) § 7 lg 1 või alternatiivselt
Menetleja süülise rikkumise tulemusel tekkinud kahjuks peab taotleja saamata jäänud tulu (300 000 eurot hobuse YYY ärajäänud müügitehingust saamata jäänud kasu) ja otsest varalist kahju (õigusabikulud 17 221,93 eurot,ekspertiisikulud 3500 eurot) kokku 320 721,93 eurot.
Seega kokku 353 284,70 euro hüvitamist.
§-s 10 sätestatud kolmanda isiku vara arestimise eest ette nähtud kahjuhüvitise näol on tegemist n-ö intressikahju või valurahaga, mida tuleb isikule menetluse käigus kohaldatud riivava meetme kohaldamise eest tasuda. Seega ei välista
kohaldamine ka
Kui võtta arestiperioodiks kitsalt kriminaalmenetluses kohaldatud arest, kuulub
lg-st 1 lähtuvalt perioodil 23.12.2019-26.10.2020 arestitud summa 500 000 euro eest hüvitamisele 25 329,89 eurot. Rahapesukuritegude puhul on menetluse ajendiks Rahapesu Andmebüroo vastav informatsioon ja selle teabe aluseks on varasem haldusmenetlus, mille käigus võib olla kohaldatud käsutamispiiranguid. Seetõttu ei tohi menetleja Rahapesu Andmebüroo menetluse olemuse määratlemisel lähtuda vaid selle riigisisesest määratlusest. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on Engel jt vs. Holland lahendis selgitanud, et isegi kui menetluse näol ei ole siseriikliku õiguse tähenduses tegemist süüdistusmenetlusega, tuleb hinnata ega see ei kujuta endast süüteomenetlust Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) tähenduses. Käesoleval juhul kasvas haldusmenetlus üle süüteomenetluseks. Kui menetleja leiab, et
alusel tuleb kahju ulatuse hulka arvestada ka Rahapesu Andmebüroo haldusmenetluses kohaldatud arest, kuulub arestitud 500 000 euro eest hüvitamisele perioodi 26.09.2019-2610.2020 eest 32 562,77 eurot. Kolmandale isikule on taotluse esitamise hetkeks osutatud õigusabi 22 tunni ulatuses kogussummas 4400 eurot, s.o keskmise tunnihinnaga 200 eurot. 5. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 16. juuni 2021 määrusega rahuldamata X OÜ esindaja
lg 1 alusel esitatud taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks (kaebemenetlus kohtuasjas nr 1-21-7031). 2 6. Riigiprokuratuur rahuldas 21. juuni 2021 määrusega
lg 1 p 5 alusel kolmanda isiku X OÜ esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse ja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt, mõistes kahjuhüvitisena välja 25 329,89 eurot ja menetluskuluna 700 eurot. 6.
MS § 199 lg 1 p 1 alusel ning kriminaalmenetluses oli menetluse tagamise vahendina kohaldatud vara arestimist) täidetud.
lg 1 sätestab, et
või 6 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimise või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Kriminaalmenetluses arestiti X OÜ nõudeõigus AS-i SEB Pank vastu 500 000 euro ulatuses Harju Maakohtu
6.3.
alusel toimuvas süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise menetluses kuulub hüvitamisele üksnes menetluskulu, mis on tekkinud
alusel kahju hüvitamise taotluse koostamise ja esitamisega seonduvalt, sest menetlusosalisel menetluse kestel tekkinud menetluskulude hüvitamiseks on KrMS-is sätestatud erikord ja tähtajad. Esitatud ühelauseline menetluskulude hüvitamise taotlus ei võimalda selle lakoonilisuse tõttu hinnata taotluse põhjendatust. Menetluskulude hüvitamise taotluse juurde ei ole lisatud kulude nimekirja ega muid andmeid, mille põhjal oleks võimalik hinnata esindaja 22 tunni õigusteenuse osutamise põhjendatust just
alusel esitatud kahju hüvitamise taotlusega seonduvalt. Võttes arvesse kahju hüvitamise taotluse olemust, juhtumi asjaolusid ja õigusabi kehtivat turuhinda ning seda, et
MS § 175 lg 1 p 1 mõttes taotletud 200 euro asemel 140 eurot. Seetõttu kuulub menetluskuluna seoses
lg 1 p 5 alusel.
MS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. Menetlust toimetati kahtlustatava Y, mitte kolmanda isiku X OÜ suhtes.
seletuskirjas (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f4eb3b6d-fc0b-4cc7-9452-98dc0db0e448, lk 16) on
MS § 199 lg 1 p 1 (puudub kriminaalmenetluse alus) räägib olukorrast, kus riik on isikut valesti kahtlustanud. Sellisel puhul peab isikul võimaldama taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kriminaalmenetluses pole X OÜ-d n-ö valesti kahtlustatud. Isegi, kui menetlust oleks kolmanda isiku suhtes toimetatud, siis SHKS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on eeldusteks, et talle peab olema tekkinud kahju ja esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja vara arestimise vahel (seletuskirja lk 14-15 ning lk 16, 18-19). Kohaldatud meedet ei muuda õigusvastaseks pelgalt see, et seda kohaldati kriminaalmenetluses, mis hiljem (nt KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel) lõpetati. Kuivõrd X OÜ-l oli võimalik tema suhtes koostatud vara aresti määrust vaidlustada, mida isik ka kasutas kuni Riigikohtuni välja, kuid vara arestimine jäeti sellegipoolest muutmata ning vara aresti määrus jõustus, siis ei saa hilisem (s.o 8 kuud pärast Riigikohtu määruse tegemist) kriminaalmenetluse lõpetamine muuta jõustunud vara aresti põhjendamatuks või õigusvastaseks.
S-i 7. peatüki tähenduses, siis kokkuvõttes tema vara siiski ei konfiskeeritud, vaid kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega vabastati vara aresti alt ehk tagastati X OÜ-le. Nimetatud asjaolude esinemine pole aga piisav, et mõista X OÜ-le vara arestiga seoses välja kahjuhüvitis
lg 5 ning § 10 lg 1 alusel nagu taotleb kaebaja ning põhimõtteliselt talitas ka Riigiprokuratuur. 10.2.
lg-s 1 on sätestatud võimaliku kahjuhüvitise maksimaalne piirmäär (arvestamata võimalust kahjuhüvitise suurust
Tegemist ei ole automaatselt rakenduva ja väljamõistmisele kuuluva kahjuhüvitise fikseeritud summaga juhtudeks, mil kriminaalmenetluses (mis hiljem lõpetatakse) on isiku vara olnud mingil perioodil arestitud. X OÜ saaks temale Eesti kriminaalmenetluses rakendatud vara arestimise tõttu tekkinud kahju hüvitamist põhimõtteliselt taotleda
Sellisel juhul tuleb esmalt taotlejal näidata ja tõendada, et ta on vara arestimise tõttu kandnud kahju ning see tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rakendatud meetme ehk vara aresti kohaldamisega. Alles 4 seejärel saab hinnata, kas kogu tekkinud kahju kuulub
X OÜ-l ei ole tekkinud kahju, mis oleks põhjuslikus seoses temale kohaldatud vara arestimisega (täpsemalt nõudeõiguse arestimisega panga vastu arvelduskontol olevate rahaliste vahendite osas kuni 500 000 euro ulatuses) ja mis võiks
Nimetatud põhjustel oleks tulnud Riigiprokuratuuril jätta X OÜ
Seetõttu oleks tulnud jätta ka kõik X OÜ-l tekkinud valitud esindaja tasud vms kulud isiku enda kanda, hindamata nende põhjendatust või mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Sealjuures nõustub kohus täielikult Riigiprokuratuuri 17.09.
