KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2022, Tartu Haldusasja number 3-23-1328 Haldusasi Menetlusosalised X kaebus Võru valla kohustamiseks

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

1. X esitas
2. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebusena pealkirjastatud avalduse. 1.1..Esmalt märgib kaebaja, et endises Orava vallas on omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise käigus ebaõigesti otsustatud, et ½ talu maast kuulub ainult kaebaja emale Y-le. Kaebaja märgib, et on selle kohtuvaidluse ka juba osaliselt kohtusse andnud (eeldatavasti peab kaebaja silmas Tartu Halduskohut) ning teine lahend on Riigikohtus ja kolmas Euroopa Inimõiguste Kohtus, ühtegi lahendit pole tulnud. 1.
3. Teiseks heidab kaebaja endisele Vastseliina vallale ette temalt ära võetud korteri (Q tn QQ) asemele teise korteri või muu lahenduse (sh kompensatsiooni) pakkumata jätmist. Kaebaja väidab, et ta on sundüürnik ning ta võidakse igal ajal välja tõsta, aga Võru vald ei taha talle korterit anda. Kaebaja teeb ettepaneku, et kui vald või riik maksab talle mõistliku hinna, siis ta lahkub korterist. Ta vajab selleks kohtu abi. KOHTU SEISUKOHT 3-23-1328 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Seoses kaebusega osas, mis puudutab õigusvastaselt võõrandatud vara väidetavalt ebaõiget tagastamist, selgitab kohus järgmist. Kohtute infosüsteemi andmetel on hetkel Tartu Halduskohtus menetlusse võtmise otsustamise staadiumis haldusasi nr 3-23-1265 (X
2. juunil 2023 esitatud kaebus Võru valla (endine Orava vald) ja endise Põlva maavanema vastu). Tartu Ringkonnakohtu menetluses on X apellatsioonkaebus, mis puudutab endises Orava vallas asunud Klima 61 talumaade tagastamist (haldusasi nr 3-21-748). Kohtu hinnangul ei ole X enda
3. juuni
4. a kaebusena pealkirjastatud avalduses esitanud ühtegi kaebuse tunnustele vastavat nõuet seoses õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega. Kuna X on vastavasisulise kaebuse samadel asjaoludel esitanud juba haldusasjas nr 3-23-1265, ei võta kohus selles osas seisukohta praeguses haldusasjas, vaid kohus lahendab vastavad küsimused haldusasjas nr 3-23-
6. Samas avalduses heidab kaebaja endisele Vastseliina vallale ette temalt ära võetud korteri (Vastseliina Q tn Q-Q) asemele teise korteri või muu lahenduse (sh kompensatsiooni) pakkumata jätmist. Kaebaja märgib, et ta on sundüürnik ning ta võidakse igal ajal välja tõsta, aga Võru vald ei taha talle korterit anda. Kaebaja pakub välja, et kui vald või riik maksab talle mõistliku hinna, siis ta lahkub korterist. Kohus mõistab, et kaebaja soovib esitada kohustamisnõet temale kui nn sundüürniku staatuses olevale isikule senise korteri asemel teise korteri andmiseks ning alternatiivselt hüvitamisnõuet. 5.
7. X on kaebusele lisanud Vastseliina Vallavalitsuse
8. novembri
9. a kirja nr 160, mille kohaselt X on sisse kirjutatud aadressil Võru maakond Vastseliina alevik Q tn Q-Q alates
10. detsembrist
11. Vastseliina Vallavalitsuse
12. novembri 1993.a määrusega nr 83 on Vastseliina aleviku Q tn Q maja tagastatud õigustatud subjekt Laine Maadile (dtl 4). 5.
13. Võru vald teatas vastuseks
14. juuli
15. a kohtunõudele lisaks eeltoodule järgmist. Vastseliina vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 18.05.2007 koosoleku protokolli nr 5 lisast 10 „Vastseliina Vallavalitsuse 23.05.2007 vastuskiri nr 10-1/333-2“ (dtl 13) nähtub, et X esitas
16. aprillil 2007 Vastseliina Vallavalitsusele avalduse võimaldada temal erastada elamispind. Avaldus ei ole säilinud, kuna dokumendi säilivustähtaeg on lõppenud ja dokument on hävitatud. Vastseliina vallavolikogu
17. aprilli
18. a istungi protokolli nr 1-1/5 kohaselt arutas volikogu X avaldust korteri saamiseks. Vastseliina vallavolikogu võttis vastu protokollilise otsuse suunata X avaldus täiendavaks aruteluks ja protokollilise otsuse vastuvõtmiseks vallavolikogu sotsiaalkomisjonile (dtl 15). Vastseliina vallavolikogu sotsiaalkomisjon arutas X avaldust
19. mai
20. a koosolekul. Komisjoni hinnangul puudus vallal hetkel elamispind, mida on võimalik erastada. Komisjon soovitas Xl osaleda Võidu 224 (ekslikult on maja numbriks märgitud 22, õige maja number on 20) korteri enampakkumisel (dtl 12-13). Avaliku enampakkumise läbiviimise komisjoni
21. juuni
22. a ja
23. augusti
24. a protokollidest nähtuvalt X ei võtnud Võidu 20-4 enampakkumisest osa. 5.
25. Võru valla vastuse kohaselt ei ole X alates
26. aasta lõpust valdade ühinemise tulemusel moodustatud Võru vallale esitanud avaldust elamispinna saamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et X oleks eelnimetatud
27. a otsustusi kohtus vaidlustanud. Praeguseks oleks nende otsustuste vaidlustamise tähtaeg ka ilmselgelt möödunud ning kaebetähtaja ennistamine ei oleks tõenäoline (

§ 46lg 2; § 71 lg-d 1 ja 2). 2

§ 44lg 1), st tal peab olema kaebeõigus.

Kaebeõiguse ilmselge puudumise korral võib kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada. 5.5. Riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVastS § 6 lg 3). Eelpool viidatud riigivastutuse seaduse normidest tulenevalt peab isik taotlusega haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks pöörduma esmalt haldusorgani poole. Eelnevast selgub, et X ei ole esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele pärast

1. aastat taotlust elamispinna saamiseks või kompenseerimiseks, mis oleks jäetud rahuldamata. Seega puudub kaebajal alus kohustamisnõude esitamiseks kohtule. Kohus ei saaks haldusorgani asemel lahendada asenduskorteri andmise küsimust, vaid saab lahendada vaidlust siis, kui haldusorgan on jätnud vastava taotluse rahuldamata või läbi vaatamata. 5.
2. Kaebaja alternatiivse hüvitamisnõude osas leiab kohus, et esitatud kaebusest ja tõenditest ei ilmne kaebaja õiguste riivet, mille korral võiks X kaebeõigust jaatada. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks avaliku võimu õigusvastane tegevus. Tõenditest ilmneb, et kaebaja kui nn sundüürniku staatuses isiku registreeritud elukohaks on Vastseliina Q tn Q-Q korter alates
3. aastast kuni praeguse ajani. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et omanik sooviks temaga üürilepingut lõpetada (teda korterist välja tõsta). Seega on tegemist hüpoteetiliste väidetega, mille realiseerumine pole kindel ning kohtu hinnangul puudub kaebajal hüvitamisnõude esitamiseks kaebeõigus. Kaebeõigust kohtusse pöördumiseks ei loo kaebaja võimalik subjektiivne ebakindluse tunne üürisuhte poolena. Kui korteri omanik siiski soovib kaebajaga üürilepingut lõpetada, on üürniku ja üürileandja vaheline võimalik vaidlus oma iseloomult eraõiguslik ning selle lahendamine ei kuuluks halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). 5.
4. Kui kaebaja seostab hüvitatavat kahju avaliku võimu otsustustega Vastseliina Q tn Q maja tagastamisega õigusjärgsele omanikule (
5. aastal), siis sellise kahju hüvitamise nõude esitamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele või halduskohtule on ilmselgelt möödas RVastS-s sätestatud tähtajad – RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Ka on ilmselgelt möödas kahju hüvitamise nõude tähtajad, kui kaebaja leiab, et kahju on tekitatud talle Vastseliina valla
6. a otsustustega.
7. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et praegusel juhul puudub X kaitstavate õiguste riive ning kaebus pole lubatav ei kohustamis- ega hüvitamisnõude osas. Seega tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). 3

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 4