← Eesti

2-22-108126/45

Obsah (14)§ 657§ 477§ 615§ 613§ 5§ 200§ 654§ 173§ 171§ 174§ 175§ 176§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1081

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

  1. Korteriühistu on esitanud korteriomaniku vastu nõude majandamiskulude võlgnevuse saamiseks perioodi mai 2021 kuni detsember 2022 eest (arved kuupäevadega
  2. mai 2021 kuni
  3. detsember 2022). Kuna vaidlus on korteriühistu ja ühe korteriomaniku vahel majandamiskulude kandmise üle, käsitab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel asjast puudutatud korteriomanikuna üksnes Vilmsi Estates OÜ-d. 4

(9)11. Puudutatud isik taotles asja lahendamist kohtuistungil. Ringkonnakohus ei ole seotud menetlusosalise taotlusega vaadata asi läbi kohtuistungil. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477

lg 2).

§ 615lg 1 ei näe ette, et asja peab arutama kohtuistungil.

Lisaks sellele on maakohus asja arutanud menetlusosaliste esindajate osavõtul kohtuistungil (dtl 410–415). 12. Kuigi praegune vaidlus tuleb

§ 613

lg 1 järgi lahendada hagita menetluses, siis ei tulene

§ 5

lg 3 esimesest lausest ega § 477 lg-st 7 asja lahendamisel kohtule kohustust väljuda nende eluliste asjaolude piiridest, mis menetlusosalised on esile toonud. Seejuures on Riigikohus hagita menetluses uurimisprintsiibi osas selgitanud, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis (vt

§ 200

lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt RKTKm 22.09.2021 2-20110080/42, p 11). Kolleegium lähtub asja lahendamisel eeltoodud põhimõttest.

  1. Avaldaja tugineb nõude esitamisel korteriühistu põhikirjale ning korteriomanike üldkoosolekutel vastuvõetud majanduskavadele. Puudutatud isik leiab seevastu, et majandamiskulude tasumise välistab korteriomanike vaheline kasutuskorra kokkuleppe. Samuti leiab puudutatud isik, et kõik puudutatud isikult nõutavad majandamiskulud ei ole õiguspärased ning korteriomanike üldkoosoleku otsused, millega need on kinnitatud, on tühised. Puudutatud isik tugineb majandamiskulude osalisel tasumata jätmisel ka KrtS § 40 lgle
  2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et puudutatud isikul on praegusel juhul kohustus tasuda kaasomandisse kuuluva kinnistu osadega seotud majandamiskulusid. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

  1. Majandamiskulude arvete tasumisest osalist keeldumist põhjendab puudutatud isik esmalt korteriomanike vahel
  2. märtsil 2014 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe p-ga 8.6, mille teine lause kohustab teda kandma vaid tema ainukasutuses ja -valduses oleva maatüki või ehitise osa alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Nii leiab puudutatud isik, et kuna kasutuskorra p 8.1.1 (ja selles viidatud plaani) kohaselt on tema ainukasutuses kogu J. Vilmsi tn 31/2 elamu, seda ümbritsev maa-ala ning parkimiskoht tähisega P6, siis ei pea puudutatud isik kandma kulusid, mis on seotud J. Vilmsi tn 31/1 elamu ja maa-alaga. Puudutatud isiku hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses korteriomanikevahelist kasutuskorra kokkulepet vääralt tõlgendanud. Kolleegium puudutatud isikuga ei nõustu. 14.
  3. KrtS § 13 lg 1 järgi võivad korteriomanikud kokkuleppel korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kasutuskorra kokkuleppe tõlgendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud tõlgendamisreegleid rikkunud. Maakohus on õigesti leidnud, et kasutuskorra kokkuleppest ei nähtu lepingupoolte ühist tahet jagada kaasomandi kasutamine viisil, et korteriomandi nr 9 omaniku ainuvaldusesse ja kasutusse jääks kogu J. Vilmsi tn 31/2 elamu ning tal oleks kohustus kanda eranditult vaid neid 5

