← Eesti

3-23-2046/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2046 Haldusasi X, Y ja Q kaebus nõudes tühistada Maardu Linnav

) ei sätesta, et vastustajale tuleks esitada pangakonto alg- ja lõppjääk. Riigikohtu praktika kohaselt peavad puudused, mille kõrvaldamist nõutakse, olema sellised, mis ka tegelikult menetlust takistavad. Vastustajal on kaebajate raha liikumised kontodel viimase poole aasta kohta olemas. 25. Maardu linn palub 12.01.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohtud on kaebajatele korduvalt selgitanud esialgse õiguskaitse kohaldamise põhimõtteid ning hinnanud nende esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebuste eduväljavaateid. Kohalikul omavalitsusel on toimetulekutoetuse lahendamisel kohustus välja selgitada kõik toetuse määramisega seotud asjaolud. Menetluse oluliseks takistuseks on see, kui haldusorganil 4

(6)3-23-2046 puudub võimalus välja selgitada taotleja toetuse saamise õigust.

§ 5

lg 2 järgi peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude korral hüvitise kohandamisele. Toimetulekutoetuse taotluste ja nendele lisatud dokumentide alusel ning deklareeritud sularaha tehingute järgi on kaebajate igakuised sissetulekud piisavad selleks, et rahuldada nende esmavajadused. Kaebajad ei ole olukorras, mis nõuaks esialgse õiguskaitse korras toetuse määramist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
  2. X, Y ja Q on esitanud 17.12.2023 menetlusdokumendis halduskohtule järgnevad taotlused: 1) tühistada Q osas tehtud Maardu Linnavalitsuse 15.12.2023 otsus ja kohustada vastutajat vaatama Q toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi; 2) kohustada esialgse õiguskaitse korras Maardu linna lahendama X ja Y toimetulekutoetuse taotlused ning edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kuna halduskohus on 21.12.2023 määrusega (p 2) X ja Y 17.12.2023 kaebused Maardu Linnavalitsuse 15.12.2023 otsuste tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebajate taotlused uuesti läbi menetlusse võtnud, on halduskohus ringkonnakohtule arusaadavalt 17.12.2023 kaebust tõlgendades jõudnud järeldusele, et ka X ja Y tahteks on olnud esitada kaebus 15.12.2023 otsustele. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud koos kaebusega (HKMS § 249 lg 5).
  3. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla ilmselgelt perspektiivitu. Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad aga esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal olla veel ebaselged. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebusel peaksid olema ka head eduväljavaated, vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase olukorra tekitamist.
  4. Maardu Linnavalitsus on 15.12.2023 otsustega nr 10-1.7/4130 ja 10-1.7/4129 jätnud kaebajate 06.12.2023 esitatud toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata. Kaebajad paluvad esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat lahendama nende detsembrikuu taotlused. Kaebuse sisuline eesmärk on, et vastustaja maksaks kaebajatele toimetulekutoetust.
  5. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saavutaks kaebajad oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Järelikult õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebajate ülekaalukas õiguskaitse vajadus ja kaebuse head eduväljavaated. Praegusel juhul ei ole need tingimused täidetud.
  6. Kaebajad on esialgse õiguskaitse taotluses selgitanud, et ohus on kaebajate esmavajaduste rahuldamine: kaebajatel puudub piisav sissetulek eluaseme (küttematerjali), toidu, esmatarbekaupade, ravimite, sidekulude eest tasumiseks, kuid ei ole seda kuidagi põhistanud. Sellist vahetut ohtu asja materjalidest ei nähtu. Asja materjalidest nähtub, et kaebajad elavad samal aadressil asuvas eramus, mille omanik on kinnistusraamatu andmetel X. Kaebajad on 5

(6)3-23-2046 17.12.2023 kaebuse lisades esitanud Xle esitatud arved
  1. a novembris tasutud elektri (dtl 286‒287) ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest (dtl 302). Arvetelt ei nähtu, et teenuste eest tasumisel oleks jäänud varasematest perioodidest võlgnevusi. Eesti Puu OÜ esitatud 23.11.2023 arve küttematerjali (pelletid) eest (dtl 290) on esitatud Q nimele ning tasutud sularahas.
  2. Kaebajate pangakonto väljavõtted (dtl 285, 291, 298) on esitatud ilma alg- ja lõppjäägita ning puudub võimalus hinnata kontodel toimunud liikumisi. Kaebuse lisade hulgas on X kinnitus (dtl 289), mille kohaselt on ta maksnud
  3. a novembris elatist Cle (kaebaja alaealine poeg) 700 eurot, Yle 510 eurot ja Qle 510 eurot. Makstud elatis on kokku suurem kui X pangakontodelt nähtuv
  4. a novembri sissetulek. Nii on konto väljavõtete kohaselt Xle makstud novembris töötuskindlustushüvitist 660,03 eurot ja hooldaja toetust 45 eurot ning Yle töövõimetoetust 576,60 eurot ja sotsiaaltoetust 48,58 eurot. Eelnev annab alust arvata, et Xl on ka muid sissetulekuid, mida ta ei ole avaldanud.
  5. Kokkuvõttes ei ole kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebajate minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus või katkeks kommunaalteenuste osutamine. Seega ei esine praegusel juhul sellist ülekaalukat õiguskaitsevajadust, mis õigustaks kaebajate soovitud eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist.
  6. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel annab halduskohus kaebuse perspektiivile esialgse hinnangu. Halduskohus on õigesti hinnanud kaebuse eduväljavaated kasinaks. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (

§ 5lg 2).

Samuti on isik kohustatud esitama kõik hüvitise andjale hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks (

§ 21lg 1 p 1).

See on vajalik isiku abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3). Praegusel juhul on vastustaja 15.12.2023 otsustega kaebajate toimetulekutoetuse taotlused jätnudki läbi vaatamata põhjusel, et kaebajad ei kõrvaldanud taotlustes esinenud puudust, s.o ei esitanud pangakonto väljavõtteid koos alg- ja lõppjäägiga. Eelnev on vajalik selleks, et hinnata kaebajate varalist seisu toimetulekuks. Lõplik hinnang asjaoludele ja tõenditele ning kaebuse perspektiivile tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuivõrd riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. 35. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 36. Kaebajate ja C eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nende nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.