Obsah (5)

§ 657§ 654§ 4§ 5§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Tanel Pürn, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-19-5

§ 657lg 1 p 1).

Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja kanda.

1. Hagi on esitatud
2. jaanuaril 2019 käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1018). Hageja väitel oli ta kuni
3. juulini 2023 kehtinud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 5 (hageja viitab ekslikult lg-le 1) tähenduses vee-ettevõtja kohustusi täitvaks isikuks, tal on vee erikasutusluba ning ta korraldab sademe- ja drenaazivee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamist ja ärajuhtimist veekogusse ja vastavate laborikatsete läbiviimist kostja kinnistutelt ning soovib sellega seotud perioodil 2016-2021 tekkinud kulude hüvitamist kostjalt. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta täidab ÜVVKS (alates
4. juulist 2023 kehtivas redaktsioonis) § 33 järgi vee-ettevõtja kohustusi enda ja kostja territooriumil. ÜVVKS § 33 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud tagama tarbijale sademevee vastuvõtmise ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kavas ning ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud tingimustel ja korras. Kostja vaidleb hagile vastu ja väidab, et vastav sademevee kogumise süsteem ei ole töökorras, sademevesi kostja kinnistutelt kas aurustub või imbub pinnasesse ning hageja ei ole tõendanud hagejat soodustava tegevusega kulutuste tekkimist, mis saab olla VÕS § 1023 lg 1 alusel hageja tasunõude aluseks.
5. Asjas ei ole vaidluse all, et hageja ja kostja kinnistutele aadressitel Elektrijaama tee 61, Elektrijaama tee 61 b, Elektrijaama tee 61c Narvas on rajatud ühine sademevee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise süsteem. Süsteem on rajatud aastakümneid tagasi, sest varasem dateering vee kogumise tehnoloogisel skeemil on aastast 1977 (II kd lk 79). Riigikohus on 6 leidnud, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste lepinguta tarbimisel on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu (vt Riigikohtu
6. aprilli
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 p 15). Kuivõrd kostja väidab, et ta hageja teenust sademevee ärajuhtimise osas ei tarbi (hageja ei soodusta kostjat), on maakohus põhjendatult kõigepealt hinnanud, kas hageja ajas kostja asja, st tegi midagi kostja kasuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja tõenditele (otsuse p-d 29-37), et asjas ei ole leidnud tuvastamist hageja kinnistul asuva sademevee kogumise süsteemi kasutamine kostja huvides, st vee valgumine hageja sademevee kogumise süsteemi. Hageja tegevus ei soodusta kostjat. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, sh hinnanguga tõenditele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid oma otsuses korrata (

§ 654lg 6).

Seetõttu puudus maakohtul vajadus käsitleda teisi käsundita asjaajamise õigussuhte eeldusi, sh hageja nõutava tasu suurust ja selle tõendatust. 13. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole otsuse tegemisel materiaalõigus- ja menetlusnorme rikkunud ja on asjas kogutud tõendeid igakülgselt hinnanud. Ringkonnakohus nõustub, et vee kogumise tehnoloogiline skeem tõendab trasside olemasolu. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et skeemi peab kohtule selgitama spetsialist. Maakohus ongi hinnanud skeemi tõendina koosmõjus asjatundjate arvamustega, asjatundjad on skeemiga arvamuse andmisel arvestanud. Asjaolu, et vee kogumise tehnoloogilisel skeemil näidatud süsteem oli mõeldud kogu territooriumi, st ka praeguste kostjale kuuluvate kinnistute, teenindamiseks, vaidluse all ei ole, kuid skeem dokumendina ei tõenda perioodil 2016 – 2021 sademevee valgumist kostja kinnistutelt rajatud süsteemi ja hageja väidetavaid tegevusi kostja kasuks. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kinnistul sademevee äravoolusüsteemi puudumine tekitab kostjale kuuluvatel kinnistutel mitmeid probleeme, sh üleujutusi. Maakohus korraldas asjas vaatluse pärast vihma, kuid tuvastas üksnes vee voolamise kinnistul, sademevee äravoolu või kogumise kaeve kostja kinnistutel ei ole ja vesi koguneb asfaltiaukudesse. Kinnistu on osaliselt piiratud takistusega (II kd lk 170). Ka reostuse levikut ning veeaurude saastumist kostja kinnistutelt ei ole hageja tõendanud. Asjaolu, et kostja ei ole viidanud üleujutustele talle kuuluvatel kinnistutel, ei tõenda hageja väidet, et kostja tarbib hageja teenust sademevee ärajuhtimiseks ning üleujutuste puudumise ja hageja sademevee eemaldamise süsteemi töötamise vahel on põhjuslik seos. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas põhjendatult asjatundjate arvamusi kogumis. Ringkonnakohus nõustub, et asjatundjate arvamused olid hinnangulised, arvamustest ei nähtu, et asjatundjad oleksid objekti üle vaadanud vihmase ilmaga, samuti ei ole asjatundjad vee voolamiseks kostja kinnistutelt hageja kinnistule vajalikke kaldeid mõõdistanud, vaid on piirdunud üksnes vaatlusega. Puudused asjatundjate arvamustes ei ole etteheidetavad maakohtule. Maakohus teostas vaatluse päeval, mil vaatlusele eelnevalt sadas samal päeval vihma. Maakohtu otsust jätta hagi rahuldamata ei tinginud mitte kohtuniku teadmiste puudus, vaid hagi tõendamatus. Hageja vaatlusele asjatundjat ei kaasanud, kuigi maakohus sellise ettepaneku tegi. 7 Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad kaebuste ja taotluste esitamise (

§ 4lg 2).

Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Kuivõrd hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei pidanud maakohus selleks, et jätta hagi rahuldamata, selgitama välja, kuidas on võimalik tööstuskinnistu toimimine ilma korrasoleva sademevee eemaldamise süsteemi tööta. Ringkonnakohus märgib, et alates

1. oktoobrist 2019 kehtiva veeseaduse (VeeS) § 129 järgi ei ole välistatud sademeveest vabanemine selle tekkekohas, kasutades looduslähedasi lahendusi ja vältides sademevee reostust. Kokkuvõtvalt ei ole hageja suutnud oma nõuet tõendada ja maakohus on jätnud põhjendatult hagi rahuldamata.
2. Hageja heidab kaebuses maakohtule ette ka ekspertiisi määramata jätmist. Asja materjalide kohaselt andis maakohus
3. detsembri 2019 määrusega hagejale tähtaja ekspertiiskulu ettemaksu tegemiseks. Kuivõrd hageja jättis ettemaksu kohtu määratud tähtajaks tegemata jättis maakohus
4. jaanuari 2020 määrusega ekspertiisi läbi viimata. Seega on hageja etteheited maakohtule ekspertiisi osas täiesti põhjendamatud. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus hageja uut ekspertiisitaotlust ei esitanud.
5. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (

§ 171lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Pürn 8 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks