KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-106422 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. detsember 2023 Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indr

) § 21 lg 3, § 241 lg-d 1 ja 2). Hageja põhikirja p-de 3.3.1 ja 3.3.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Seega on kostja kohustatud tasuma sihtotstarbelisi osamakseid ühistu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal. Hageja

1. juuli
2. a üldkoosoleku protokolli järgi otsustati jätta liikmemaksu tariifiks 7 eurot maatüki ühe sajandiku kohta; jätta remondifondi tariifiks 10 eurot maatüki kohta ning valvekulude tariifiks 35,79 eurot maatüki kohta. Hageja
3. oktoobri
4. a üldkoosoleku otsuse kohaselt kinnitati liikmemaksu tariif samal tasemel, 7 eurot maatüki ühe sajandiku kohta ja remondifondi tariif 10 euro maatüki kohta. Seega on kõik hageja poolt märgitud tariifid (liikmemaks, remondifond, valve kulud) kinnitatud hageja
5. juuli
6. a üldkoosolekul. Eelmärgitut arvestades peab kostja tasuma hagejale igal aastal 133 eurot 78 senti (12,57 × 7 eurot liikmemaksu + 10 eurot remondifondi + 35,79 eurot valvekuludeks). Kostja võlgnevus kolme aasta eest (2018, 2019, 2020) kokku on 401 eurot 34 senti (3 × 133,78), mis tuleb VÕS § 108 lg 1 ning hageja põhikirja p-de 3.3.1 ja 3.3.4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 162 lg-st
7. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4

§ 8

lg-s 3 sätestatut, pidi ühistu asutamisleping olema sõlmitud ühe aasta jooksul enne registrisse kandmise avalduse esitatamist. Kostja ei ole osalenud

1. a-l ühelgi mittetulundusühingu asutamiskoosolekul. Hageja poolt esitatud dokument tõlgitud pealkirjaga "asutamisleping" ei ole hageja kui mittetulundusühingu asutamisdokument. Seetõttu ei ole õige maakohtu järeldus, et on kostja selgesõnaliselt väljendanud enda kuulumist aiandusühistusse selle ühe asutajana. Kostja ei ole kunagi avaldanud soovi olla hageja liige. Konkludentselt ei saa mittetulundusühingu liikmeks astuda. Seda on kinnitanud ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-20-140667 tehtud otsuses. Väär on maakohtu poolt hageja põhikirja p 2.4 põhjal tehtud järeldus, et kostja kuulumine hageja liikmete hulka tuleneb sellest, et kostja kinnistu asub hageja territooriumil. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ka ise ei ole pidanud kostjat oma liikmeks. Hageja juhatuse
2. juuli
3. a koosoleku protokollist nähtub, et seoses sellega, et kostja ei ole hageja liige, tuleb vaadata üle tema liikmemaksud (jätta arvestusest välja valve- ja elektritasud). Hageja kohustus on tõendada enda nõuet. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja nõue on tõendatud
4. juuli
5. a korduva üldkoosoleku protokolli väljavõttega. Kostja tugines maakohtu menetluses mh sellele, et viidatud üldkoosoleku protokolli väljavõte on ebausaldusväärne tõend ning palus jätta selle tähelepanuta. Hageja põhikirjast (p-d 5.12 ja 6.7) tuleneb, et üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 21lg 3¹ sätestab, et üldkoosolekul koostatakse seal osalevate liikmete nimekiri.

Hageja ei ole esitanud

1. juuli
2. a korduskoosoleku protokolli ega ühtegi teist hagiavalduses märgitud üldkoosoleku protokolli (koos osalejate nimekirjaga), kus oleks vastuvõetud hagiavalduses märgitud otsused. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks ta ei ole
3. juuli
4. a korduskoosoleku protokolli kohtule esitanud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et väidetava
5. juuli
6. a korduskoosoleku otsused on tühised ning need ei ole kostja jaoks kohustuslikud. Ebaõige ja üllatuslik on maakohtu järeldus, nagu pidanuks kostja tõendama
7. juuli
8. a üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Praegusel juhul oli hageja kohustatud tõendama
9. juuli
10. a üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise asjaolusid. Hageja pole kõnealuse koosoleku toimumisega seonduvaid asjaolusid aga isegi selgitanud. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja poolt hagejale tehtud maksed. Maakohus ei ole maksetega arvestamata jätmist ka põhjendanud, mis on vastuolus TsMS § 442 lg-ga
11. Hagi rahuldamisel pidanuks maakohus igal juhul arvestama kostja poolt tasutut ja vähendama hageja nõuet 40 euro võrra.
12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde ning pea vajalikuks neid kõiki korrata. Hageja on esitanud tõendi, kus on märgitud asutajaliikmena ning avalduse ka allkirjastanud. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja on üldkoosolekutel osalenud. Kostja kinnistu asub ühistu territoorjumil ning kostja ei oleks saanud maad erastada ühistusse kuulumata. Kostja ei ole vaidlustanud talle esitatud arvete suurust ja kulutusi. Arvete aluseks on üldkoosoleku otsused, mille alusel on kõik ühistu liikmed nendele esitatud arved tasunud, 5

-ist ja hageja põhikirjast lähtudes teha ainult üldkoosolek. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
2. Hageja nõuab kostjalt kui oma liikmelt ühistu liikmemaksu, remondifondi tasu ning valvekulude tasumist aastate 2018–2020 eest. Kostja vaidles maakohtu menetluses hageja nõudele vastu. Kostja leidis, et ta ei ole hageja liige ning hageja üldkoosolekute otsused ei ole seetõttu talle kohustuslikud. Lisaks ei ole hageja kostja vastuväidete kohaselt tõendanud liikmemaksu, remondifondi ja valvekulude suurust, sh ei ole hageja esitatud ühtegi üldkoosoleku protokolli (koos osalejate liikmete nimekirjaga), kust nähtuksid hagiavalduses väidetud otsused, väidetavalt
3. juulil 2018 toimunud korduva üldkoosoleku otsused on kostja hinnangul tühised. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole kostjale viimase huvides teenuseid osutanud ega hagi juurde lisatud arveid esitanud, lisaks on hageja jätnud nõude esitamisel tähelepanuta, et kostja maksis enne
4. a maid hagejale tee kasutamise eest 10 eurot aastas ning alates
5. a maist 40 eurot aastas. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on kostja jäänud samade vastuväidete juurde ka apellatsioonimenetluses.
6. Maakohus tuvastas, et kostja on hageja liige ning liikmena on kostjal kohustus tasuda liikmemaksu ja muid tasusid. Maakohus tugines eelkõige hageja põhikirja p-le 2.4 ning hageja ja kostja vahel sõlmitud aiandusühistu
7. mai
8. a asutamislepingule. Seega oli kostja kohtu hinnangul väljendanud aiandusühistu asutajana selgesõnaliselt tahet olla ühistu liige. Lisaks asub kostja maatükk asub ühistu territooriumil. 7.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja on hageja liige. Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega märgib ringkonnakohus, et hageja on kohtu peetavasse registrisse (mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse) küll kantud alles
10. detsembril 1997, kuid asja materjalidest nähtuvalt oli hageja asutatud juba
11. augustil 1994 ning oli esmalt kantud ettevõtteregistrisse (Ettevõtteregistri nr 48004600). Seda kinnitavad hageja esitatud Ettevõtteregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri info ning hageja erinevad põhikirjad (dtl 151–159, 305–306, 307–308, 323–331, 332–341, 342–350, 351). Viidatud registritest nähtuva info põhjal on ka usutav, et hageja moodustati
12. a asutatud aianduskooperatiivi "XXXXXXX" reorganiseerimisel. Enne
13. oktoobrit 1996 asutatud ja ettevõtteregistris registreeritud mittetulundusühinguid ja muid mittetulunduslikke ühendusi, mis vastasid

-i nõuetele, sai ühingu või ühenduse avalduse põhjal kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (

§ 93lg-d 1–3).

Nii on see toimunud ka hageja puhul. 7.2. Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et kaudse tahteavalduse alusel või konkludentselt ei ole võimalik mittetulundusühingu liikmeks saada. Samas on kostja 6

§ 7

lg 1 p-st 6 ja § 12 lg-st 4 tulenevalt määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks ühingu põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja (dtl 74–82) punktide 3.3.1 ja 3.3.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Ühistu ühiskapital moodustub ühistu liikmete osamaksudest (p 4.3), mille tasumise kord ja suurus otsustatakse ühistu liikmete koosoleku poolt (p 4.6). Osamaks on väljendatud mitterahalisel kujul ühisomandi osana (teed, elektriseadmed ja muud kommunikatsioonid jt) (p 4.5). Lisaks näeb hageja põhikiri ette sihtotstarbelised maksed, mille tasumise korra ja suuruse otsustab ühistu juhatus (p 4.8). 8.2. Kui ühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek

§ 21

lg 3 kohaselt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed.

§ 24

¹ lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine mh juhul, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

§ 24¹ lg 2 järgi võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda ka üksnes vastuväite esitamisega. 7

§ 21lg 6 kuuenda lause kohaselt protokolli lahutamatu lisa.

Protokolli teksti järgi võttis koosolekust osa üksnes 36 liiget 188-st. Hageja põhikirja p 6.1 järgi on aga üldkoosolek otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb või on esindatud üle poole ühistu liikmetest. Nõutava kvoorumi puudumisel tuleb põhikirja sama punkti järgi kokku kutsuda sama päevakorraga uus üldkoosolek, mis on p 6.2 järgi otsustusvõimeline liikmetele kuuluvate häälte arvust sõltumata. Hageja väidabki, et

1. juuli
2. a üldkoosolek oli teistkordselt kokku kutsutud koosolek, kuid neid väiteid tõendanud ei ole. Sarnased puudused esinevad ka hageja
3. oktoobri
4. a üldkoosoleku ja selle protokolli (dtl 175–177) puhul.
5. Eelmärgitut arvestades ei ole kostja kohustatud ülalviidatud hageja üldkoosolekute otsuseid täitma. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei võimalda hageja nõudeid rahuldada ka muul õiguslikul alusel (käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine). Eeltoodust johtuvalt ei käsitle ringkonnakohus hageja väiteid ja tõendeid ühistu kulude suurusest. Samuti ei vasta kohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellatsioonkaebuse muudele väidetele.
6. Seoses hagi rahuldamata jätmisega muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
7. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kostja menetluskulude suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 8