Obsah (9)

§ 121§ 37§ 44§ 45§ 43§ 62§ 112§ 110§ 249

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2456 Määruse kuupäev 2. november 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla 24. oktoobri 2023. a otsuse nr 1-11/213-2 õig

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Esmalt märgib kohus, et Tartu Vangla
2. oktoobri
3. a otsuse nr 1-11/213-2 puhul on tegemist menetlustoiminguga, mistõttu ei ole võimalik nõuda selle tühistamist, vaid õigusvastasuse tuvastamist. Ka märgib kohus, et kuna kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus nagunii võtma seisukoha Tartu Vangla tegevuse õiguspärasuse osas, ei käsitle kohus eraldiseisva nõudena nõuet tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus seoses
4. augustil 2023 aset leidnud sündmusega. Seega tõlgendab kohus eeltoodud põhjendustele tuginedes, et A. Liivandi on esitanud kaebuse Tartu Vangla
5. oktoobri
6. a otsuse nr 1-11/213-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks teha esimese üksuse valvuritele ettekirjutus mitte sekkuda kaebaja kirjavahetusse riigiasutustega.
7. Nii kohustamis- kui ka tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p-d 2 ja 6,

§ 44lg 1).

1. Kaebuses toodud põhjendustest nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks seda, et valvur keeldus
2. augustil 2023 vastu võtmast suletud ümbrikut, milles sisaldus kaebaja kiri vangla sisekontrollile.
3. Tartu Vangla on
4. oktoobri
5. a otsuses nr 1-11/213-2 selgitanud, et vanglasiseste kirjade saatmise osas on juba olemas kehtiv säte Tartu Vangla kodukorra p 11.1.5 näol ning ametniku ühekordne eksimus ei tähenda, et samamoodi toimitakse ka tulevikus, mistõttu ei ole ettekirjutuse tegemine eesmärgipärane. Kuna eelnevast tulevalt on Tartu Vangla sisuliselt tunnistanud ametniku
6. augusti
7. a tegevuse õigusvastasust kaebaja kirjaga toimimisel, Tartu Vangla kodukorra p 11.1.5 sätestab juba kinnipeetava õiguse esitada kinnises ümbrikus pöördumisi mh sisekontrollile ning kaebajal puudub õigus nõuda ametnikule ettekirjutuse tegemist distsiplineerival või karistuslikul eesmärgil, siis puudub kaebajal kaebeõigus kaebuses esitatud kohustamisnõude esitamiseks.
8. Et kaebajal puudub kaebeõigus vaide esemeks oleva toimingu vaidlustamiseks ning kaebaja ei ole väitnud, et Tartu Vangla
9. oktoobri
10. a otsus nr 1-11/213-2 rikuks tema õigusi vaide esemest sõltumata (

§ 45

lg 4), siis tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada kaebus ka Tartu Vangla

1. oktoobri
2. a otsuse nr 1-11/213-2 peale.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Liivandi kaebuse tervikuna

§121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna esitatud kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus Tartu Vangla kohustamist mitte sekkuda kaebaja kirjavahetusse riigiasutustega.
3. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus võtab A. Liivandi menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku 30.

juuni –

1. oktoober
2. a kohta. 2
3. Kuna A. Liivandi vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o
4. juuni –
5. oktoober 2023) nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 13.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuks eeltingimuseks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (vt RKHKm
2. september 2014 asjas nr 3-3-1-59-14, p 12). Kuna praegusel juhul on kaebaja õiguste kaitseks sätestatud Tartu Vangla kodukorra p 11.1.5 ning Tartu Vangla
3. oktoobri
4. a otsusest nr 1-11/213-2 ilmneb, et Tartu Vangla ei tegutse enam kaebaja poolt kardetud viisil, puudub kohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
5. Seega jätab kohus kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3