← Eesti

3-23-2004/35

Obsah (6)§ 361§ 29§ 181§ 364§ 18§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2004 Haldusasi Po

) alusel kuni 48 tunniks kinni. 2. Tartu Halduskohus andis 12.09.2023 määrusega loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kohus leidis, et

§ 361lg 2 pde 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused on täidetud.

Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on praeguse seisuga äärmiselt puudulik. Ei ole andmeid selle kohta, milles seisneb tema tagakiusamine tema päritoluriigis Tadžikistanis või miks ta ei saa sinna tagasi pöörduda. Neid 3-23-2004 asjaolusid saab välja selgitada ainult puudutatud isiku osavõtul.

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla tõhusad.

Puudutatud isikul pole reisidokumenti, mida hoiule võtta. Dokumendi puudumine ei takistanud tal Eestisse tulla. Isik ei soovinud tulla Eestisse, vaid kavatses edasi liikuda Saksamaale. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 3 nimetatud põgenemisohu tuvastamise alus: välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses on alust kahelda. 3. PPA esitas 31.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamist kuni neljaks kuuks

§ 361lg 2 p-de 2 ja 4 alusel.

Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus tehti puudutatud isikuga 18.10.2023 intervjuu, kus ta väitis, et on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja muid kodakondsuseid tal ei ole. Varem on isik öelnud, et tal on topeltkodakondsus. On vaja välja selgitada, kas tegu on topeltkodakondsusega isikuga või mitte. Kui puudutatud isik on Tadžikistani kodanik, on tal võimalus pöörduda tagasi kodumaale. PPA ei saa teha ametlikku päringut Tadžikistani Vabariigi ega Vene Föderatsiooni ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Sellest tulenevalt võtab tema kodakondsuse kindlaks tegemine tema kaasabita kauem aega. Puudutatud isik on kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Põgenemise oht esineb VSS § 68 p 8 alusel, sest isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. Põgenemist pole võimalik takistada muul moel kui kinnipidamisega, kuna puudutatud isikul pole kehtivat reisidokumenti, mida PPA saaks hoiule võtta. Isik on juba ebaseaduslikult piiri ületanud ja võib seda uuesti teha. Isikul ei ole seost Eestiga.

  1. PPA esindaja selgitas 01.11.2023 istungil, et puudutatud isiku isikusamasuses enam kahtlust ei ole. Kontrollida tuleb aga, kas Tadžikistani kodakondsusest saab loobuda nii, nagu isik seda väitis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja käes on puudutatud isiku telefon. See on tühjaks tehtud ja sealt lisainfot ei saa. Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse tegemiseks on aega kuus kuud arvates taotluse esitamisest. Asjaolusid tuleb vaadelda kogumis. Puudutatud isik saabus Eestisse koos teise mehega, kes on Tadžikistani kodanik. Ta soovis minna Saksamaale. Lisaks peab olema kindel, et isik ei ohustaks vabaduses olles avalikku korda. Arvestades seda, kust puudutatud isik tuleb ja milline on tema taust, tuleb seda kontrollida.
  2. X vaidles 01.11.2023 istungil PPA taotlusele vastu ja palus see rahuldamata jätta. PPA-le esitas ta Venemaa passi koopia, juhiload ja sõjaväedokumendi. Varem oli tal topeltkodakondsus: Venemaa ja Tadžikistani oma. Kui ta laps oli, siis loobus ta isa Tadžikistani kodakondsusest ja seetõttu pole tal enam Tadžikistani kodakondsust. See, et puudutatud isik tuli üle piiri koos Tadžikistani kodanikust mehega, ei tähenda, et ka tema on Tadžikistani kodanik. Selle mehega kohtus ta alles 10.09 ja ta ei ole puudutatud isiku tuttav. Puudutatud isikul ei olnud võimalik legaalselt reisida, kuna tal oli sõjaväes käinud mehena Venemaalt väljasõidu keeld. Tadžikistani ta minna ei saanud, tal pole Tadžikistani passi. Saksamaal tal sugulasi pole ning sinna ta edasi ei läheks. Saksamaale tahtis sõita teine mees, kellega puudutatud isik üle piiri tuli ja kellel elavad seal vennad. Puudutatud isik ei kavatse Eestis pakku minna ja tuleks vabatahtlikult rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks vajalikele kohtumistele. Õiguskorda ta ei riku ja on valmis järgima kõiki nõudeid. Puudutatud isik abiellus hiljuti, kuid sai pärast seda oma naisega koos olla vaid 15 päeva, sest pidi Venemaalt lahkuma. Passis pole selle kohta veel templit, sellepärast ei öelnud ta seda politseile. Isik tahab elada Eestis koos perega ja jätkata profitasemel Kreeka-Rooma maadlusega tegelemist. Tema telefon on andmetest tühi, kuna ta pidi oma telefoni müüma, et saada Venemaalt lahkumiseks raha. Telefoni eest sai ta 40 000 rubla. Lisaks pidi ta Eestisse tulemiseks võtma võlgu 30 000 rubla. Ta ostis uue telefoni. Selles on üksnes kontaktid ja e-post.
  3. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.11.2023 määrusega (resolutsiooni p 1) PPA taotluse ning pikendas luba pidada puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 08.03.
  4. 2

(6)3-23-2004 Kinnipidamine on muu hulgas lubatud juhul, kui see on vältimatult vajalik isiku kodakondsuse kontrollimiseks (

§ 361

lg 2 p 2), rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (samas, p 4) või kui see on vältimatult vajalik avaliku korra kaitseks (samas, p 6). Vaidlust pole selle üle, et puudutatud isikul on Vene kodakondsus (vt ka PPA 01.11.2023 esitatud tõendid). Selgitamist vajab aga see, kas isikul on ka Tadžikistani kodakondsus. PPA esitatud tõendi järgi väitis ta kinnipidamisel, et tal on topeltkodakondsus (vt PPA 12.09.2023 esitatud isiku seletuskiri). Tartu Halduskohtu 12.09.2023 istungil palus kohus isikul öelda oma kodakondsus ja isik vastas, et ta on nii Tadžikistani kui ka Vene kodanik. Praeguses kohtuasjas toimunud istungil eitas puudutatud isik aga Tadžikistani kodakondsuse omamist. Isik võis oma ütlusi muuta, leides, et Tadžikistani kodakondsuse eitamine annab talle rahvusvahelise kaitse menetluses paremaid võimalusi. Puudutatud isik selgitas 18.10.2023 intervjuul, et tuli Venemaalt pakku võimaliku mobilisatsioonikutse eest. Isik väitis, et ei taha Ukraina vastu sõtta minna ja kirjeldas traumaatilist lahingu kogemust oma ajateenistuses 2022. a veebruaris. Isiku sõnul sai ta ka ise toona haavata. Intervjuu käigus selgunud asjaolud vajavad kontrollimist. Tõenäoliselt on puudutatud isikut tarvis veel küsitleda või ka meditsiiniliselt läbi vaadata. Oluline on, et isik oleks nendeks toiminguteks PPA-le kättesaadav. Istungil leidis PPA, et arvestades puudutatud isiku tausta, vajab kontrollimist ka see, kas ta võib vabaduses viibides ohustada avalikku korda. PPA ei tuginenud taotluses siiski

§ 361lg 2 p-le 6.

