← Eesti

3-21-700/84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-700 Haldusasi Gutman & Gutman OÜ, Xi, Yi

) § 92 lg 7), mis on avalikult kasutatav (

§ 92lg 5).

32. Samuti ei ole praeguses asjas vaidluse all, et Kadaka kinnistul asub tee. See tee on eraomandis, sest see asub kolmandate isikute omandis oleval kinnistul. Järelikult on tegemist erateega. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud tee on või oli enne vaidlusaluse otsuse tegemist avalikult kasutatav. 33.

§ 92

lg 5 järgi on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.

§ 94

lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus.

  1. Seega ei muutu tee avalikult kasutatavaks pelgalt selle tõttu, et kohalikud elanikud on aastaid seda teed kasutanud ja harjunud seda kaudu liikuma või et neil puudub muu võimalus oma kinnistuni või kallasrajani pääseda. Tee seisundi muutmiseks tuleb teha avalik-õiguslik otsus.
  2. Kaebajad on seisukohal, et Kadaka kinnistul asuva tee määras avalikult kasutatavaks Pihtla Vallavolikogu oma 15.11.2005 otsusega nr 94 ja 13.11.2008 otsusega nr
  4. Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsusega nr 94 kinnitati Pihtla valla kohalike teede nimekiri ja Pihtla valla hooldatavate erateede nimekiri. Kohalike teede nimekirjas nähtub mh Vanamõisa-Laheküla tee nr 5920004 pikkusega 2,03 km ja Laheküla sadama tee nr 5920005 pikkusega 0,78 km. Vanamõisa-Laheküla tee on selles nimekirjas toodud lühemana kui praegune tee pikkus. Laheküla sadama tee nimetuse ega numbriga teed enam teeregistris olemas ei ole, seega puudub täpne teadmine, kus nimetatud tee tegelikult asus. Tirbi külas ei ole ühtegi sadamat ja lauter ei ole üldteadaolevalt sadam. Lauter on sõnaveebis38 oleva selgituse kohaselt kohapealsete looduslike materjalide ümberpaigutamise teel rajatud koht paatide või väikeste laevade randumiseks; merre ulatuvate kiviridade vaheline paatide randumiskoht. Seega ei viita tee nimetus sellele, et tegemist on vaidlusaluse Kadaka kinnistul asuva teega. Samuti ei saa teede pikkusi liites teha omavolilist järeldust, et tegemist on kindlasti Vanamõisa-Laheküla teele järgneva ja Kadaka kinnistule jääva teega.
  5. Otsuses on tuginetud TeeS §-le 51 ja § 4 lg-le
  6. Otsuse vastuvõtmise ajal kehtisid nimetatud normid järgmises sõnastus: §
  7. Avalikult kasutatav tee

(3)/…/ Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Vanamõisa-Laheküla tee maakatastris1“. Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Vanamõisa-Laheküla tee maakatastris2“. 35 https://teeregister.mnt.ee/reet/search. 36 Vt kohtu poolt juurde võetud dokumendid „Vanamõisa-Laheküla tee kogupikkus“ ja „Vanamõisa-Laheküla tee lõpp“. 37 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Teeregistri väljavõte“. 38 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Sõnaveeb“. 33 34 13
(18)3-21-700 huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. § 51. Kohalik tee Kohalik tee on valla- või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee. Ka tolleaegse õiguse kohaselt oli juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal paiknev tee eratee (TeeS § 52) ja erinevalt praegu kehtivast

§ 92lg-st 7 ei loetatud kohalikuks teeks avalikult kasutatavat erateed.

Tollal kehtinud AÕS § 155 lg 3 nägi ette, et eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras. Eratee sai olla avalikult kasutatav TeeS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimustel (TeeS § 4 lg 1).