(9)kulusid, mis on seotud selle elamuga. Kasutuskorra kokkuleppe p-st 8.1.1 nähtub, et korteromandi nr 9 omaniku ainuvaldusesse ja -kasutusse jääb osa maatükist ning sellel paiknev parkimiskoht (tähisega P6). Ka kasutuskorra p-s 8.6 on viidatud ehitise osale, mitte tervele ehitisele. Seega ei olnud puudutatud isikul õigust kasutuskorra kokkuleppe alusel keelduda talle esitatud majandamiskulude arvete tasumisest. 14.
  1. Ka on õige maakohtu järeldus, et kasutuskorra kokkleppe p 8.6 esimene lause näeb üldreeglina ette KrtS § 40 lg-ga 1 kooskõlas oleva põhimõtte, mille järgi kantakse kaasomandis oleva asjaga seotud kulutusi ühiselt vastavalt osade suurusele. Kuna tegemist on seadusjärgse kulude jaotusega, ei saa selline kulude jaotus olla hea usu põhimõttega vastuolus, nagu väidab puudutatud isik. Hea usu põhimõttest ei tulene teistele korteriomanikele kohustust teha puudutatud isikule erisusi majandamiskulude kandmisel, kuid soovi korral võivad nad seda teha.
  2. Järgnevalt on puudutatud isik kahtluse alla seadnud temalt nõutavate majandamiskulude õiguspärasuse. Määruskaebuse väidetest võib aru saada nii, et puudutatud isiku hinnangul on korteriomanike üldkoosoleku otsused, millega on majanduskavad kehtestatud, tühised. Täpsemalt leiab puudutatud isik, et laenukohustuse panemine korteriomanikule, kes ei ole hüve saanud, on vastuolus KrtS § 40 lg-ga 2 (kulud ei tohi kahjustada korteriomaniku õigustatud huve). 15.
  3. Asja materjalidest nähtuvalt sisaldavad puudutatud isikule esitatud arved järgmisi kululiike: haldustasu, hooldustasu, heakord, remondifond (sealhulgas laenu tagasimakse), üldelekter, üldvesi ja tarbitud külm vesi ning prügivedu. Maakohtule esitatud korteriühistu põhikirja p 4.2.8 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, makseteatisel märgitud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid ning elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh kütte, vesi ja kanalisatsioon jm) eest makseid põhikirjas või üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sama põhikirja punkt näeb haldustasu, hooldustasu, heakorra, remondifondi osas ette nende tasumise vastavalt majanduskavale proportsionaalselt korteriomandi suurusele 1 m² kohta. Üldelektri osas näeb viidatud põhikirja punkt ette tasumise vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele proportsionaalselt korteriomandi suurusele 1 m2 kohta. Ka prügiveo osas on aluseks prügiveoteenust osutava ettevõttega sõlmitud leping ning tasu suurus arvestatakse proportsionaalselt korteriomandi suurusele 1 m2 kohta. Põhikirja kohaselt jagatakse hoone üldveemõõtja(te) ja korteriomandite veemõõtjate summa vahe korteriomandite arvestuskuu veetarbimise alusel. Üldvee osas on korteriühistu täiendavalt selgitanud, et aluseks võetakse hoone veearvestiga mõõdetud tarbimine, millest lahutatakse korteriomandite veetarbimiste kogusumma. Saadu jagatakse üldveena korteriomandi suuruse järgi (dtl 605). Korteriühistu võetud laenude osas sätestab põhikirja p 4.2.8, et neid tuleb tasuda proportsionaalselt vastavalt liikme korteriomandi suurusele kõigi elamu korteriomandite suurusest. 15.
  4. Asja materjalidest nähtuvalt on korteriomanikud
  5. a majanduskava kinnitatud
  6. oktoobri
  7. a üldkoosoleku otsusega järgmiselt (majanduskava on üldkoosoleku protokolli osa, dtl 73): - haldus: 0,51 eurot/m2 kuus; hooldus: 0,25 eurot/m2 kuus; 6
(9)- heakord: 0,49 eurot/m2 kuus; remondifond: 1,05 eurot/m2 kuus (sh laenu tagasimaksed 1 euro/m2); kommunaalmaksud vastavalt arvetele.
  1. a majanduskava on korteriomanikud kinnitanud
  2. aprilli
  3. a otsusega järgmiselt (majanduskava on üldkoosoleku protokolli osa, dtl 115): - haldus: 0,51 eurot/m² kuus; hooldus: 0,25 eurot/m² kuus; heakord: 0,54 eurot/m² kuus; remondifond: 0,05 eurot/m² kuus; laenu tagasimaksed: 1 euro/m² kuus; kommunaalmaksud vastavalt arvetele. 15.
  4. Puudutatud isiku viidatud KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 15.