PPA väide istungil jäi üldsõnaliseks. Seetõttu tuleb see väide kõrvale jätta. Kohus ei anna luba isiku kinnipidamiseks võimaliku ohu tõttu avalikule korrale. On oht, et puudutatud isik põgeneb vabaduses viibides. Põgenemisohu tuvastamise aluseks on VSS § 68 p 8, sest isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isiku põhjendus, et teda kui potentsiaalset mobiliseeritavat poleks Venemaalt välja lubatud, on iseenesest usutav. Selgitamist vajavad põhjused, miks isik saabus Eestisse dokumentideta. Puudutatud isiku sõnul ei saanud ta originaaldokumente kaasa võtta, kuna Venemaal tabamise korral oleks ta muidu kinni võetud (vt 18.10.2023 intervjuu protokoll). Menetleja küsimuse peale, miks ei oleks Vene ametivõimud saanud tema isikut sama hästi tuvastada kaasas olnud dokumentide koopiate põhjal, vastas isik, et koopiad saadeti juba siia. Pole arusaadav, kuidas dokumentide või originaaldokumentide puudumine vahistamist takistanud oleks. Puudutatud isik esitas kohe pärast seda, kui ta kinni peeti, rahvusvahelise kaitse taotluse. Enne seda varjas ta ennast öösel maastikul piirivalvurite eest ega võtnud ka telefoni teel Eesti ametivõimudega ühendust. Isik selgitas seda sellega, et tal oli telefonis Venemaa SIM-kaart, millel ei olnud Eestis levi. Kui isikule anti teada, et hädaabinumbrile saab Eestis helistada ka Venemaa numbrilt, väitis ta, et ei teadnud seda (18.10.2023 intervjuu protokoll). Ei saa välistada, et ta seda tõesti ei teadnud ega proovinud seetõttu hädaabinumbrit valida. Teisalt on aga võimalik ka see, et puudutatud isik ei soovinud ametivõimudega kontakti luua. 18.10.2023 intervjuul väitis isik, et tuli hommikul pärast piiriületust ise maantee äärde, et end võimudele üle anda ja rahvusvahelist kaitset taotleda. Kinnipidamise protokolli järgi hääletas isik maanteel koos kaaslasega ning nendest andis PPA-le teada neist mööda sõitnud maakonnaliini bussijuht. Kinnipidamisel selgitas puudutatud isik, et kuna ta tahtis minna otse Saksamaale, ei tahtnud ta ametivõime segada (vt PPA 12.09.2023 esitatud isiku seletuskiri). Seega ei kinnita tõendid üheselt isiku soovi Eesti ametivõimudega ühendust võtta: tema eesmärgiks võis olla ka sõiduki peale saanuna Eestist edasi liikuda. Kinnipidamisel ütles puudutatud isik PPA-le, et tema eesmärk oli jõuda Saksamaale. Ta selgitas, et tal on sugulased Saksamaal. Ta vanaisa elas kunagi Saksamaal, kuid vanaisa sugulasi ta ei tunne (vt samas). Seda, et ta tahtis minna Saksamaale ja et tal on seal sugulasi, ütles isik ka Tartu Halduskohtus 12.09.2023 istungil. Praeguses asjas peetud istungil eitas aga isik plaani suunduda Saksamaale, samuti seda, et tal 3

(6)3-23-2004 Saksamaal sugulasi oleks. Istungil väitis puudutatud isik, et soovib jääda Eestisse ning tuua siia ka oma pere (abikaasa). Sugulaste ankeeti (PPA 12.09.2023 taotluse lisa) ta aga abikaasat märkinud ei ole. Puudutatud isik ütles istungil, et on tegelenud professionaalselt maadlusega ning sooviks seda ka edasi teha, kuid varasemates seletustes pole ta maadlemist maininud. Ta on märkinud üksnes õpinguid autode remonti ja hooldust ning töötanud autoelektrikuna (18.10.2023 intervjuu protokoll). Puudutatud isiku ütlustes esinevad vastuolud kogumis tekitavad kahtluse tema usaldusväärsuses ning vajavad edaspidises menetluses üle kontrollimist. Praegu olemasoleva info põhjal saab järeldada, et isik võib vabaduses viibides Eestist põgeneda ega pruugiks olla PPA-le varjupaigataotluse menetluses kättesaadav.

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks praegusel juhul tõhusad.

Puudutatud isikul pole reisidokumenti, mida hoiule võtta. Isegi kui tal selline dokument oleks, ei takistaks selle hoiule võtmine tõenäoliselt tema lahkumist. Isik on varem ilma dokumentideta ebaseaduslikult piiri ületanud. Tal pole seoseid Eestiga. Puudutatud isik on viibinud kinnipidamiskeskuses praeguseks ligi kaks kuud. Varjupaigataotlus tuleb läbi vaadata võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast selle vastuvõtmist (

§ 181lg 1).