alusel läbiviidav menetlus ei ole ega saagi olla kuidagi süüstava iseloomuga. Tegemist on kahju hüvitamise nõudeõiguse esitamise ning menetlemise korraga, kus on asjakohatu rääkida süüteomenetluse läbiviimisest või viimasega nõutavate menetluslike garantiide tagamisest. Kohus ei näe ei siseriikliku õiguse ega EIÕK valguses, et praegusel juhul rikutaks X OÜ õigusi, kui ta peaks kriminaalmenetluses kohaldatud aresti tõttu taotlema kahjuhüvitist
alusel menetletava korra alusel (üldkohtus) ning Rahapesu Andmebüroo tegevuse tõttu kontole seatud käsutuspiirangu tõttu kahjuhüvitist halduskohtumenetluse korras (halduskohtus). Seega kuigi isiku jaoks võiks olla ökonoomsem nõuda tema jaoks sisuliselt samasuguste meetmete kohaldamise tõttu kahju riigilt ühes ja samas menetluses, siis olukorras, kus Eestis on eristatud süüteomenetlusega ja haldusmenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda, ei saa sellist kahju hüvitamise korda pidada isiku õigusi rikkuvaks. Küsimus, kas selline kahe menetluse läbimise nõue on praktiline, on küsimus pigem seadusandjale. MÄÄRUSKAEBUS
Sealjuures ei ole jälgitav, millistel põhjustel võtab kohus nii prokuratuurist kui ka kaebajast erineva seisukoha selles, et kaebajale on intressikahju tekkinud ja sellise kahju tekkimine on tõendatud. Järgnevalt leiab kaebaja, et maakohtul tulnuks koguda täiendavaid tõendeid Rahapesu Andmebüroo menetluse olemuse tuvastamiseks. See on oluline intressikahju ulatuse kindlakstegemisel. Kohus on tõendite kogumata jätmisega rikkunud temal lasuvat ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt tunnustatud ja kaebaja poolt viidatud positiivset selgitamiskohustust, sest selline menetlusotsustus on olnud kohtuversiooni toetav. Lisaks ei nõustu kaebaja maakohtuga nagu pole saamata jäänud tulu ja otsene varaline kahju tõendatud. Kohus ei kummuta veenvalt kaebaja seisukohti ja tõendeid, mis kahju olemasolu ning põhjuslikku seost kinnitavad. Liiatigi, kohus analüüsib kahju olemasolu ning põhjusliku seose tuvastamisel kaebaja poolt esitatud seisukohti ja tõendeid valikuliselt ning jätab ülejäänud osas kaebaja poolt esitatud seisukohtade ja tõenditega arvestamata, jättes tähelepanuta ka kaebaja poolt viidatud kohtupraktika. Vastuoluliselt heidab kohus aga kaebajale ette tõendamiskoormise täitmata jätmist. Kaebajast erineva seisukoha kujunemine ei ole määruses jälgitav, kohtu järeldused on kaebaja poolt esitatud tõenditega vastuolus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 13. Määruskaebuses kordab kaebaja oma eelnevate kaebuste seisukohti. Kaebuse argumentatsioon seisneb maakohtu seisukohtadega mittenõustumises. Kaebaja heidab ette, et kohus ei arvestanud kehtiva kohtupraktikaga, kaebaja esitatud tõenditega, kohtu seisukohad on valikulised, põhjendamata jms. Ringkonnakohus hindab kaebuse etteheited maakohtu määrusele üldsõnalisteks ja ebapiisavateks, kummutamaks kohtumääruse põhjendatud seisukohti. Maakohtu määruse seisukohad tuginevad
-i seletuskirjale, sh mitte valikuliselt nagu kaebaja väidab, vaid terviklikult, igakülgselt. Samuti on kohus lähtunud määruses asjassepuutuvast Riigikohtu praktikast. Maakohus käsitles määruses kaebaja taotluse seaduslikke aluseid
