KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1013 Haldusasi Xi kaebus Viru Vanglalt varalise kahju hüvitamiseks

) § 71 lg 2) Kaebaja oleks pidanud kaebuse esitama hiljemalt

1. mail 2018, kuid esitas
2. mail
3. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus märgib esmalt, et ei pea iseseisvaks nõudeks kaebaja taotlust nõuda vanglalt välja veel tasumata tšekk 68 eurot ja 54 senti. Kohtu hinnangul on tegemist menetluskulu tõendava dokumendiga.
5. X esitas kaebuse tähtaega rikkudes (vt halduskohtu
6. juuli
7. a määruse, p 4, tl 17). Vaidlustatud otsus tehti
8. märtsil 2018 ning samal päeval anti see kaebajale kätte. Kaebus tuli halduskohtule esitada hiljemalt
9. aprillil. Kaebust sisaldavale ümbrikule on märgitud
10. mai kuupäev.
11. Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus tähtaja avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ning erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (RKHK

1. jaanuari 2009 määruse nr 3-3-1-75-08, p 16).
2. Kaebaja väidab, et ta ei oska eesti keelt ja ta ei saanud vaidlustatud otsusest aru. Kaebaja lisab, et ta pöördus avaldusega vangla kontaktisiku poole tõlke saamiseks, mille ta sai
3. aprillil. Tõlke saamisest sai ta teada, mida vangla otsuses kirjutas.
4. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla nt käsitatav isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK

1. juuni
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja
3. jaanuari
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
5. Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja poolt välja toodud asjaolud antud juhul kaebetähtaja ennistamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on vangla kahjunõude otsuse kätte saanud
6. märtsil
7. Nimetatud otsus sisaldas ka viidet kaebuse esitamise õigusele. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja sai või pidi aru saama vangla eestikeelse otsuse sisust ja vaidlustamiskorrast.
8. Halduskohtu hinnangul võib kaebaja seisukohta mõista nii, et ta oli eksituses, kas 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema eestikeelse otsuse või tõlgitud dokumendi kättesaamisest. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja väidetav eksituses olemine ei ole antud juhul kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Vangla väidab vastuses, et inspektor-kontaktisik 2 selgitas kaebajale vene keeles vaidlustatud otsuse põhisisu (tl 34). Sellest tulenevalt võib eeldada, et kaebaja pidi aru saama, et tema kahju hüvitamise taotlus jäi rahuldamata. Varasemalt on kaebaja vaidlustanud eesti keelseid otsuseid 30 päeva jooksul (vt haldusasjad nr 3-15-2750 ja 3-17-2521). Ka praegune juhtum ei erine eespool viidatud kohtuasjadest, kus kaebus tuli kohtusse esitada 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuse kättesaamisest alates. Kaebaja pidi mõistma, et kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul originaal otsuse kättesaamisest alates. Praeguses olukorras tõlke puudumine ei takistanud kaebajal kohtusse pöördumast. Kaebaja oleks kaebuses saanud esitada samad väited, mida ta esitas vanglale kahju hüvitamise taotluses.
9. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul pärast mõjuva põhjuse ära langemist (

§ 71lg 2).

Kaebaja väidab, et ta sai venekeelse otsuse kätte

1. aprillil. Tähtaja ennistamise taotlus oleks tulnud seega esitada hiljemalt
2. mail. Kaebaja aga pöördus kaebusega kohtusse
3. mail. Kaebaja on seega rikkunud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega.
4. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Seetõttu lõpetab kohus asjas menetluse (

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (

§ 43lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3