§-de 221 lg 1 ja 234 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.10.
Peatumismärguanne anti ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt tsiviilvärvides alarmsõidukilt sisselülitatud sinise ja punase märgutulega. Kirjeldatud käitumisega rikkus Marek Nõmmik
lg-t 3, millega pani toime
Samuti rikkus menetlusalune isik
lg-s 1 sätestatud nõuet, sooritades
1
Maakohtu otsus
lg 1 järgi (sõitmine ristmikule foori keelava punase tule ajal), mille eest teda karistati rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot ning
lg 1 järgi (politseiametniku antud sõiduki kohustusliku peatumismärguande eiramine), mille eest mõisteti karistuseks arest 3 päeva. Arest kuulus kohesele ärakandmisele alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest. Samuti kohaldati Marek Nõmmiku suhtes politseiametniku peatumismärguande eiramise eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. 3.1. Maakohus, uurinud väärteoasja materjale, kuulanud üle tunnistaja ja menetlusaluse isiku ning võtnud arvesse kohtuvälise menetleja arvamuse, asus seisukohale, et Marek Nõmmikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine
Rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteomenetlusõigust ei ole rikutud. Marek Nõmmik on keelava punase fooritulega ristmikule sõitmise pannud toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik pidi võimalikuks, et ajaks, mil ta jõuab mootorsõidukiga stoppjoone ette, põleb fooris juba punane tuli ning ristmiku ületamine on keelatud. Marek Nõmmik aga ei püüdnud stoppjoonele lähenedes enda juhitava auto sõidukiirust vähendada. Menetlusalune isik eiras politseiametniku peatumismärguannet vähemalt otsese tahtlusega – ta ei peatanud teadlikult sõidukit vahetult pärast peatumismärguande saamist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.2. Maakohus märkis, et kahe eraldiseisva väärteo eest mõistetakse karistus KarS § 63 lg 3 järgi iga väärteo eest eraldi. Kohus hindas
lg 1 osas Marek Nõmmiku süü keskmiseks ja karistas teda rahatrahviga keskmises määras. Kuna menetlusalusel isikul on 6 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest, tasumata trahvid ja süü on keskmisest suurem, mõisteti Marek Nõmmikule
Eripreventiivsetel kaalutlustel kohaldas maakohus apellandile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Apellatsioon
§-des 221 lg 1 ja 234 lg 1 sätestatud väärtegudes ning määranud menetlusalusele isikule süütegude eest põhikaristused ja lisakaristuse kooskõlas KarS § 56 sõnastuse ja mõttega. Kohtu põhjendused ja mõttekäik on jälgitavad ning need põhinevad väärteoasjas tuvastatud asjaoludel. Maakohtu asjakohaseid seisukohti VTMS § 153 lg 4 p 1 järgi kordamata lisab kolleegium järgmised põhistused.
lg 1 objektiivsete koosseisutunnuste täitmine ei eelda kahju tekkimist – tegemist on formaalse deliktiga, mis ei nõua tagajärje saabumist. Maakohus ei tunnistanud Marek Nõmmikut süüdi oletuste põhjal. Rikkumine on talletatud, seda kinnitavaid tõendeid uuriti vahetult maakohtus ning need kinnitavad vastuvaidlematult, et Marek Nõmmik sõitis punase keelava tulega ristmikule. Selline käitumine on kõikidele sõidukijuhtidele keelatud. Apellant võttis tegelikult ise kohtuistungil rikkumise omaks, kuid veeretab vastutust ees sõitnud alarmsõiduki juhile. Kõikidel liikluses osalevatel juhtidel tuleb järgida liiklusseaduse nõudeid, olla hoolikas, tähelepanelik, hoida piisavalt pikivahet ning sõita kiirusega, mis võimaldab sujuvalt eesoleva mis tahes takistuse tõttu seisma jääda. 10.2. Tunnistaja ütluste, patrullsõiduki pardakaamera ja politseiametniku vormikaamera videosalvestiste põhjal saab apellandile ette heita ka
§-s 234 lg 1 sätestatud rikkumist, s.o sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikku eiramist. Sarnaselt maakohtule on ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi jaoks eluliselt ebausutavad Marek Nõmmiku väited selle kohta, nagu ta ei oleks aru saanud, et tema juhitava sõiduki taga sõidab peatumismärguannet (sinise-punase märgutulega koos helisignaaliga, lisaks vilgutavate esituledega) andev operatiivsõiduk ning et menetlusalune isik tundis hirmu peatumise ees. Esiteks uuritud tõenditest, kaasa arvatud menetlusalune isiku ütlustest, nähtub, et apellant kindlasti pidi märkama enda taga sõitvat alarmsõidukit, isegi kui viimane oli eravärvides. Videolt on tuvastatav, et sõiduki sini-punased märgutuled peegelduvad selgelt tagasi Marek Nõmmiku juhitavalt autolt ja ümbritsevatelt liiklusmärkidelt. Politseisõiduk sõitis märgutulesid kasutades ka tee keskele, andis korduvalt helisignaali ja siis pani helisignaali pidevasse töörežiimi, samuti sõitis autole kõrvale ja vormiriietuses ametnik andis juhiga silmsideme tekkides märku peatumiseks. Et menetlusalune isik väidetavalt ei näinud enda sõiduki taha, ei jälginud piisavalt küljepeegleid (kuigi samas on kinnitanud, et