← Eesti

2-23-10540/8

Obsah (9)§ 3111§ 407§ 444§ 162§ 138§ 124§ 175§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jäätma Otsuse tegemise 4. jaanuar 2024, Tartu aeg ja koht Tsiviilasja 2-23-10540 number Tsiviilasi Rkm Team osaühin

§ 3111

lg 51 alusel 07.11.2023, st viie tööpäeva möödudes 30.10.2023 saatmisest registrikaardile kantud elektronpostiaadressile. Seega oli viimane päev seisukoha esitamiseks 27.11.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud. 3.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

  1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
  2. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva. 6. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja esitas 05.12.2023 menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1225 eurot, mis koosneb riigilõivust 840 eurot ja õigusabikulust 385 eurot. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hageja menetluskulude osas oma seisukohta kohtule esitanud. 7. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisaga 1 ja

§ 124lg-ga 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 840 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 8. Tulenevalt

§ 175

lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. 3

(4)Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Esindaja tunnitasu 110 eurot on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et esindajatasu 385 eurot ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 275 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2,5 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõue 110 euro ulatuses rahuldamata. 9. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1115 eurot, sh riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 275 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 10. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 11. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.