Ka vangla iseloomustuses on välja toodud, et K. Sidjakin vabaneks XXX, mis on rehabilitatsioonikeskus. Nüüd määruskaebuses toob süüdimõistetu aga välja, et ta elab koos oma vanaemaga XXX. Seega on arusaamatu, kas süüdimõistetu soovib vabaduses tegeleda oma probleemidega rehabilitatsioonikeskuses või siiski mitte. Õige on ka maakohtu seisukoht, et on positiivne, et K. Sidjakinil on vanaema toetus. Samas nähtub ka see, et vanaema toetus on süüdimõistetul alati olnud, kuid K. Sidjakin ei ole seda mõistnud ja sellest vastavasisulisi järeldusi teinud. Sellest tulenevalt ei ole teada, miks peaks käesoleval ajal olukord teistsugune olema. Kogumis tuleb asuda seisukohale, et on vaid süüdimõistetu lubadused, mida K. Sidjakin on oma varasema käitumisega näidanud, et neid ei saa uskuda ning need ei pea paika ehk ringkonnakohtul hinnangul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini ning K. Sidjakini puhul ei pruugi riskide maandamiseks olla ka sobiv kriminaalhooldus. Süüdimõistetu on ka varasemates menetlustes lubanud muutuda ja pole tahtnud vangi sattuda, kuid need on jäänud üksnes lubadusteks.
20. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
21. novembri 2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas