KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. november 2023 Tsiviilasja number 2-23-9919 Tsiviilasi Mi

) järgi on avaldaja soov põhikirja punkti tühistamiseks saavutatav ainult selle üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega, kus põhikirja punkt vastu võeti.

§ 29

lg 1 järgi saaks kohus korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastada vaid juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei järgitud. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on

§ 29

lg 3 kohaselt 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates.

ei näe ette võimalusi korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks tagasiulatuvalt mitme aasta kaugusele. Seega ei tulene ka

-st avaldajale alust avaldusega soovitud eesmärgi saavutamiseks. Kohtule ei nähtu muid õiguslikke aluseid, millega avaldajal oleks võimalik eesmärki saavutada. Seega kohus leidis, et kogu avaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuivõrd avaldusega ei ole võimalik selles sisalduvat eesmärki saavutada. Menetlusse võtmata tuleb jätta ka avaldaja kaks täiendavat taotlust kohtukulude ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuivõrd need on otseselt seotud avaldaja põhinõudega ning nende lahendus sõltuks avaldaja põhinõudest, mis on aga perspektiivitu. Kohus märkis täiendavalt, et asjaolu, et teised korteriomanikud ei hääleta avaldaja soovitud viisil, ei tähenda, et teised korteriomanikud oleksid avaldaja suhtes pahatahtlikud ja kiuslikud või et vastavad üldkoosoleku otsused oleksid valed. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2023 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja nõus avalduse menetlusse mittevõtmisega ja jääb avalduses esitatud nõudmiste juurde. Avaldaja ei nõustu jätkuvalt küttekulude arvestamisega viisil, mis kiideti heaks 25.01.2017 üldkoosolekul. Avaldaja on korteriühistu liikmetele selgitanud õiget talvise soojusenergia arvestamise viisi, mille on õigeks tunnistanud katlamaja klienditeenindaja Marek Kriisa. 24.04.2018 üldkoosolekul hääletas 43 liiget selle poolt, et ühetoaliste korterite omanikud 3 maksaksid igal kütteperioodil 52 eurot üle normi. Seetõttu väiksemad korterid kannavad suurt kahju. Avaldaja ei esinda ainult enda majanduslikke huve. See ei ole demokraatia, kui juhtorgan teeb teadlikult vale otsuse. Selline otsus ei kehti, sest korteriomanik peab kulutused hüvitama võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

§ 40

lg 2 alusel ei ole kõrvalekaldumine majandamiskulude kandmisel lubatud, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 12lg 2).

07.11.2023 menetlusdokumendis märgib avaldaja täiendavalt, et kohus nimetab põhikirja punkti 4.2.614 ebaloogiliseks, kuid sisuliselt on see punkt ebaeetiline ehk vale, kuna vannitoa kütet maksustatakse topelt. Selline maksustamine ei ole kooskõlas hea usu ega hea tavaga ning ei ole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi lubatud. Korteriomanik võib kohtu kaudu nõuda korteriühistu üldkoosoleku sellise otsuse kehtetuks tunnistamist. 25.01.2017 avaldaja parandusettepanekut mitte ainult ei hääletatud, vaid koosoleku protokolli kirjutati, et avaldaja ei soovinud oma ettepanekut hääletusele mitte panna. Kas ka see on juriidiliselt õiglane ja õige? 24.04.2018 üldkoosolek võttis vastu hea usu põhimõtte vastase otsuse, sest lülitati välja vannitoa õiglase maksustamise tava kasutusele võtmise võimalus. 24.04.2018 üldkoosolek ei saanudki põhikirja punkti 4.2.5.14 muuta, sest polnud vajalikku kvoorumit, s.o 56 liiget. Avaldaja pöördus algselt (asjas nr 2-18-8973) kohtu poole sellepärast, et ühe- ja kahetoaliste korterite ruutmeetri kütte hind oli kõrgem kui kolme- ja neljatoalistel. Hea tava järgi on kõigil liikmetel teenuse ühiku hind sama.

1. aastal avaldaja ei täheldanud, et vannituba maksustatakse kahekordselt ning vannitoa suvist kütet arvestatakse samuti ebaõigel põhimõttel. Menetleja pidas tookord õigeks invaliidile inkrimineerida avalduse tagasivõtmine ja nõustumine 4,71-eurose talvise vannitoa kütte maksumusega. Avaldajal oli teadvushäire. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17.10.2023 määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle tühistamiseks.
3. Lisaks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja vaidlustas korteriühistu põhikirja p-i 4.2.6.14, mis võeti vastu korteriühistu 25.01.2017 üldkoosolekul hääletamisprotseduuri rikkumisega. Vaidlustatud üldkoosoleku tegemise ajal kehtisid KÜS ja KOS ning üldnormina TsÜS §
4. TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommete või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Otsuse tühisusele ei saa vastavalt TsÜS § 38 lg 7 teisele lausele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Hääletamisprotseduuri rikkumine otsuse vastuvõtmisel on käsitletav tühisuse alusena TsÜS § 38 lg 2 tähenduses. Korteriühistu asutamine toimub KÜS § 3 lg 1 järgi mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras ning KÜS § 3 lg 2 kohaselt korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatakse registripidajale mh korteriühistu põhikiri. MTÜ § 23 lg-te 1 ja 3 kohaselt otsustab põhikirja muutmise üldkoosolek ning põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Avaldaja vaidlustatud põhikirja p-i 4.2.6.14 muudatus võeti vastu 25.01.2017 üldkoosolekul ning see kanti registrisse 07.02.
5. Seega oli 12.07.2023, mil 4 avaldaja esitas avalduse kohtusse, möödunud TsÜS § 38 lg 7 teises lauses sätestatud kahe aastane tähtaeg ning avaldaja on kaotanud õiguse taotleda tühisuse tuvastamise kohtu kaudu. Maakohus jättis TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendatult avalduse menetlusse võtmata avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik avaldusega saavutada.
6. Vastuseks avaldajale märgib ringkonnakohus, et põhikirja muutmine on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning üldkoosoleku kokkukutsumist ja läbiviimist reguleerivad

§d 20-23 ja MTÜ § 20-

2. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja