Obsah (5)

§ 200§ 58§ 221§ 38§ 234

4-23-3411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2023. a, Tallinn; kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-3411 Kohtuko

§-de 221 lg 1 ja 234 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.10.

1. a otsus Apellant Marek Nõmmik (IK 37504150289), apellatsioon RESOLUTSIOON
2. Harju Maakohtu 20.10.
3. a otsus Marek Nõmmiku väärteoasjas nr 4-23-3411 jätta muutmata.
4. Marek Nõmmiku apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur koostas 19.10.
6. a väärteoasjas nr 2315,23,007196 väärteoprotokolli nr AB1630585, mille kohaselt menetlusalust isikut Marek Nõmmikut süüdistatakse selles, et tema 19.10.
7. a kell 09:23 juhtis Tallinnas Gonsiori ja Vesivärava tänavate ristmikul suunaga J. Poska tn mootorsõidukit Mercedes-Benz V-KLASSE reg-nr-ga XXXXXX, sõites ristmikule foori keelava (punase) tule ajal. Samuti eiras Marek Nõmmik politseiametniku

§ 200lõikes 1 kehtestatud korras antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet.

Peatumismärguanne anti ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt tsiviilvärvides alarmsõidukilt sisselülitatud sinise ja punase märgutulega. Kirjeldatud käitumisega rikkus Marek Nõmmik

§ 58

lg-t 3, millega pani toime

§ 221lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti rikkus menetlusalune isik

§ 38

lg-s 1 sätestatud nõuet, sooritades

§ 234lg 1 järgse väärteo.

1

1. 19.10.
2. a edastas Politsei- ja Piirivalveamet VTMS § 71 lg 2 ja § 83 p 2 alusel väärteoasja arutamiseks Harju Maakohtusse, sest kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist

§ 234lg-s 1 sätestatud rikkumise eest arestiga.

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 20.10.
2. a otsusega nr 4-23-3411 tunnistati Marek Nõmmik süüdi

§ 221

lg 1 järgi (sõitmine ristmikule foori keelava punase tule ajal), mille eest teda karistati rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot ning

§ 234

lg 1 järgi (politseiametniku antud sõiduki kohustusliku peatumismärguande eiramine), mille eest mõisteti karistuseks arest 3 päeva. Arest kuulus kohesele ärakandmisele alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest. Samuti kohaldati Marek Nõmmiku suhtes politseiametniku peatumismärguande eiramise eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. 3.1. Maakohus, uurinud väärteoasja materjale, kuulanud üle tunnistaja ja menetlusaluse isiku ning võtnud arvesse kohtuvälise menetleja arvamuse, asus seisukohale, et Marek Nõmmikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine

§ 221lg 1 ja § 234 lg 1 järgi on täielikult tõendatud.

Rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteomenetlusõigust ei ole rikutud. Marek Nõmmik on keelava punase fooritulega ristmikule sõitmise pannud toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik pidi võimalikuks, et ajaks, mil ta jõuab mootorsõidukiga stoppjoone ette, põleb fooris juba punane tuli ning ristmiku ületamine on keelatud. Marek Nõmmik aga ei püüdnud stoppjoonele lähenedes enda juhitava auto sõidukiirust vähendada. Menetlusalune isik eiras politseiametniku peatumismärguannet vähemalt otsese tahtlusega – ta ei peatanud teadlikult sõidukit vahetult pärast peatumismärguande saamist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.2. Maakohus märkis, et kahe eraldiseisva väärteo eest mõistetakse karistus KarS § 63 lg 3 järgi iga väärteo eest eraldi. Kohus hindas

§ 221

lg 1 osas Marek Nõmmiku süü keskmiseks ja karistas teda rahatrahviga keskmises määras. Kuna menetlusalusel isikul on 6 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest, tasumata trahvid ja süü on keskmisest suurem, mõisteti Marek Nõmmikule

§ 234lg 1 järgi arest sanktsiooni keskmisest väiksemas määras.

Eripreventiivsetel kaalutlustel kohaldas maakohus apellandile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Apellatsioon

1. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu 20.10.
2. a otsus nii temale ette heidetud rikkumiste kui ka mõistetud lisakaristuse osas, sest kohtuotsus on tehtud kaalutlusveaga. Samuti palub menetlusalune isik teha kindlaks ja vabastada ametist politseiametnikud, kes teda vahetult pärast rikkumiste sooritamist kinni pidasid. 4.
3. Apellant selgitab, et ta möödus kokkupõrke vältimiseks enne ristmikku sõiduki ees ootamatult rohelise tule vilkumise ajal foori taga peatunud mootorsõidukist Škoda. Seetõttu sattus ta autoga ristmikule vahetult peale punase fooritule süttimist. Apellant rõhutab, et ta ei tekitanud oma manöövriga kahju, vaid tema eesmärgiks oligi kahju ehk avarii ära hoidmine. 4.
4. Pärast ristmiku ületamist sõitis ta edasi, kuid tema sõiduki taha ilmus sama auto, millest menetlusalune isik oli kokkupõrke vältimiseks hetk varem möödunud. Algselt ei pööranud ta sellele sõidukile tähelepanu, kuid siis märkas, et küljepeeglist hakkasid tuled vastu sähvima. Ta ei saanud aru, et tegemist on politseisõidukiga. Sõitmise ajal vestles ta kaasreisijatega ja kuulas makk. Seejärel liikus taga sõitnud auto tema kõrvale ning tal tekkis hirm. Ta hakkas otsima sobivat kohta seismajäämiseks, kus oleks ka tunnistajad. Seejärel ilmus tema sõiduki ette teine auto, mis takistas edasisõitmist, mistõttu ta jäi seisma järjekordse kokkupõrke vältimiseks. 2 Tahtlikku eest ärasõitmist ei toimunud, sest ta ei lisanud sõidukiirust. Pärast sõiduki peatamist astus ligi mundris teenistuja, kes hakkas esitama erinevaid nõudmisi. Teenistuja ei oleks tohtinud teda peatada, ähvardada sõiduki akna katki löömisega, teda sõidukist jõuga eemaldada ning teda kinni pidada. Ta vajab juhtimisõigust töötamiseks ja pere ülevalpidamiseks. Juhtimisõiguse äravõtmisel vähenevad tal sissetulekud, ja tal tekib kahju. Tegemist ei ole proportsionaalse karistusega, sest lisaks tuleb tal tasuda rahatrahv ja kanda aresti. Apellant on seisukohal, et ta mõisteti süüdi oletuste, mitte faktide põhjal. 4.
5. Kaebuses märgitakse, et tegemist on kirjaliku apellatsiooniga. Suulist menetlust ei ole taotletud. Kohtumenetluse poolte seisukohad
6. Kuivõrd kohtuväline menetleja nõustus kirjaliku menetlusega (01.12.
7. a vastus), siis määras ringkonnakohus 04.12.
8. a määrusega vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses, Sama määrusega anti kohtumenetluse pooltele õigus esitada seisukohti ja taotlusi kuni 11.12.
9. a.
10. 11.12.
11. a esitas kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha kaebusele, milles märgib, et nõustub Harju Maakohtu otsuses tooduga täies ulatuses ning ei pea vajalikuks kohtu seisukohti korrata. Kohtuväline menetleja palub VTMS § 147 lg 1 p 1 alusel jätta Harju Maakohtu otsus muutmata ning Marek Nõmmiku apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Menetlusalune isik vaidlustab nii temale ette heidetud rikkumisi kui ka määratud lisakaristust (juhtimisõiguse äravõtmine).
13. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse esemeks on Marek Nõmmikule ette heidetud rikkumised. Mis puudutab apellandi taotlus tuvastada temaga tegelenud politseiametnikud ja vabastada nad ametist, siis seda pädevust ringkonnakohtul pole. Apellatsioonimenetluses kontrollitakse maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, see tuleb jätta muutmata ning esitatud apellatsioon jääb rahuldamata. Apellandi etteheited on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning nende alusel tehtud järeldustega. Harju Maakohtu 20.10.
15. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kolleegium leiab, et maakohus on tunnistanud õigesti Marek Nõmmiku süüdi

§-des 221 lg 1 ja 234 lg 1 sätestatud väärtegudes ning määranud menetlusalusele isikule süütegude eest põhikaristused ja lisakaristuse kooskõlas KarS § 56 sõnastuse ja mõttega. Kohtu põhjendused ja mõttekäik on jälgitavad ning need põhinevad väärteoasjas tuvastatud asjaoludel. Maakohtu asjakohaseid seisukohti VTMS § 153 lg 4 p 1 järgi kordamata lisab kolleegium järgmised põhistused.