Kohtumenetluses pole selgunud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks riivaks isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Kui PPA saab selgusetuks jäänud asjaolud välja selgitatud enne nelja kuu möödumist, tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada (

§ 364lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. X palub määruskaebuses halduskohtu 07.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Kuna on selge, et puudutatud isikul on Venemaa kodakondsus, ei ole ka tema kodakondsuses kahtlust. Seega puudub alus isiku kinnipidamiseks

§ 361lg 2 p 2 alusel.

Ka puudutatud isikuga uue intervjuu tegemiseks ja vajaduse korral meditsiiniliseks läbivaatuseks ei ole vaja teda kinnipidamiskeskuses kinni pidada. Puudutatud isikul ei esine põgenemisohtu VSS § 68 p 8 järgi. Isik on selgitanud, miks ta ebaseaduslikult piiri ületas ja ka halduskohus ise leidis, et põhjendus on usutav. Halduskohus ei ole isikuga seotud konkreetseid asjaolusid arvestanud ega põgenemisohu esinemist piisavalt põhjendanud. Halduskohus ei saa lähtuda asjaoludest, millele PPA ei ole tuginenud. PPA ei ole toonud esile, milliseid menetlustoiminguid on tehtud ja milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid oleks vaja teada saada. Puudutatud isik kinnitab, et on PPA-le kättesaadav ka vabaduses viibides. Isiku jätkuv kinnipidamine ei ole proportsionaalne. Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema kinnipidamist põhistavad asjaolud. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole võimalik kasutada leebemaid järelevalvemeetmeid. 8. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Puudutatud isik on muutnud oma ütlusi Tadžikistani kodakondsuse osas ja rahvusvahelise kaitse menetluses on oluline välja selgitada, kas tegemist on topeltkodakondsusega isikuga. PPA-le teadaolevalt ei ole isik Tadžikistani kodanikuna sunnitud Venemaal viibima ning tal on võimalus pöörduda tagasi kodumaale. Seega on see menetluses oluline asjaolu ja esineb alus isiku kinnipidamiseks

§ 361lg 2 p 2 järgi.

Halduskohus on isiku põgenemisohu hindamisel arvestanud isiku enda antud selgitusi. Määruskaebuses ei ole märgitud, milliseid konkreetseid asjaolusid ei ole kohus arvesse võtnud. PPA tõi ka oma taotluses esile, mis toiminguid on vaja isikuga teha ja miks on tema kinnipidamine vajalik. Lisaks ei ole PPA veendunud, et puudutatud isik on tulnud Eestisse heatahtlikult ja ei ohusta avalikku korda, arvestades tema ebaseaduslikku piiriületust, väidetavat ajateenimist Vene sõjaväes ja osalemist Ukraina sõjas. Puudutatud isiku tegudest ja muutuvatest ütlustest järeldub, et ta on ebausaldusväärne ja tema tegelik Eestisse saabumise 4

(6)3-23-2004 eesmärk ei ole teada. Isiku puhul, kelle kindel soov on taotleda rahvusvahelist kaitset, on tavapäratu, et tema valduses olev mobiiltelefon on infost tühi ega sisalda pilte, GPS-ajalugu ja muud isikuga seotut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 361

lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

§ 361

lg 2 p‑de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes

§ 361lg 2 p-des 4 ja 7.

Halduskohus leidis, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on põhjendatud

361 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel. 10.

§ 361

lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et kontrollida tuleb, kas puudutatud isikul on lisaks Vene kodakondsusele Tadžikistani kodakondsus. Nagu halduskohus selgitas, väitis isik kinnipidamisel ja Tartu Halduskohtu 12.09.2023 istungil, et tal on nii Venemaa kui ka Tadžikistani kodakondsus. Alles hiljem asus ta väitma, et Tadžikistani kodakondsust tal ei ole. PPA on taotluses selgitanud Tadžikistani kodakondsuse kindlaks tegemise vajadust. Samuti on PPA asjakohaselt osutanud, et rahvusvahelise kaitse menetluses ei saa koguda infot otse isiku võimalike päritoluriikide ametivõimudelt, mistõttu võtab isiku kodakondsuse kindlaks tegemine kauem aega. Seega võisid PPA ja halduskohus puudutatud isiku kinnipidamisel tugineda

§ 361lg 2 p-s 2 sätestatud alusele.