nägi tulede sähvimist peeglitest ja kuulis helisignaali), vestles kaassõitjatega ja kuulas makki, ei muuda olematuks fakti, et hoolikas juht oleks kindlasti märganud temale antud peatumismärguannet sedavõrd pika aja jooksul ja erinevate meetoditega. Marek Nõmmik aga otsustas jätkata sõitu ning ei peatunud. Operatiivsõiduki menetlusaluse isiku juhitava auto kõrvale sõitmist on tunnistanud ka Marek Nõmmik. Kaasreisijatega vestlemise ja maki kuulamise vabanduseks toomine aga viitab, et apellant on liikluses tähelepanematu. Marek Nõmmiku kaebuse väide, et ta lõpuks otsustas siiski peatuda, et vältida uut liiklusohtlikku olukorda, ei vasta samuti tõele, sest sõiduk sunniti peatuma politseisõiduki ettesõitmisega. Tegemist ei ole mitte liiklusohtliku olukorraga, vaid sõiduki sundpeatamisega. Väide, et menetlusalune isik otsis tänavalt tunnistajaid, samuti ei päde, sest on kindlaks tehtud, et tema juhitavas sõidukis istus mitmeid inimesi ning ta liikus hommikusel ajal tiheda liiklusega ja asustatud piirkonnas. Üldteadaolevalt tänapäeval Eestis ei anna peatumismärguandeid keegi teine kui politsei- ja piirivalveametnikud operatiivsõidukitega. Järelikult ei olnud apellandil keskmise mõistliku inimese seisukohalt objektiivselt põhjust hirmu tunda ega tunnistajaid otsida. Sellised väited tuleb lugeda alusetuteks ja ennastõigustavateks. Marek Nõmmiku sõnul on tal pikaajaline sõidukogemus, mis viitab, et ta on siiski igapäevaste liiklusolukordadega, sh alarmsõidukite liikluses osalemisega kursis. On teada, et politseisõidukid võivad olla tsiviilvärvides (nt liikluspolitsei, piirivalve, kiirreageerijad). Apellandil oli mitmeid võimalusi aegsasti peatumismärguandele reageerida enne sundpeatamist. Siinkohal tuleb rõhutada, et menetlusalusele isikule ei ole ette heidetud politseisõiduki eest tahtlikku ärasõitmist, vaid kohustusliku peatumismärguande eiramist. Peatumismärguande saamisel ei ole sõidukijuhil valikuvõimalust, vaid on kohustus 4 peatuda esimesel võimalusel tee paremas ääres. Et apellant ei lisanud sõidukiirust, on nähtav ka patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisest. Küll aga nähtub menetlusaluse isiku käitumisest, et ta väga suure tõenäosusega ei oleks omal initsiatiivil peatunud, kui teda ei oleks operatiivsõiduki abil sundpeatatud. Marek Nõmmik oli teinud selge otsuse peatumismärguandele mitte reageerida ning politseiametnike käitumine nii sõiduki sundpeatamisel kui ka järgevalt (dokumentide nõudmine, hoiatamine sunnivahendi kasutamise eest, sõidukist jõuga eemaldamine, kinnipidamine) on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kuigi apellandil on juhina kohustus järgida kehtivaid norme, siis 19.10.2023. a otsustas ta lühikese ajavahemiku vältel rikkuda mitut liiklusnõuet. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et
lg 1 järgse rikkumise pani menetlusalune isik toime kaudse tahtlusega ning
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 11. Ringkonnakohtu seisukohalt on apellandile mõistetud põhikaristused (
lg 1 eest rahatrahv ja
lg 1 järgi arest) ja lisakaristus (
Maakohus on ammendavalt põhjendanud Marek Nõmmikule määratud karistusi, muuhulgas seda, miks tuleb temale mõista lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol. Mõistetud määras lisakaristus võib antud juhul mõjutada isiku edaspidist käitumist õiguskuulekuse suunas. Kuigi kohtukolleegiumi jaoks on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse kaotusega võivad karistuse adressaadile kaasneda elukorralduses mitmed muudatused, siis see ei ole aluseks lisakaristuse leevendamiseks ega tühistamiseks. Karistused on menetlusalusele isikule määratud tema enda õiguskorda tahtlikult eirava käitumise tõttu. Marek Nõmmik on oma seniste tegudega näidanud, et teda ei huvita riigi poolt kehtestatud liikluskord ning seetõttu on ta suureks ohuks eelkõige kaasliiklejatele. Riik ei pea ootama ohu realiseerumist ehk liiklusõnnetust, et alles siis reageerida rikkumistele juhi liiklusest kõrvaldamisega. Apellanti on juba varasemalt korduvalt karistatud erinevate liiklusrikkumiste eest nii rahatrahvidega (otsuse tegemise seisuga 4 trahvi tasumata) kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Nimetatud karistused ei ole menetlusaluse isiku liikluskäitumist ilmselgelt õiguskuulekamaks muutnud ja ta kujutab ennast jätkuvalt kaasliiklejatele ohtu. Üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel tulebki Marek Nõmmikut sel korral karistada muuhulgas lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Mõistetud põhikaristused ja lisakaristus on koostoimes õiguspärased ja proportsionaalsed, vastavuses väärtegude raskuse ja menetlusaluse isikuga ning kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 12. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 20.10.2023. a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.