  1. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, Kadaka kinnistu oli
  2. a 4,5 ha suurune põllumajandusmaa asukohaga Pihtla vald, Lahe küla (katastritunnus 59201:005:0530).
  3. a-l jagati kinnistu 4 katastriüksuseks nimetustega Kadakamarja (katastritunnus 59201:001:0907), Lautri (katastritunnus 59201:001:0908), Kadakajuure (katastritunnus 59201:001:0909) ja Kadakaoksa (katastritunnus 59201:001:0910). Nimetatud katastriüksustest moodustati 09.10.2019 iseseisvad kinnistud. Vaatamata kinnistu osas toimunud muudatustele on kinnistu olnud vähemalt alates
  4. a-st eraomandis. Kaebajad ei ole tõendanud, et kinnistul oleks moodustatud mingi aeg tee aluse maa osas eraldi kinnistu, mis oleks olnud kohaliku omavalitsuse omandis. Seega olenemata sellest, kas Kadaka kinnistul asuva tee osas oli sõlmitud TeeS § 4 lg-s 3 sõlmitud leping või kasutati seda teed avalikult kinnistu omaniku talumisel, ei olnud see tee kohalik tee tollal kehtinud TeeS § 51 tähenduses. Kuna tegemist ei olnud kohaliku teega, siis ei saa Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsuses kohalike teede nimekirjas tehtud kannet Laheküla sadama tee kohta pidada Kadaka kinnistul oleva tee kohta käivaks. Sama otsusega kinnitatud Pihtla valla hooldatavate erateede nimekirjas ei ole ühtegi sellise nimetusega teed, mida saaks seostada Kadaka kinnistul oleva teega.
  5. Kaebaja II esitas Transpordiameti poolt edastatud kaardi39, mis oli lisatud Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsusele, ja leiab, et see tõendab kohaliku tee olemasolu kuni Siia lautrikohani. Kohtu hinnangul ei ole kaardi täpsusaste selline, et seda saaks usaldusväärse tõendina kasutada. Kaardil on Kasti laiule märgitud tee oluliselt kõrgemal kui Kadaka kinnistu. See jookseb üsna Mägilaiu augu alt, mitte Vartaaugu alt. Samuti ei ole kaebajate esitatud Pihtla valla rannaala üldplaneeringu kaart40 sellise täpsusastmega, et võimaldaks tuvastada, kuhu maani vallatee täpsemalt ulatub. Erinevalt kaebajatest leiab kohus, et Pihtla valla rannaala üldplaneeringu seletuskiri41 ei viita ühelgi moel Siia lautrikohale ega sellele juurdepääsu tagamise vajadusele.
  6. Sel põhjusel ei loe kohus tõendatuks ega usutavaks, et Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 otsusega nr 94 oleks määratud Kadaka kinnistul asuv tee avalikult kasutatavaks. Järelikult ei too selle otsuse kehtetuks tunnistamine Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuse p-ga 1.15 kaasa selliseid tagajärgi nagu kaebajad väidatavad, st ei muuda Kadaka kinnistul asuva tee staatust. Seega ei riku vaidlusalune otsus kaebajate õigusi.
  7. Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsusega nr 50 kinnitati Pihtla valla teede nimekiri. Nimekirjas on mh välja toodud Vanamõisa-Laheküla tee nr 1 (tee nr 5920004) pikkusega 2014 m ja Vanamõisa-Laheküla tee nr 2 (tee nr 5920004) pikkusega 701 m. Mõlemad on 39 Kaebaja II 21.03.2022 esitatud lisa
  8. Kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa
  9. 41 Kaebajate 01.04.2021 esitatud lisa
  10. 40 14