lg 1 p 5, § 5 lg 5, § 10 lg 1 osas, selgitas neid kaebajale üksikasjalikult seaduse seletuskirja ja asjakohasele Riigikohtu praktikale tuginevalt, ja näitas ammendavalt ära, miks jäävad kaebaja süüteomenetluses tektitatud kahju hüvitamise seaduslikud eeldused täitmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitlenud kaebaja taotlusi ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid ammendavalt. Maakohtu argumenteeritud seisukohti määruskaebuse üldsõnalised etteheited ei kummuta. Kaebajale on piisavalt selgitatud, miks ei ole seaduslikku alust rahuldada kaebaja taotlust täiendava 6 kahjuhüvitise määramiseks võrreldes sellega, mis X OÜ-le Riigiprokuratuuri 21. juuni 2021 määrusega määrati. Kuna maakohtu määruse seisukohad on üksikasjalikud, tuginevad asjakohastele õigusnormidele, kohtupraktika seisukohtadele, seaduse seletuskirjas märgitule, siis kriminaalkolleegium maakohtu seisukohti üle ei korda, vaid vastab kaebuse väidetele kokkuvõtlikult ja olulisemaga. 14. Määruskaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et kuna Riigiprokuratuur määras 21. juuni 2021 määrusega hüvitada
lg 1 p 5 alusel osaline hüvitis, tuleb kaebaja nägemuses kohtutel seda summat suurendada. Maakohus käsitles
lg 1 p 5 seaduslikke eelduseid ja näitas ringkonnakohtu hinnangul asjakohaselt, seaduse seletuskirjale tuginevalt ammendavalt, miks Riigiprokuratuuri otsustus määrata kaebajale viidatud õigusnormi alusel hüvitis oli ekslik ja põhjendamatu. Lugedes kõnealust Riigiprokuratuuri määrust, nähtub sellest ka ringkonnakohtule, et Riigiprokuratuur lähtus eeldusest nagu piisab
lg 1 p 5 alusel hüvitise määramisel faktist, et toimus kriminaalmenetlus, mis lõpetati ja milles oli vara arestitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes nende asjaolude alusel ja sedavõrd automaatselt kahju hüvitamist, seejuures kolmandale isikule, ei toimu. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse üldsõnalise etteheitega nagu jättis maakohus sisuliselt lahendamata kaebaja
Kohus lahendas kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks viidatud õigusnormi alusel ja leidis, et taotluses nimetatud kahju, s.o saamata jäänud tulu, puhul jääb tõendamata põhjuslik seos arvelduskontol arestitud 500 000 euro ja tekkinud kahju vahel. Kohus tuvastas muu hulgas, et X OÜ-l oli võimalik kasutada arvelduskontot, millel oli arestitud raha, seda summat ületavas ulatuses. Kohus hindas ka taotleja väidet, et ärajäänud müügitehingu tõttu jäi taotlejal saamata hobuse müügist tulu. Kohus tuvastas, et müük jäi ära mitte vara arestimise tõttu, vaid X OÜ seotuse tõttu kriminaalmenetlusega, milles uuriti rahapesu. See asjaolu langetas potentsiaalse ostja silmis X OÜ mainet ja viis tehingu ärajätmiseni. Eelnevat arvestades on kaebuse etteheide, et kohus jättis taotluse sisuliselt lahendamata, ainetu. Kaebusest ei nähtu ringkonnakohtule argumente, mis võimaldaks maakohtu seisukohti ümber lükata ja tuvastada kahju hüvitamiseks nõutavat põhjuslikku seost ringkonnakohtul. Lisaks luges taotleja hüvitatava kahju hulka kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu, milliste osas kolmas isik kriminaalmenetluse jooksul menetlejale õigeaegselt hüvitamise taotlust ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus asjakohaselt, et niisugune kolmandale isikule kriminaalmenetluses tekkinud kulu ei kuulu pärast kriminaalmenetluse lõpetamist
-i alusel hüvitamisele, vaid menetluskulu hüvitamise küsimus tuli lahendada lõpetatud kriminaalmenetluses. Määruskaebusest ei nähtu ringkonnakohtule argumente, mis võimaldaks maakohtu seisukohti ümber lükata ja mis kinnitaksid vara arestimisest tekkinud kahju tekkimist. Kaebaja jätkuv argumentatsioon sellest, kas Rahapesu Andmebüroo menetlus on osa süüteomenetlusest või mitte, sellega seonduvad kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks, ei ole asjassepuutuvad. Seda põhjusel, et on selge, et alused, mille pinnalt kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist, on täitmata. Enne, kui asuda rääkima kahju ulatusest, tuleb ära näidata, et üleüldse on tekkinud kahju. Küsimus kahju ulatusest, mida kaebaja soovib täiendavate tõendite kogumisega asuda lahendama, ei tõusetu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.