1. Maakohtu otsuses ei ole tehtud ühtegi kaalutlusviga apellandile inkrimineeritud süütegude tõendamisel ega ka karistuste (põhi- ja lisakaristus) mõistmisel. Nagu ringkonnakohus juba punktis 9 sedastas, siis maakohtu otsus on tõendite hindamisel ja nendest järelduste tegemisel veatu ning karistuse mõistmisel on järgitud nii seaduses sätestatut kui ka kõrgemate astmete kohtupraktikat. Apellatsioonis esitatud väiteid on maakohus juba põhjalikult kontrollinud. 10.
2. Maakohus tuvastas nii politseiametnikust tunnistaja ütlustele kui ka politseisõiduki pardakaamera videosalvestisele tuginedes, et eravärvides alarmsõiduk jäi enne ristmikku foori taga seisma sujuvalt kiirust vähendades, mitte ootamatult. Õigete sõiduvõtete valikul (eelkõige sobiv kiirus ja nõutav pikivahe ning valmidus pidurdada, sest juhul, kui roheline tuli ei ole äsja, hetk tagasi süttinud, peab juht arvestama, et tsükkel võib kohe lõppeda) oli menetlusalusel isikul võimalik sõiduk peatada enne ristmikku stoppjoone ees või eesoleva auto taga vajaliku 3 pikivahega. Apellant lõi ise oma käitumisega ohuolukorra. Kuigi tõepoolest reaalset kahju ei tekkinud, nagu apellant korduvalt kaebuses rõhutanud on, siis maakohtus tuvastas, et menetlusaluse isiku juhitava sõiduki ristmikule sõites pidi vastasuunast tulev auto tegema väikese möödapõike. Eelnev aga tähendab reaalse ohuolukorra esinemist, mis oleks võinud päädida liikluskahju (isiku-, varakahju) tekkimisega.

§ 221

lg 1 objektiivsete koosseisutunnuste täitmine ei eelda kahju tekkimist – tegemist on formaalse deliktiga, mis ei nõua tagajärje saabumist. Maakohus ei tunnistanud Marek Nõmmikut süüdi oletuste põhjal. Rikkumine on talletatud, seda kinnitavaid tõendeid uuriti vahetult maakohtus ning need kinnitavad vastuvaidlematult, et Marek Nõmmik sõitis punase keelava tulega ristmikule. Selline käitumine on kõikidele sõidukijuhtidele keelatud. Apellant võttis tegelikult ise kohtuistungil rikkumise omaks, kuid veeretab vastutust ees sõitnud alarmsõiduki juhile. Kõikidel liikluses osalevatel juhtidel tuleb järgida liiklusseaduse nõudeid, olla hoolikas, tähelepanelik, hoida piisavalt pikivahet ning sõita kiirusega, mis võimaldab sujuvalt eesoleva mis tahes takistuse tõttu seisma jääda. 10.2. Tunnistaja ütluste, patrullsõiduki pardakaamera ja politseiametniku vormikaamera videosalvestiste põhjal saab apellandile ette heita ka

