Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult 2 põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, lepingu hooldustasu, sissenõudmiskulude ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega rahuldab kohus hagiavalduse põhivõlgnevus summas 627,05 eurot, intressi summas 66,45 eurot, lepingu hooldustasu summas 11,29 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 627,05 eurot osas. Hagi jääb rahuldamata osas, milles hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 627,05 eurot ületavas osas ja viivise alates 27.09.2023.a põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37% aastas. 2.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 82 % ulatuses (arvestades hagis esitatud nõudeid ja seda, et kohus rahuldab hageja nõuded kogusummas 1371,84 eurot). Kohus jätab
lg 1 alusel hageja menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 18% ulatuses hageja kanda ja 82% ulatuses kostja enda kanda. 5. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 3 2 000 eurot tasuda riigilõiv summas 315 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv summas 315 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 660 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 5,5 tundi. Hageja märgib, et menetlusdokumentide koostamine on olnud keerukas ja ajamahukas. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 5,5 töötundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, saab põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot/tunnis. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis on piisav ajakulu asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, tõendite tellimiseks ja kogumiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on seega põhjendatud summas kokku 555 eurot (riigilõiv 315 eurot + õigusabikulud 240 eurot). 6. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 7. Kuivõrd kohus jätab 82% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 455,1 eurot (555 x 82%). 8.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.