1-18-328/4

(18259000012)Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi H.S süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav H.S , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; põhiharidus; emakeel eesti keel; teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral; kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada H.S süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui H.S ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel lugeda H.S-i katseaja alguseks 16.01.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 98,40 (üheksakümmend kaheksa eurot 40 senti) eurot v.adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.S-ilt menetluskuluna ½ sundrahast summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. 1 KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada H.S tasuda menetluskulud kokku 473,40 (nelisada seitsekümmend kolm eurot 40 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 39,45 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700003073 ning selgitusega: „H.S , 1-18-328, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS H.S süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes ja vastava kategooria juhtimisõigust omamata, juhtis 04.01.2018 kella 21.08 ajal Lääne-Virumaal Rakvere linnas Võimla ja Kastani tänavatel mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, kaldudes sõitmisel ühest tee äärest teise. H.S-i joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST nr ARAF-0024, mille mõõtetulemus oli 0,92 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg-le 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p-le 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega H.S , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat. Süüdistatav H.S on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav H.S on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. H.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot, mille vähendamist taotleb süüdistatav KrMS § 2565 lg 2 alusel ½ võrra, seega kuulub sundraha 2 väljamõistmisele summas 375 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 98,40 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 473,40 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 39,45 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro 3