§-s 234 lg 1 sätestatud rikkumist, s.o sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikku eiramist. Sarnaselt maakohtule on ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi jaoks eluliselt ebausutavad Marek Nõmmiku väited selle kohta, nagu ta ei oleks aru saanud, et tema juhitava sõiduki taga sõidab peatumismärguannet (sinise-punase märgutulega koos helisignaaliga, lisaks vilgutavate esituledega) andev operatiivsõiduk ning et menetlusalune isik tundis hirmu peatumise ees. Esiteks uuritud tõenditest, kaasa arvatud menetlusalune isiku ütlustest, nähtub, et apellant kindlasti pidi märkama enda taga sõitvat alarmsõidukit, isegi kui viimane oli eravärvides. Videolt on tuvastatav, et sõiduki sini-punased märgutuled peegelduvad selgelt tagasi Marek Nõmmiku juhitavalt autolt ja ümbritsevatelt liiklusmärkidelt. Politseisõiduk sõitis märgutulesid kasutades ka tee keskele, andis korduvalt helisignaali ja siis pani helisignaali pidevasse töörežiimi, samuti sõitis autole kõrvale ja vormiriietuses ametnik andis juhiga silmsideme tekkides märku peatumiseks. Et menetlusalune isik väidetavalt ei näinud enda sõiduki taha, ei jälginud piisavalt küljepeegleid (kuigi samas on kinnitanud, et nägi tulede sähvimist peeglitest ja kuulis helisignaali), vestles kaassõitjatega ja kuulas makki, ei muuda olematuks fakti, et hoolikas juht oleks kindlasti märganud temale antud peatumismärguannet sedavõrd pika aja jooksul ja erinevate meetoditega. Marek Nõmmik aga otsustas jätkata sõitu ning ei peatunud. Operatiivsõiduki menetlusaluse isiku juhitava auto kõrvale sõitmist on tunnistanud ka Marek Nõmmik. Kaasreisijatega vestlemise ja maki kuulamise vabanduseks toomine aga viitab, et apellant on liikluses tähelepanematu. Marek Nõmmiku kaebuse väide, et ta lõpuks otsustas siiski peatuda, et vältida uut liiklusohtlikku olukorda, ei vasta samuti tõele, sest sõiduk sunniti peatuma politseisõiduki ettesõitmisega. Tegemist ei ole mitte liiklusohtliku olukorraga, vaid sõiduki sundpeatamisega. Väide, et menetlusalune isik otsis tänavalt tunnistajaid, samuti ei päde, sest on kindlaks tehtud, et tema juhitavas sõidukis istus mitmeid inimesi ning ta liikus hommikusel ajal tiheda liiklusega ja asustatud piirkonnas. Üldteadaolevalt tänapäeval Eestis ei anna peatumismärguandeid keegi teine kui politsei- ja piirivalveametnikud operatiivsõidukitega. Järelikult ei olnud apellandil keskmise mõistliku inimese seisukohalt objektiivselt põhjust hirmu tunda ega tunnistajaid otsida. Sellised väited tuleb lugeda alusetuteks ja ennastõigustavateks. Marek Nõmmiku sõnul on tal pikaajaline sõidukogemus, mis viitab, et ta on siiski igapäevaste liiklusolukordadega, sh alarmsõidukite liikluses osalemisega kursis. On teada, et politseisõidukid võivad olla tsiviilvärvides (nt liikluspolitsei, piirivalve, kiirreageerijad). Apellandil oli mitmeid võimalusi aegsasti peatumismärguandele reageerida enne sundpeatamist. Siinkohal tuleb rõhutada, et menetlusalusele isikule ei ole ette heidetud politseisõiduki eest tahtlikku ärasõitmist, vaid kohustusliku peatumismärguande eiramist. Peatumismärguande saamisel ei ole sõidukijuhil valikuvõimalust, vaid on kohustus 4 peatuda esimesel võimalusel tee paremas ääres. Et apellant ei lisanud sõidukiirust, on nähtav ka patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisest. Küll aga nähtub menetlusaluse isiku käitumisest, et ta väga suure tõenäosusega ei oleks omal initsiatiivil peatunud, kui teda ei oleks operatiivsõiduki abil sundpeatatud. Marek Nõmmik oli teinud selge otsuse peatumismärguandele mitte reageerida ning politseiametnike käitumine nii sõiduki sundpeatamisel kui ka järgevalt (dokumentide nõudmine, hoiatamine sunnivahendi kasutamise eest, sõidukist jõuga eemaldamine, kinnipidamine) on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kuigi apellandil on juhina kohustus järgida kehtivaid norme, siis 19.10.2023. a otsustas ta lühikese ajavahemiku vältel rikkuda mitut liiklusnõuet. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et

§ 221

lg 1 järgse rikkumise pani menetlusalune isik toime kaudse tahtlusega ning

§ 234lg 1 rikkumise otsese tahtlusega. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 11. Ringkonnakohtu seisukohalt on apellandile mõistetud põhikaristused (

§ 221

lg 1 eest rahatrahv ja

§ 234

lg 1 järgi arest) ja lisakaristus (

§ 234lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine) kooskõlas seaduse ning kohtupraktikaga.

Maakohus on ammendavalt põhjendanud Marek Nõmmikule määratud karistusi, muuhulgas seda, miks tuleb temale mõista lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol. Mõistetud määras lisakaristus võib antud juhul mõjutada isiku edaspidist käitumist õiguskuulekuse suunas. Kuigi kohtukolleegiumi jaoks on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse kaotusega võivad karistuse adressaadile kaasneda elukorralduses mitmed muudatused, siis see ei ole aluseks lisakaristuse leevendamiseks ega tühistamiseks. Karistused on menetlusalusele isikule määratud tema enda õiguskorda tahtlikult eirava käitumise tõttu. Marek Nõmmik on oma seniste tegudega näidanud, et teda ei huvita riigi poolt kehtestatud liikluskord ning seetõttu on ta suureks ohuks eelkõige kaasliiklejatele. Riik ei pea ootama ohu realiseerumist ehk liiklusõnnetust, et alles siis reageerida rikkumistele juhi liiklusest kõrvaldamisega. Apellanti on juba varasemalt korduvalt karistatud erinevate liiklusrikkumiste eest nii rahatrahvidega (otsuse tegemise seisuga 4 trahvi tasumata) kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Nimetatud karistused ei ole menetlusaluse isiku liikluskäitumist ilmselgelt õiguskuulekamaks muutnud ja ta kujutab ennast jätkuvalt kaasliiklejatele ohtu. Üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel tulebki Marek Nõmmikut sel korral karistada muuhulgas lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Mõistetud põhikaristused ja lisakaristus on koostoimes õiguspärased ja proportsionaalsed, vastavuses väärtegude raskuse ja menetlusaluse isikuga ning kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 12. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 20.10.2023. a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5