  5. Praegusel juhul näeb korteriühistu põhikirja p 4.2.8 ette majandamiskulude pindala põhise arvestuse ning vee ja kanalisatsiooni osas veearvestiga mõõdetud tarbimise. Asjas ei ole tuginetud sellele, et puudutatud isiku eluruumi üldpindala ja kaasomandi mõttelise osa suurus ei oleks vastavuses. Seega on maakohus õigesti leidnud, et puudutatud isiku poolt vaidlustatud kulude kandmise puhul KrtS § 40 lg 2 ei kohaldu, sest põhikirjaga ei ole kõrvale kaldutud KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud normaalregulatsioonist. Maakohus on õigesti leidnud, et kui korteriomanike vahel puudub kokkulepe, mille järgi arvestatakse majanduskava alusel kehtestatud kulusid mõnel muul moel peale kaasomandi osa suurusest lähtuvalt, ei saa üks korteriomanik nende kulude kandmisest keelduda pelgalt väite alusel, et ta nendest kuludest kasu ei saa. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud ka puudutatud isiku etteheide maakohtule põhjendamiskohustuse rikkumise osas. Kolleegium märgib ka seda, et praegusel juhul tuleneb kulude jaotus põhikirjast ning korteriomanike otsustega vastuvõetud majanduskavadega on kehtestatud üksnes kulude suurus. Seega ei ole puudutatud isik kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et korteriomanike üldkoosoleku otsustega kehtestatud majanduskavad on tühised.
  6. Puudutatud isik on määruskaebuses väitnud, et ta on nõus kandma kaasomandiosaga seonduva prügiveo kulu, värava hooldamise ja elektrikulud ning ühiskasutuses oleva kinnistu osa (tee parklasse) hooldamisega seotud kulud. Muude kulude tasumise nõudmine on puudutatud isiku hinnangul vastusolus hea usu põhimõttega, mistõttu saab ta nende tasumisest keelduda KrtS § 40 lg 3 alusel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas ei ole esile toodud ega tõendatud kulude kandmisest keeldumise asjaolusid. 16.
  7. KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hea usu põhimõtte rikkumiseks ei ole see, et puudutatud isiku korteriomandi eriomand kuulub kinnistul eraldi asuvas elamus. Ka ei muuda puudutatud isikult majandamiskulude tasumise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks see, et 7
(9)puudutatud isiku väite kohaselt tema kasutuses oleva elamu J. Vilmsi tn 31/2 kaasomandi osa valitsemisega seotud kulusid talle ei hüvitata. Kolleegium märgib, et kui puudutatud isik leiab, et majanduskavad ei sisalda puudutatud isiku valduses oleva hoone kui kaasomandi osa valitsemisega seotud kulusid, ei piira see puudutatud õigust nõuda ka enda korteriomandi kaasomandi majandamist. Nii peab KrtS § 34 lg 2 kohaselt majandamine toimuma korteriühistu kaudu ning kui korteriühistu oma kohustust ei täida, on puudutatud isikul õigus nõuda kaasomandi osa majandamist. Vajadusel saab korteriühistu juhatus koostada uue majanduskava ja kutsuda kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks (KrtS § 41 lg 4, vt ka TlnRnKm 31.01.2022 2-20-6416, p 12.4). Ka on seadusandja ette näinud, et kui korteriomaniku huvid erinevad korteriomanike enamuse omadest, siis on tal võimalus nõuda suhete reguleerimist kokkuleppega KrtS § 13 alusel (vt KrtS eelnõu (462 SE) seletuskiri, lk 37 ja eelnevalt viidatud TlnRnKm 31.01.2022, p 12.5). Praegusel juhul leidis maakohus, millega ringkonnakohus nõustub, et korteriomanikud ei ole sellist kokkulepet sõlminud. 16.
  1. Laenu maksete tasumise nõudmist ei muuda hea usu põhimõtte vastaseks see, et puudutatud isiku väite kohaselt ei ole tema laenust kasu saanud. Puudutatud isiku kohustus osaleda majandamiskulude kandmisel tuleneb asjaolust, et puudutatud isik on korteriomandi omanik ja korteriühistu liige (vt eelnevalt viidatud TlnRnKm 31.01.2022, p 12.3). Laenu kandmise kohustus on põhikirjaga ette nähtud kõigile korteriomanikele ühetaoliselt. Muuhulgas ei tulene hea usu põhimõttest teistele korteriomanikele kohustust teha puudutatud isikule erisusi laenu kandmisel (vt ka RKTKm 24.05.2023 2-20-119460/71, p 23). Muid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust pidada puudutatud isikult majandamiskulude nõudmist hea usu põhimõtte vastaseks ja võimaldaksid tal kulude kandmisest keelduda, ei ole puudutatud isik kohtu ette toonud (vt RKTKo 13.02.2012 3-2-1-116-11, p 24). 16.
