1-11-4449/8

(06233000876)Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Prokurör Ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Kriminaalasi N V süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi, üldmenetluse korras Süüdistatav N V Elukoht XXX (kannab karistust XXX, isikukood kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel. Varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 17.11.2008.a. Kaitsja XXX, Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasja nr 1-11-4449 menetlus N V süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 6. artikli punkti 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta N V jõustumisel. suhtes tühistada kohtumääruse Jätta V R (T ) tsiviilhagi summas 870 krooni ehk 55.60 eurot läbi vaatamata, selgitades, et selle võib esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Rahuldada vandeadvokaat Oleg Gorskaljovi taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu N V 03.05.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 138 (sada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 19 senti, millest käibemaks on 23.03 eurot. KrMS § 183 alusel jätta menetluskulud - määratud kaitsja Oleg Gorškaljov`i poolt 1 1-11-4449 eeluurimisel õigusabi osutamise eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 86 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni ehk 0,45 eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 03.05.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 138 (sada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 19 senti, riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja üldmenetluses on kriminaalasi N V süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi. N V on esitatud süüdistus selles, et tema ta 11.05.2006a. kella 13.30 paiku, baaris „K“ mis asub aadressil XXX olles alkoholijoobes ning tegutsedes grupis V G , põhjuseta läksid kallale baari omanikule V R (T ) ning teiste isikute juuresolekul riivates sellega kolmandate isikute ühiskondlikku turvatunnet, peksid teda lüües rusikate ja jalgadega vastu keha, ei reageerinud D B nõudmisele lõpetada huligaansust, läksid kallale ka temale ja peksid teda baari juures rusikate ja jalgadega vastu keha tekitades kannatanu D B verevalumeid näo piirkonnas ja V R (T ) alalõua põrutuse millega kaasnes mitme hamba kaotus. Oma tegudega pani N V toime avaliku korra raske rikkumise, vägivalla kasutamise teiste isikute suhtes ning tegutsedes grupis s.t KarS § 263 p.1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasi 1-11-4449

(06233000876)on saabunud Viru Maakohtu Narva kohtumajja 06.04.2011.a. Kohtusse esitatud kriminaalasja materjalidest tuleneb, et kriminaalmenetlus on antud kriminaalasjas alustatud 11.05.2011 esimese menetlustoiminguga – kannatanu V R ülekuulamisega. Kahtlustatav N V suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld 17.11.

