KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2410 Haldusasi Politsei- ja P

§ 362

lg 2, § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 7 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-de 2 ja 9 alusel kuni kaheks kuuks. PPA piirivalvepatrull kontrollis 27.10.2023 kell 12.52 Tallinna sadama D-terminalis puudutatud isikut pärast piletikontrolli väravate läbimist. Isik oli liikumas Helsingisse 3-23-2410 suunduvale parvlaevale MyStar. Isik esitas Y (sünd. XX.XX.XXXX) nimele välja antud Prantsusmaa elamisloakaardi nr XXXXXXXXXX. Piirivalveametnikel tekkis kahtlus, et puudutatud isik võib kasutada teise isiku dokumenti, kuna esitatud elamisloakaardil oleva isiku foto ei sarnanenud puudutatud isikuga. PPA andmebaasist nähtus, et elamisloakaart on tagaotsitav ese. Puudutatud isik väitis PPA-le, et ta on Mali kodanik nimega Y ning on 44aastane. Isik soovis minna Helsingisse oma poiss-sõbra juurde. Isik tuli Eestisse Riiast FlixBussiga ning enne seda saabus Riiga autoga Prantsusmaalt koos sõpradega (sõidu eest ei tasunud). Sõbrad läksid hiljem tagasi Prantsusmaale. Isiku sõnul on ta elanud Prantsusmaal alates 2015. a-st. Isik näitas PPA piirivalvuritele oma telefonist prantsuskeelset kirjavahetust väidetava poiss-sõbraga, kus oli juttu Valgevenest. Samuti näitas isik oma telefonist kirjavahetust teise isikuga. Vestlus oli inglise keeles. Vestluses oli juttu Prantsusmaa elamisloakaardist, selle soetamisest ja maksumusest. Hiljem korraldasid isikuga vestluse PPA Põhja Prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse valveametnikud. Vestluse eesmärgiks oli kindlaks teha, millise riigi kodanikuga ja mis nimega isikuga on tegemist. Vestluse käigus selgus, et isiku nimi ei ole Y, vaid hoopis X, ta on Kongo Vabariigi kodanik ja tema sünniaeg on XX.XX.XXXX. Puudutatud isik tunnistas, et saabus Eestisse Riiast, kus ta taotles rahvusvahelist kaitset. PPA ametnikud selgitasid isikule, et ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta ning PPA on kohustatud teda kinni pidama ja saatma tagasi Läti Vabariiki. Puudutatud isik esitas suuliselt PPA-le soovi taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. Isiku põhjalikumal küsitlemisel 28.10.2023 selgus, et ta saabus 01.06.2023 Valgevenest Läti Vabariiki, ületades ebaseaduslikult Läti välispiiri. Isiku sõnade kohaselt kaotas ta oma isikut tõendava dokumendi (pass) metsas. Lätti saabumisel taotles ta seal rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnade kohaselt on tema rahvusvahelise kaitse taotlus Lätis tagasi lükatud ning talle koostati ettekirjutus Läti Vabariigist ja Schengeni viisaruumist lahkumiseks. Isik lahkus 27.10.2023 loata Läti pagulaskeskusest, hankides eelnevalt endale teise isiku Prantsusmaa elamisloakaarti. Isiku eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki ning taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isik peeti kinni 27.10.2023 kell 15.30 Tallinna sadama D-terminalis välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (

) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel 48-tunniks ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Kuna isikul puudusid isikut tõendavad kehtivad reisidokumendid või muud dokumendid, mis kinnitaksid tema isikusamasust, ei olnud PPA-l võimalik isiku suuliselt edastatud andmeid kontrollida ning selgitada välja isiku kodakondsust ja tema viibimise asjaolusid (

§ 361lg 2 p-d 1 ja 2).

Taotluse esitamise ajaks ei ole PPA saanud ametlikku kinnitust, et isiku nimi on X ja sünniaeg XX.XX.XXXX. Seega on vajalik tuvastada sellekohaseid andmeid, mida ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul. PPA-l on põhjendatud alus kahelda isiku isikusamasuses ja kodakondsuses. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks (

§ 361lg 2 p 4).

Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud

§ 15lg-s 1 nimetatud toiminguid.

Lisaks peab kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik saabus Eesti Vabariiki Lätist, kus ta oli taotlenud rahvusvahelist kaitset. PPA pöördus ametliku päringuga Läti ametivõimude poole ja saadud vastuse kohaselt oli 27.10.2023 nende kohalikust pagulaskeskusest põgenenud naine nimega C (sünd. XX.XX.XXXX). Vastusele oli lisatud isiku foto, millel kujutatud isik sarnanes visuaalselt puudutatud isikuga. Eelnevast tulenevalt esineb isikul ka

§ 361lg 2 p-s 7 nimetatud asjaolu ning p 4 kohaldamise vajadus.

On vaja teha kindlaks, kas tegemist on sama isikuga, kelle kohta edastas infot Läti Vabariik. PPA-l on vaja esmalt isiku Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames tuvastada kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, isiku samasus ja tema tagasisaatmise võimalikkus. Isikut saab pidada Euroopa Parlamendi ja 2

§ 361lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-dega 2, 3 ja 9).

Sellele viitavad isiku ütlused seoses Lätiga. Isik hankis endale teadlikult ebaseaduslikult teisele isikule kuuluva dokumendi ja kasutas seda. Isik oli teadlik, et viibib väljaspool Läti territooriumi teistes liikmesriikides seadusliku aluseta ning tal ei olnud õigust Lätist lahkuda. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et kodakondsusjärgsesse riiki või Läti Vabariiki tagasisaatmise vältimiseks esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, kuigi soovis enda sõnul seda teha Soomes. Endale meelepärase Schengeni viisaruumi liikmesriigi otsimine viitab selgelt sellele, et isik väärkasutab rahvusvahelise kaitse süsteemi.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Isikuga seotud asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus tema usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole siin elukohta. Kinnipidamiskeskusest vabastamise korral on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest ja lahkub ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki.

1. X selgitas 28.10.2023 kohtuistungil, et ei nõustu PPA taotlusega. Oma koduriiki ta tagasi minna ei taha. Selleks esitaski ta Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Valgevenes läks ta vene keele kursustele, kuid raha sai seal olles otsa ning siis otsustas ta minna Lätti ja taotles seal rahvusvahelist kaitset. Läti aga lükkas tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ning tegi ettekirjutuse Lätist vabatahtlikult lahkuda. Isiku hinnangul võis ta lahkuda ükskõik millisesse riiki. Isik esitas PPA-le 27.10.2023 teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teise isiku nimele, et jõuda Soome.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.10.2023 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.
3. Täidetud on

§ 361lg 2 p-ide 1 ja 2 eeldused.

Saab nõustuda PPA sellekohaste põhjendustega. Vaidlust pole selles, et isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, mistõttu on vaja tuvastada tema isik. Kuigi isik on öelnud oma nime ja sünniaja, ei ole tema ütlused usaldusväärsed, sest esmasel kontrollil väitis ta PPA-le, et tema nimi on Y, ta on Mali kodanik ning 44-aastane. Hiljem aga väitis isik, et tema nimi X, ta on sündinud XX.XX.XXXX ja on Kongo Vabariigi kodanik. Läti ametivõimud aga on edastanud vastuseks PPA päringule hoopis kolmanda variandi isiku nimest ja sünniajast, kuid fotol on puudutatud isikuga sarnane ning sama kodakondsusega isik (dtl 34-36). Samuti on isik ise kinnitanud 28.10.2023 kohtuistungil, et ta viibis Lätis, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid lahkus sealt taotluse tagasilükkamise tõttu. Seetõttu esineb PPA-l vajadus kontrollida isikusamasust ja tema kodakondsust. Kuna on leidnud tuvastamist, et

§ 361

lg 2 p-de 1 ja 2 eeldused on täidetud, siis puudub vajadus kontrollida, kas ka sama lõike p-de 4 ja 7 eeldused on täidetud. Praegu puuduvad tõsikindlad andmed, et tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik eesmärgiga anda ta üle Lätile Dublini III määruses sätestatud korras (

§ 361lg 2 p 7).