11.

§ 361

lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2; vt

§ 18lg 2).

PPA selgitas taotluses, et puudutatud isikuga on tehtud esimene intervjuu ja selles selgunud asjaolusid on vaja kontrollida, milleks on mh vaja koguda päritolumaa infot.

§ 181

lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Kuna PPA taotluse lahendamise ajaks oli puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus kestnud ca 2 kuud, ei saa eeldada, et PPA-l oleks juba lõpliku otsuse tegemiseks kõik vajalikud asjaolud välja selgitatud. Eelneva tõttu on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et puudutatud isiku 18.10.2023 intervjuu käigus väidetud asjaolud vajavad kontrollimist ja selleks peab olema isik PPA-le kättesaadav, vajaduse korral ka isiku läbivaatuseks (vt

§ 11lgs 2 sätestatud taotleja kohustused).

12. Eelnimetatud alusel esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus siiski ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2).

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (

§ 361lg 21).

Seejuures kehtestab VSS § 68 siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 5

(6)3-23-2004 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334). Põgenemise ohule võivad viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine. Iga juhtumit tuleb hinnata individuaalselt ja tervikuna (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18).
  1. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, sest vastasel korral võib ta põgeneda. Põgenemisohu tuvastamisel tuginesid PPA ja halduskohus õigesti VSS § 68 p-le
  2. Nimetatud säte on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa riigipiiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest, annavad lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest ilmnev selle jaatamiseks piisavalt alust. Isiku põgenemisohtu ei välista pelgalt see, et isik kinnitab, et on vabaduses viibides PPA-le kättesaadav. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Halduskohus on asjakohaselt osutanud sellele, et puudutatud isik ei pöördunud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks kohe Eesti ametivõimude poole, vaid varjas end vahetult pärast ebaseaduslikku piiriületust piirivalvurite eest. PPA ametnikud pidasid isiku kinni maanteel mööda sõitnud bussi juhilt saadud vihje põhjal. Samuti väitis isik kinnipidamisel, et soovis minna otse Saksamaale, mistõttu ei tahtnud ta ametivõimusid segada (dtl 22). Ka Tartu Halduskohtu 12.09.2023 istungil väitis puudutatud isik, et ta soovis minna Saksamaale, kus tal on ka sugulasi (dtl 49; 12.09.2023 kohtuistungi protokoll alates kell 24:45). Seega on põhjust kahelda isiku hilisemates ütlustes, mille kohaselt ta soovib jääda Eestisse. Halduskohus on põhjendatult juhtinud tähelepanu ka muudele vastuoludele ja küsitavustele isiku ütlustes, mis puudutavad originaaldokumentide puudumist, abiellumist ja maadlusega tegelemist, mistõttu ei saa isiku väiteid usaldusväärseks pidada. Kokkuvõttes järeldas halduskohus õigesti, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis annavad alust arvata, et ta võib vabaduses viibides Eestist põgeneda ega pruugi olla PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav.
  3. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei hoiaks võimalikku põgenemist ära. Halduskohus võttis ka siinkohal arvesse puudutatud isikuga seotud asjaolusid (dokumentide ja Eestiga seose puudumine, Eestisse sisenemine dokumentide puudumisest hoolimata). Määruskaebuses ei ole esitatud sellist teavet, mille alusel võiks muude järelevalvemeetmete kohaldamist võimalikuks pidada. Samuti ei ole määruskaebuses välja toodud põhjuseid, millest tulenevalt tuleks hinnata ümber halduskohtu seisukoht kinnipidamise proportsionaalsuse kohta.
  4. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
  5. Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest. Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 13.11.2023 määrusega riigi õigusabi ja pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks praeguseks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isikut taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Kuna isik saab aru vene keelest ja ka varasemas kohtumenetluses on talle tõlgitud kohtumääruseid vene keelde, tuleb kohtumääruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused tõlkida vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.