  2. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud laenu võtmine korteriühistu poolt. Maakohtule on esitatud korteriühistu ja Vintage Invest OÜ vahel
  3. veebruaril 2014 sõlmitud laenuleping ning korteriühistu, Vintage Invest OÜ ja Fond Control OÜ vahel
  4. juunil 2020 sõlmitud kokkulepe laenulepingu üleandmise kohta. Laenu võtmist tõendab ka korteriühistu registrikaardile tehtud kanne korteriühistu võetud laenu kohta. Veel on maakohus asjakohaselt viidanud korteriomandite müügilepingutele, kus ostjaid on teavitatud korteriühistu laenukohustusest. Kolleegium märgib, et seadus ei näe ette, milliste konkreetsete tõenditega saab laenu võtmist tõendada. Kolleegiumi hinnangul on korteriühistu asjaolu kohta esitatud väite tõendamiskoormise täitnud ning esitatud tõendid kogumis võimaldavad asuda seisukohale, et korteriühistu on laenu võtnud. 16.
  5. Puudutatud isik heidab määruskaebuses maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist, kuna maakohus ei selgitanud puudutatud isikule, et ta peaks täiendavalt tõendama oma väidet, et laenu ei ole kasutatud tema kasutuses oleva elamu tarbeks. Kolleegium puudutatud isiku etteheitega ei nõustu. Kolleegium märgib, et kuivõrd laenu maksete tasumisel ei oma tähtsust, kas puudutatud isik sai korteriühistu võetud laenust kasu, ei pidanud maakohus puudutatud isiku sellekohast väidet ega tõendeid hindama. Kolleegiumi hinnangul on maakohus aga asjas esitatud tõendite pinnalt õigesti järeldanud, et puudutatud isik sai korteriühistu võetud laenust kasu, sest pärast laenu võtmist on korteriomandi nr 9 pindala suurenenud (vaidlustatud määruse p-d 105 ja 106). Täiendavad tõendid oma väite tõendamiseks saanuks puudutatud isik esitada ka määruskaebusega, mida puudutatud isik aga teinud ei ole. Seejuures on oluline märkida, et maakohus ei rahuldanud korteriühistu nõuet ainuüksi seetõttu, et puudutatud isik on korteriühistu võetud laenust kasu saanud. Nõue rahuldati, sest laenu tasumise kohustuse näeb korteriomanikule ette korteriühistu põhikirja p 4.2.
  6. 8
(9)
  1. Avaldaja on nõude kujunemise ja suuruse tõendamiseks esitanud puudutatud isikule esitatud arved (dtl-d 61–69 ja 377–387) ning korteriühistu arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvad puudutatud isiku tehtud laekumised talle esitatud arvete alusel (dtl 70 ja 388). Ka on korteriühistu esitanud teenuseosutaja KH Abi OÜ-ga sõlmitud lepingu ja teenuseosutajate arved, mis on olnud aluseks korteriomanikele arvete koostamisel (dtl-d 608–615; 659–742) ning korteriühistu arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub teenuste eest tasumine (dtl 764– 775). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid nõude kujunemisele. Ka ei ole puudutatud isik maakohtus esile toonud asjaolusid, mis annaksid kohtule alust kahelda nõude suuruses ja selle kujunemises. Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust (vt RKTKm 03.10.2018 2-16-3663/95, p 23). Seega ei kontrolli ringkonnakohus korteriühistu esitatud arve aluseks olevaid teenusepakkujate arveid ega omakorda nende arvete aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Kuigi puudutatud isik on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. 19. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

19.

  1. Avaldaja
  2. ja
  3. oktoobri 2023 menetluskulude nimekirjade kohaselt määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 495 eurot. on 19.
  4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi lepinguline esindaja avaldajat esindades tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 4,5 tunni ulatuses. Lepinguline esindaja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kolleegium leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on kooskõlas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Samuti on põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga avaldaja esindaja tunnitasu suurus. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 495 eurot. Avaldaja ei ole taotlenud kulude hüvitamist käbemaksuga (

§ 174lg 10).

Lisaks peab puudutatud isik tulenevalt avaldaja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.