Isik on Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse alusel taotleja staatuses kuni üleandmise otsuse tegemiseni, millega on jäetud tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1. juuni
2. a määrus 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. 1 3

§ 361lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 2).

Vaidlus puudub selles, et isik on esitanud PPA-le valeandmeid, kui 27.10.2023 isiku kontrollimisel esitas piirivalveametnikele teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ning registreeritud kui tagaotsitav ese (VSS § 68 p 2). Seda asjaolu on isik kinnitanud 28.10.2023 toimunud kohtuistungil. Samuti on isiku ütlused muutunud seoses oma nime, kodakondsuse ja sünniajaga. Menetluse käigus võib selguda, et isiku nimi on hoopis C ja sünniaeg XX.XX.XXXX, nagu on kirjas Läti andmebaasis (dtl 36). Lisaks on isik enda sõnade kohaselt lahkunud Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehti keelduv otsus ning isikule tehti lahkumisettekirjutus (VSS § 68 p 9). Seda kinnitas isik ka 28.10.2023 kohtuistungil. Asjaoludest (nt valeandmete esitamine ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine üksnes eesmärgiga vältida väljasaatmist) nähtub, et isiku varasem käitumine ei tekita sellist usaldust, mis lubaks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses toimingute tegemise ajaks (

§ 15lg 1).

Samuti on PPA 28.10.2023 põhjendatult selgitanud, et juhul, kui menetluse käigus leiab kinnitust, et tegemist on sama isikuga, kes esitas Lätis rahvusvahelise kaitse taotluse, võtab tagasivõtmispalve vormistamine ja esitamine ning sellele vastuse saamine aega kuni 2 kuud. Seejuures on Lätis keeruline olukord, arvestades ebaseaduslike sisserändajate hulka LätiValgevene piiril. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X palub määruskaebuses halduskohtu 29.10.2023 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik ei nõustu, et tema isik ja kodakondsus on tõsikindlalt tuvastamata. Mõistagi on PPA-l alus mõnevõrra kahelda puudutatud isiku ütlustes. Küll aga on menetluses koostatud mitu protokolli, mille andmed sisulised kattuvad. Läti ametivõimudelt tulnud vastuse osas on puudutatud isik andnud eluliselt usutavaid selgitusi ning ei hakanud midagi kategooriliselt eitama, vaid tegi PPA-ga koostööd. Seega on praegusel juhul puudutatud isiku kodakondsus tuvastatud tema enda ütluste põhjal, mille alusel on koostatud ka vastavad protokollid. Kohus on seostanud puudutatud isiku põgenemisohtu mh asjaoluga, et isik on esitanud erineva nimekuju ja sünniaja, kuid tegemist oli üksnes eksitusega, mille kohta on puudutatud isik andnud selgitusi. Kuigi isik on saanud rahvusvahelise kaitse taotlusele Lätis keelduva vastuse, ei kinnita see automaatselt seda, et ta peaks Eestist põgenema. Kohus ega PPA ei ole hinnanud puudutatud isiku juhtumi asjaolusid tervikuna, nt ei ole arvestatud asjaoludega, mille tõttu ta oli sunnitud Lätist lahkuma, ega isiku kohtuistungil antud selgitustega. Halduskohus ei ole põgenemisprognoosi hindamisel välja toonud ühtegi riiki, kuhu puudutatud isik võiks hüpoteetiliselt põgeneda. Igal juhul pole kohus tuvastanud, et väidetav oh oleks piisavalt suur, et vastukaaluks piirata puudutatud isiku vabadust. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd – andnud selgitusi, võtnud omaks nii ebaseadusliku piiriületuse kui ka valeandmete esitamise. Halduskohus ei ole piisavalt analüüsinud järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ega andnud isikule võimalust esitada selle kohta selgitusi. Reeglina viibivad rahvusvahelise kaitse taotlejad vabaduses.
2. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu 29.10.2023 määruse põhjendustega.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kaebaja suhtes tõhusalt kohaldada, kuna kaebaja suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht ning puuduvad igasugused isikut tõendavad dokumendid. Vabaduses viibides ei pruugi kaebaja olla enam PPA-le kättesaadav, et viia rahvusvahelise kaitse menetluse raames vajalikud menetlustoimingud ja kaebaja Dublini III määruses sätestatud korras Lätile üle anda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4

