Obsah (7)

§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2494 Määruse kuupäev 6. november 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvasta

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
3. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Ka ei ole halduskohtule äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. 4.
4. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. 4.
5. Arvestades, et kaebaja eesmärk on kohtuda ja suhelda videokõne kaudu oma emaga, on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamisnõue. Kaebaja saab sellise nõude esitada kohtule pärast vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ehk juhul, kui vangla peaks jätma kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata ja vaide rahuldamata või vaide tagastama või jätma tähtaegselt lahendamata. Kaebajal on seejärel võimalik 30 päeva jooksul pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse (

§ 47lg 2).

Sellise kaebuse menetlemise raames saab kohus mh hinnata, kas kaebaja õigusi rikub see, et kehtiv õigus ei näe otsesõnu ette videokõnede võimalust. Kohtu hinnangul peab kaebajale eelnimetatu olema teada juba enne käesoleva kaebuse esitamist, kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt läbis kaebaja videokohtumisega seonduva vaidemenetluse juba

1. a maikuus (vt haldusasi nr 3-22-1361). Arvestades nimetatud vaidemenetluse läbimisest möödunud aega ning asjaolu, et kaebusest ega sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale hiljuti pöördumisi ja/või vaideid, milles kaebaja nõuaks oma emaga videokohtumise võimaldamist, ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust tõhusama nõude esitamiseks käiguta.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Kuna kohus tagastab kaebuse jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2