1. Prokuratuur saatis 30.06.2010.a. kriminaalasja Viru Maakohtu Narva kohtumajja käskmenetluse korras. Kohus tagastas 29.09.2010 määrusega (27.09.2010) kriminaalasja Viru Ringkonnaprokuratuuri seoses süüdistatava avaldusega, et ta ei ole nõus kohtuotsusega käskmenetluses. Seega on kestnud kohtueelne kriminaalmenetlus N V süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi alates 11.05.2006 kuni 30.06.2010 ja alates 29.09.2010 kuni 06.04.2011, so 4 aastat ja 7 kuud. Eelistungil süüdistatava ja kaitsja taotlesid kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, millega ka prokurör ka nõustus. Maakohus leidis Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta menetlusaja mõistlikkuse nõuet ega selle rikkumise korral õiguskaitsevahendeid. Küll sätestab EV Põhiseaduse § 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. KrMS omakorda § 2 toob välja, et kriminaalmenetlusõiguse allikaks on nii põhiseadus kui ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. PS § 123 lg. 2 kohaselt kui Eesti õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, siis kohaldatakse välislepingu sätteid. Üheks prioriteetseks EV Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, mille artikli 6 lõige 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. 2 1-11-4449 Riigikohus oma lahendites 3-1-1-3-04, 3-1-1-100-09 ja 3-4-1-12-08 on asunud seisukohale, et EIÕK art 6 lg 1 esimese lause täitmiseks on kohtul, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes võimalik kriminaalmenetlus määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistev otsus või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Riigikohus 18.06.2010 lahendis 3-1-143-10 on leidnud, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. Sellisel juhul tuleb hoolimata kriminaalasja menetlusstaadiumist kriminaalmenetlus lõpetada või teha õigeksmõistev ostus kohtulikku arutamist lõpule viimata. Kui õigust mõistlikule menetlusajale on riivatud sedavõrd intensiivselt, et see eeldab niikuinii isiku suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist või kriminaalmenetluse lõpetamist, puudub põhjus kõiki seaduses ette nähtud menetlusstaadiume läbides seda riivet veelgi süvendada. Juhul, kui kohus leiab, et tema menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud, tuleb süüdistatav KrMS § 2 p. 2 ja EIÕK artikli 6 lg. 1 esimese lause alusel õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja sel hetkel menetletakse. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. N V on esitatud süüdistus KarS § 263 p 1,4 järgi üheepisoodilises avaliku korra raskes rikkumises. Kriminaalasjas on üks süüdistatav ja kaks kannatanut. Kohus asub seisukohale, et antud süüdistuse puhul võimaldanuks selle keerukuse aste - tavaline keskmine kriminaalasi iseenesest asja kiiremat lahendamist kui seda on käesoleval hetkel 4 aastat ja 7 kuud. Süüdistusakti kohaselt on kriminaalasjas kogutud, arvestamata kahtlustatava ja kannatanute ütlusi, 8 tõendit, mille hulgas ühe tunnistaja ütlused ja ülejäänud - kirjalikud tõendid: äratundmiseks esitamise protokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning kviitungite, kirjade ja tervisekaardi koopiad. Kohtu hinnangul pole tegemist keerukama kriminaalasjaga, kus kuriteo asjaolude väljaselgitamine oli lihtsustatud kannatatute ja tunnistaja ütlustega. Uurimisasutus aga kogunes nimetatud tõendeid 4 aastat ja 7 kuud, mis ei ole kohtu hinnangul võrdeline kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Samuti kohtusse esitatud kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et N V hoidus kriminaalmenetlusest kõrvale või muul viisil takistas kriminaalmenetlust. Antud kriminaalasja eeluurimise kestel kandis N V ajavahemikul 21.08.2006 – 16.10.2007 karistust vangistuse näol 19.06.2007 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuotsuse järgi. Käesoleval ajal kannab N V karistust 19.07.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsuse alusel, millega karistati teda vangistusega tähtaega 18 aastat. Seega juhul, kui eeluurimine toimuks mõistliku aja jooksul, oleks kohtul olnud võimalus arutada V kuriteod koos ja mõista karistuse ühe kohtuotsusega, millega oleks tagatud süüdistatavale võrdne kohtlemine. Kokkuvõttes leiabki kohus, et kriminaalmenetlus N V süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Tegemist on üheepisoodilise ja pole keerulisema kriminaalasjaga ning isik ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleva kriminaalmenetluse tegelik kestvus ei ole võrdeline 3 1-11-4449 kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Kohu arvates, et isiku õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab isiku jaoks eelkõige õigust saada mõistliku aja jooksul lõplik ja jõustunud lahend. Kohtu hinnangul ei ole selline menetlus enam õiglane ega põhjendatud, kuna rikub isiku õigust mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt. Kriminaalmenetluse jätkamine nimetatud süüdistuses süvendaks veelgi seda riivet. Seega kohtu hinnangul on otstarbekas lõpetada kriminaalmenetlus N V süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi eelistungil, kuna on rikutud N V õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kriminaalasjas 28.04.2011 eelistungil osales süüdistatav N V kaitsjana vandeadvokaat Oleg Gorškaljov, kes esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kuulub tasumisele süüdistatavale osutatud õigusabi eest 138 eurot ja 19 senti, mis seisneb: ettevalmistamisest – 2,5 tundi, eelistungil esinemisest – 0,5 tundi, tasust riigi õigusabi osutamise kohta jõusmiseks kuulutatud aja eest – 12.78 eurot, sõidukuludest – 6.50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 23.03 eurot. Kohus, vaadates läbi kaitsja taotluse, on nõus kaitsja taotluses määratud summaga 138.19 eurot, summa on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 175 ja § 189, RÕS § 22 ning Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ rahuldab kohus esitatud taotluse täies ulatuses. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 258 lg 1 p 3, EIÕK artikli 6 lg.
2. Larissa Prokopenko Kohtunik 4