§ 361

lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

§ 361

lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes

§ 361lg 2 p-des 4 ja 7.

Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (

§ 361lg 21).

VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, pd 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). 9. Halduskohus leidis 29.10.2023 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud vähemalt

361 lg 2 p-de 1 ja 2 ning VSS § 68 p-de 2 ja 9 alusel.

§ 361

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). VSS § 68 p-de 2 ja 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2) ning välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9). 5

361 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alused puudutatud isiku kinnipidamiseks. Arvestades puudutatud isiku muutuvaid ütlusi oma nime, sünniaja ja kodakondsuse kohta ning Lätist saadud vastust päringule, mille kohaselt on seal tõenäoliselt sama isik registreeritud võrreldes Eestis esitatuga teistsuguse nime ja sünniajaga, oli PPA-l põhjendatud alus kahelda tema isikusamasuses ja kodakondsuses. 11. Samuti tuvastas halduskohus õigesti, et puudutatud isikul esineb põgenemisoht, mistõttu on vajalik tema paigutamine kinnipidamiskeskusse, tagamaks tema kättesaadavus

361 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemiseks. Halduskohus tugines põgenemisohu kindlaks tegemisel põhjendatult asjaoludele, et puudutatud isik on esitanud PPA ametnikele teadlikult enda nime ja kodakondsuse kohta valeandmeid koos elamisloakaardiga, mis oli väljastatud teisele isikule, ning esitanud enda kohta erinevaid nimekujusid Eestis ja Lätis rahvusvahelise kaitse taotlemisel (VSS § 68 p 2). Halduskohus on siinkohal võtnud arvesse ka isiku kohtuistungil antud selgitusi. Puudutatud isik kinnitas istungil, et oli teadlik sellest, et esitas valedokumendi, ning dokumendi esitas ta selleks, et saaks soovitud reisi teha (dtl 84, 28.10.2023 istungi helisalvestis alates kell 20:08). Samamoodi seostas halduskohus õigesti isiku põgenemisohtu VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaoluga, kuivõrd puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et on lahkunud Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehti keelduv otsus ning talle tehti ettekirjutus Lätist lahkumiseks (vt 28.10.2023 kohtuistungi protokoll, dtl 83). Seega kohaldus puudutatud isikule ajal, kui ta lahkus Lätist Eestisse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ2 (tagasisaatmise direktiiv). Tagasisaatmise direktiivi kohaselt peab selle kohaldamisalasse kuuluv isik naasma oma päritoluriiki või muusse kolmandasse riiki, millesse isik otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda ning milles ta vastu võetakse (art 3 p 3). Kolmanda riigina ei ole käsitatav teine liikmesriik. Direktiivi üldisest mõttest ja art 6 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et tagasipöördumiskohustusega isikul on õigus liikuda teise liikmesriiki üksnes juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus on talle andnud selleks loa. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikule oleks mõni liikmesriik sellise loa andnud. Samuti on isiku selgituste põhjal selge, et ta ei saabunud Eestisse „maismaatransiidi“ korras, et täita oma kohustust lahkuda mõnda kolmandasse riiki. Isik on selgitanud, et soovis minna Soome, et taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isikul ei olnud seega õigust Eestisse tulla. Isiku istungil väidetu, et ta võis Lätist lahkuda ükskõik millisesse riiki (dtl 83), ei ole kuigi usutav, arvestades, et ta hankis endale valedokumendi Soome reisimise eesmärgil. Oma käitumisega on puudutatud isik näidanud, et ta liigub sisepiirideta Schengeni alal oma äranägemise järgi. Seega on tõenäoline, et isik võib vabaduses viibides muuta ennast kättesaamatuks ametivõimudele ja üritada ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki edasi liikuda. Eelnevast tulenevalt saab jaatada isiku põgenemisohtu VSS § 68 p 9 järgi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-1334, p-d 11–12). PPA ja halduskohus on õigesti leidnud, et leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed puuduvad. 12. PPA 08.12.2023 esitatud dokumentidest nähtub, et 14.11.2023 andis Läti nõusoleku võtta puudutatud isik Dublini III määruse alusel tagasi ja PPA on praeguseks teinud otsuse, mille kohaselt lükati isiku rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi ja ta peab lahkuma Lätti, kes tema taotluse läbivaatamise eest vastutab. Seega alates 14.11.2023 on puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses kinni peetud Dublini III määruses sätestatud korras üleandmise eesmärgil, s.t

§ 361lg 2 p 7 alusel.

Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isikut peetakse kinni

§ 361

lg 2 p 7 kohaselt, ei ole teda võimalik samaaegselt kinni pidada ka muudel alustel (vt Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18). Seega alates 14.11.2023 ei olnud puudutatud isikut võimalik enam kinni pidada ka

361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. 2 6

§ 361

lg 2 p-le 7 kui ühele võimalikule kinnipidamise alusele juba halduskohtule esitatud taotluses. PPA selgitas, et on võimalik, et asjaolude täpsustumise järel tuleb isik Dublini III määruse alusel üle anda Lätile. Seejuures ei ole oluline, kas puudutatud isik on endiselt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.

§ 361

lg 2 p-i 7 kohaldatakse kõigile välismaalastele, kelle suhtes on PPA alustanud üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras (

§ 32

lg 1, vt ka Riigikohtu 27.09.2022 määruse nr 3-22-56, p 15).

§ 361

lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 320-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 17). Ringkonnakohus leiab, et ka see tingimus on täidetud. Puudutatud isiku põgenemise oht on märkimisväärne, võttes arvesse, et isik lahkus Lätist eesmärgiga minna Soome, kuigi tal ei olnud luba minna teistesse EL liikmesriikidesse, ning kasutas selleks teadlikult teise isiku nime ja tagaotsitavaks kuulutatud elamisloakaarti.

1. Kinnipidamise aluse muutumine ei ole mõjutanud ka puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega. Kui PPA taotleb isiku kinnipidamise luba selleks, et anda ta Dublini III määruse alusel üle teisele liikmesriigile, tuleb halduskohtul lähtuda kinnipidamise tähtaja määramisel selle määruse art 28 lg-st
2. Nimetatud sätte kolmandast lõigust tulenevalt võib isikut kinni pidada kuni kuue nädala jooksul alates ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lgle 3 lõpeb. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab kuuenädalane tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb (vt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-56, p 25–27). Läti rahuldas tagasivõtmispalve 14.11.2023 ja PPA tegi puudutatud isiku üleandmise otsuse 29.11.
3. Nimetatud otsust saab isik vaidlustada 10 päeva jooksul teatavaks tegemisest. Seega ei hakanud eelnimetatud kuuenädalane tähtaeg kindlasti kulgema enne 10.12.
4. Järelikult ei ületa halduskohtu määratud kinnipidamise tähtaeg 29.12.2023 aega, mille alusel võib puudutatud isikut Dublini III määruse alusel üleandmise eesmärgil kinni pidada.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et asjaolude muutumisest sõltumata on puudutatud isiku kinnipidamine olnud halduskohtu 29.10.2023 määruse alusel õiguspärane ka alates 14.11.
7. Kokkuvõttes jääb eelneva põhjal määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.10.2023 määrus muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva määruse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt) 7