(18)3-21-700 kohalikud teed ja avalikult kasutatavad. Ühtegi muud teed, mida saaks nimetuse kaudu Kadaka kinnistul asuva teega kuidagi seostada, nimekirjas ei ole. Otsuses on tuginetud määruse nr 199 §-dele 9 ja
  1. Need sätted reguleerivad kohaliku omavalitsuse ülesannet teeregistrisse andmete esitamisel. Registrile edastatakse nii kohalike teede nimekiri (§ 10 lg 1 p 2) kui ka avalikuks kasutuseks määratud erateede nimekiri (§ 10 lg 1 p 4).
  3. a novembris kehtis TeeS § 4 lg 3 samas sõnastuses kui
  4. a otsuse tegemisel. Muudetud oli TeeS § 4 lg-t 1 ja §
  5. §
  6. Avalikult kasutatav tee
(1)Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. §
  1. Kohalik tee Kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Seega erinevalt varasemast TeeS-i redaktsioonist käsitleti ka avalikuks kasutamiseks määratud erateed kohaliku teena. Teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 91 SE seletuskirja42 lk-l 2 on selgitatud: „Paragrahvis 51 täiendatakse kohaliku tee mõistet. Kohalikuks teeks nimetatakse lisaks seni sätestatule ka lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Kohaliku omavalitsuse haldusalal on maade tagastamise ja erastamise käigus jäänud eraomandisse ka erastatud ja tagastatud maal olevad teed, mis omavad selgeid avalikult kasutatava tee tunnuseid. Need teed on lepingu alusel kohaliku omavalitsusega määratud avalikuks kasutamiseks ja neid on otstarbeks käsitleda kohalike teedena.“. Seega tehti teadlikult muudatus varem kehtinud regulatsiooni, mis kinnitab kohtu poolt eespool võetud seisukohta, et eraisiku kinnistul asuv tee ei saanud olla kohalik tee varem kehtinud TeeS-i redaktsiooni järgi.
  2. Praeguste teeregistri andmete kohaselt on Vanamõisa-Laheküla tee pikkuseks 2667 m. Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsuse järgi oli Vanamõisa-Laheküla tee 1 ja 2 pikkuseks kokku 2715 m. Vahe on 48 m. Kui mõõta Maa-ameti kaardirakenduses alates VanamõisaLaheküla tee lõpust ja Kadaka kinnistu piirilt Kadaka kinnistul olevat teed, siis jääb see 48 m umbes tee lahkemise kohta43, kus üks tee osa käändub kagusse Männioksa kinnistu poole ja teine tee osa edelasse mere poole. Järelikult ei viinud Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsuses avalikult kasutatava teena märgitud Vanamõisa-Laheküla teed 1 ja 2 koos kuni Kadaka kinnistul asuva lautrikohani ega Saadu kinnistuni, samuti mitte Männioksa kinnistuni. Lautrikohani mineva tee pikkuseks44 on umbes 120 m ehk 2,5 korda pikem tee. Nii suurt vahemaad ei saa kuidagi põhjendada mõõtmisveaga. Kuna ei ole tõendatud, et Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsuses nimetatud Vanamõisa-Laheküla tee viis kuni Siia lautrikohani ja edasi Saadu kinnistuni või Männioksa kinnistuni, siis ei saanud selle otsuse kehtetuks tunnistamine Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuse p-ga 1.16 võtta kaebajatelt juurdepääsu õigust Siia Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aee8e7bb-9295-63ae-7642aebe9dccfc95/Teeseaduse%20ja%20raudteeseaduse%20muutmise%20seadus. 43 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Tee pikkus1“ 44 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „Tee pikkus2“. 42 15
(18)3-21-700 lautrikohani ega enda kinnistuteni. See tähendab, et vaidlusalune otsus ei ole kaebajatele nende väidetud riivet kaasa toonud.
  1. Lisaks eeltoodule jääb kohus juba varem välja toodud seisukoha juurde, et õiguslikult ega praktiliselt ei ole võimalik olukord, kus ühte ja sama asja reguleerivad samaaegselt mitu erinevat kehtivat haldusakti, mis on omavahel vastuolus, sest sellises olukorras puudub õigusselgus, millisest haldusaktist saab lähtuda. Põhjendatud ei ole lähtuda sellest, mis kaebajatele enim sobib, sest see ei pruugi sobida teistele asjast puudutatud isikutele. Kui sama asja (praegusel juhul erateede avalikult kasutamiseks tunnistamise) kohta on erinevast ajast pärit erinevad haldusaktid, siis tuleb lähtuda kõige hilisemast ja käsitleda seda varasemat haldusakti muutvana või kehtetuks tunnistavana isegi siis, kui muutmist või kehtetuks tunnistamist ei ole viimases haldusaktis sõnaselgelt väljendatud. Ainuüksi uue samasisulise haldusakti kehtestamine näitab varem kehtinud haldusakti muutmise soovi. Ka õigusnormide kollisiooni korral lähtutakse hilisemast õigusnormist. Saaremaa Vallavalitsus kinnitas 17.11.2020 korraldusega nr 2-3/1946 Saaremaa valla Pihtla piirkonna kohalike teede ja tänavate nimekirja. Korralduse lisas on toodud välja mh Vanamõisa-Laheküla tee (tee nr 5920004) kogupikkusega 2667 m, millest tee pikkusega 2665 m on avalik ja 2 m mitteavalik. Kuna see korraldus reguleerib sama küsimust nagu Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 ja 13.11.2008 otsused, siis ei saa need kehtida samaaegselt. Kaebaja ei saa tugineda sellele, et varasema haldusaktiga on mingi osa teest kuulutatud avalikult kasutatavaks, sest tee omanikul on õigus tugineda hilisemale haldusaktile, mis seda teed avalikult kasutatavaks ei tunnista. Tee ei saa olla samaaegselt nii avalikult kasutatav kui ka mitteavalik. Ka teeregister ei saa lähtuda samaaegselt nii varasemast kui hilisemast kohalike teede nimekirjast, kui teeb sissekandeid registrisse.
  2. Samuti tuleb tähele panna, et Pihtla Vallavolikogu 15.11.2005 ja 13.11.2008 otsused reguleerivad sama küsimust. Isegi kui nõustuda kaebaja II seisukohaga, et 15.11.2005 otsusega määrati Kadaka kinnistul olev tee avalikuks kasutamiseks, sest Vanamõisa-Laheküla tee pikkus seda justkui kinnitab, siis igal juhul muudeti 15.11.2005 otsust 13.11.2008 otsusega, milles oli Vanamõisa-Laheküla teed kajastatud lühemana ja see ulatus Kadaka kinnistule vaid osaliselt. Seega muutus Kadaka kinnistul oleva tee staatus juba 13.11.2008 otsusega.
  3. Vaatamata asjaolule, et varasemad haldusaktid on kehtestanud vallavolikogu ja hilisema vallavalitsus, ei tähenda see, et hilisem otsus ei saa muuta varasemat. Kui TeeS § 51 järgi kinnitas kohalike teede nimekirja kohaliku omavalitsuse volikogu, siis praegu kehtiva

§ 94lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks kohalik omavalitsus.

Seega ei ole seaduse tasandil enam reguleeritud, millise kohaliku omavalitsuse organi pädevusse kohalike teede nimekirja kinnitamine kuulub. Tegemist on kohaliku omavalitsuse sisepädevuse küsimusega. 17.11.2020 korralduses on viidatud Saaremaa Vallavolikogu 29.11.2018 määrusele nr 64 “Teeregistri põhimääruses sätestatud ülesande delegeerimine“, seega andis vallavolikogu vallavalitsusele pädevuse selliseid otsuseid teha. 47. Ka vaidlusaluses Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsuses on välja toodud, et Pihtla piirkonna kohalike teede nimekiri on kinnitatud Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega ja praegusega otsusega tunnistatakse õigusselguse huvides varasemad kohalike teede nimekirju kinnitavad otsused kehtetuks. Kuigi kehtetuks tunnistamine tulnuks õigusselguse mõttes teha varem, saab kohus vastustaja käitumisest aru selliselt, et nende hinnangul puudus selleks eelnevalt vajadus, sest uue otsuse vastuvõtmisega asendati eelmine otsus. Kehtetuks tunnistamise vajadusest hakati aru saama alles siis, kui kaebajad algatasid erinevaid kohtuvaidlusi, milles tuginesid varasematele haldusaktidele, mis on nende hinnangul jätkuvalt kehtivad ja annavad neile õigusi. Seetõttu pidas vastustaja selle olukorra klaarimiseks vajalikuks varasemad haldusaktid sõnaselgelt kehtetuks tunnistada, et keegi ei saaks väita, et 16

(18)3-21-700 tegemist on jätkuvalt kehtivate haldusaktidega, mis on kõigile, sh vastustajale endale järgimiseks kohustuslikud.
  1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et isegi kui kaebajate väited vastavad tõele ja Pihtla Vallavolikogu otsused reguleerisid Kadaka kinnistul asuva tee staatust, siis on seda igal juhul muudetud Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega. Kuna viimane ei määra Kadaka kinnistul asuvat teed avalikku kasutusse (vt selles osas teeregistri väljavõtet), siis saab kaebajate õigusi rikkuda Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldus, mitte praeguses asjas vaidlustatud Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsus. Praeguses asjas vaidlustatud otsuse tühistamisel ei muutuks Kadaka kinnistul olev tee avalikult kasutatavaks, sest seda ei ole Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldusega avalikult kasutatavaks määratud. Kohus soovitas kaebajatel oma eesmärgi saavutamiseks Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korraldust vaidlustada. Kaebajad ei ole kohtu juhiseid järginud ega Saaremaa Vallavalitsuse 17.11.2020 korralduse vaidlustamist vajalikuks pidanud. Kuna nimetatud korraldus ei ole praeguse vaidluse esemeks, siis ei saa kohus selle haldusakti õiguspärasust hinnata ja otsustada, kas Kadaka kinnistul asuva tee avalikuks kasutuseks määramata jätmine oli kaebaja õiguste seisukohalt proportsionaalne või mitte. Selliste hinnangute andmine väljub asja raamidest.
  2. Kohus ei nõustu kaebajate etteheitega, justkui oleks seni avalikult kasutatav tee muudetud mitteavalikuks teeregistri korrastamise eesmärgi varjus, st kaebajaid kuidagi eksitades. Kuna nii eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamine (

§ 94

lg 1) kui ka teeregistrile kohalike teede andmete edastamine (Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 määruse nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ § 12 lg 2) on kohaliku omavalitsuse pädevus ja omavahel seotud ülesanded, võib kohalik omavalitsus lahendada mõlemad küsimused ühes haldusaktis, st määrata eratee avalikult kasutamiseks ja edastada vastavad andmed teeregistrile. Praegusel juhul on seda teinud nii Pihtla Vallavolikogu oma 15.11.2005 ja 13.11.2008 otsustega kui ka Saaremaa Vallavalitsus oma 17.11.2020 korraldusega. Saaremaa Vallavolikogu 26.02.2021 otsusel oli nende haldusaktide korrastamise eesmärk. 50. Samuti peab kohus vajalikuks juhtida kaebajate tähelepanu sellele, et kohalik omavalitsus ei või eraisikule kuuluva kinnistu osas teostada omavoli. Selleks, et eraisikule kuuluval kinnistul oleva tee saaks määrata avalikult kasutatavaks, tuleb eratee kas avalikes huvides omandada või seada sellele sundvaldus (

§ 94lg 2), vastasel juhul rikutakse kinnistuomaniku omandiõigust.

Praegusel juhul ei ole vastustaja Kadaka kinnistut või sellel olevat teed avalikes huvides omandanud. Samuti ei ole sellele seatud sundvaldust. Lisaks ei ole esitatud ühtegi lepingut, milles kolmandad isikud oleksid sõlminud vastustajaga kokkuleppe Kadaka kinnistul asuva tee avalikult kasutamiseks määramise kohta. Isegi kui selline leping kunagi eelmise omanikuga sõlmiti, siis puudub selle kohta kanne kinnistusraamatus, seega ei läinud leping üle kolmandatele isikutele ja see ei ole nende suhtes siduv. Järelikult puudus õiguslik alus erateed avalikult kasutatavaks määrata. Või kui lähtuda kaebajate eeldusest, et kehtetuks tunnistatud Pihtla Vallavolikogu otsused määrasid Kadaka kinnistul asuva tee avalikult kasutatavaks, siis tuli vastavad otsused õigusliku aluse puudumise tõttu kehtetuks tunnistada, st tegemist oli õigusvastaste haldusaktidega. Asjas esitatud dokumentidest nähtub, et Saaremaa Vallavalitsus otsustas Kadaka kinnistule jäävale erateele sundvalduse seadmise üle oma 09.07.2019 korraldusega nr 2-3/1187. Kohus soovitas kaebajatel oma eesmärgi saavutamiseks nimetatud korraldust vaidlustada. Kaebajad ei pidanud seda vajalikuks. Seetõttu ei ole nimetatud korraldus praeguse vaidluse esemeks ja kohus ei saa praeguses asjas analüüsida seda, kas sundvalduse mitteseadmine oli õiguspärane ja kas see kohtles kedagi ebavõrdselt. Sellised väited väljuvad praeguse vaidluse esemest. Vastustajal ei tulnud 26.02.2021 otsuses uuesti hinnata, kas Kadaka kinnistul asuvale teele tuleb seada sundvaldus või see sundvõõrandada, sest vastustaja oli selle küsimuse lahendanud juba varem ja sama küsimust ei pea korduvalt erinevates haldusaktides 17

(18)3-21-700 uuesti lahendama. 26.02.2021 otsuse eesmärgiks oli vaid õigusliku tähenduse kaotanud või õigusvastaste haldusaktide kehtetuks tunnistamine.
  1. Kaebajatel on võimalik oma kinnistuteni juurdepääsu saamiseks sõlmida kolmandate isikutega kokkulepe või taotleda maakohtult juurdepääsu määramist. Kallasrajale juurdepääsu peab ette nägema planeering. Praeguses asjas ei ole vaidluse esemeks planeering ega selle täitmine.
  2. Kohus jätab tähelepanuta väited Kadaka kinnistule rajatud uue tee ja selle õiguspärasuse osas, sest ka see ei kuulu praeguse vaidluse esemesse. Otsus ja menetluskulude jaotus
  3. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebused rahuldamata.
  4. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, jäävad menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.