KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 27. november 2023 1-20-

§ 200lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

Samuti tunnistati R. Konevskihh süüdi

§ 4231

järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

Arvestades vahi all viibitud aja karistusaja hulka, loeti 4 aasta 9 kuud ja 3 päeva pikkuse vangistuse kandmise algusajaks

1. juuli
2. Karistuse lõpptähtaeg saabub
3. aprillil
5. Vangla esitas
6. augustil 2023 maakohtule materjalid R. Konevskihhi vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega ning toetab seda. Prokuratuur soostub vangla arvamusega.
7. Kohus tuvastas, et täidetud on formaalsed eeldused R. Konevskihhi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks (

§ 76lg 2 p 2).

Analüüsides materiaalsed aluseid (

§ 76lg 4), pidas kohus positiivseks R.

Konevskihhi pikaajalist töötamist vangistuses ning nõuete tasumist. R. Konevskihh on omandanud abikoka eriala ja läbinud B1-B2 riigikeele kursused ning „Eluviisitreeningu“ ja „Õige hetke“ programmid, s.o omandanud algteadmised riskiolukordades käitumiseks ning eeldused seaduskuulekaks eluks. Vabanemisel on tal elu- ja töökoht ning toetavad lähedased.

1. R. Konevskihhil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Hetkel kannab ta karistust I astme kuritegude toimepanemise eest. Ta pani kahel järjestikusel päeval toime kolm kuritegu kasutades intensiivset vägivalda (tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused) ning korduva liiklusalase süüteo. Varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust peetakse kohtupraktikas üldjuhul suureks. Varasem elukäik vabastamist ei toeta – eelmisel korral vabanes R. Konevskihh vanglast
2. detsembril 2019, ent juba mõni kuu hiljem pani ta toime uued kuriteod. R. Konevskihh on viibinud käitumiskontrollil, ent rikkus pärast vanglast tingimisi ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritas uued süüteod. Katseajal viibimise ajal tekkisid juba esimesel kuul probleemid alkoholikeelu rikkumisega. Eriliigiliste rikkumiste tõttu pöörati Viru Maakohtu
3. juuli
4. a määrusega ärakandmata karistus täitmisele. Varasemad mõjutusvahendid, vanglakaristus, läbitud sotsiaalprogrammid ning hirm karistuse täitmisele pööramise ees ei ole R. Konevskihhi õiguskuulekusele mõjutanud.
5. Viimati vabaduses koostati R. Konevskihhi suhtes
6. augustil 2020 sundtoomise määrus ning ta kuulutati tagaotsitavaks teadlikult kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise kahtluse tõttu. Seega on R. Konevskihhi käitumismuster problemaatiline. Lühikeste vabaduses viibimise ajavahemike jooksul on ta uusi kuritegusid toime pannud. Varasema käitumise pinnalt on oht uusi kuritegusid sooritada suur.
7. Kinnipeetava iseloomustuses on täheldatud riski ja ohtlikkust paljudes hinnatavates valdkondades. R. Konevskihhiga on läbi viidud erinevaid rehabiliteerivaid jätkutegevusi, samas on paljud tegevused veel ees. Nende läbimist pidas kohus vajalikuks.
8. Uusi kuritegusid soodustab lävimine kriminaalkorras karistatutega. R. Konevskihh on mõjutatav ja sooritab süütegusid grupis. Riski kujutab alkoholi kuritarvitamine – alkoholist vaba on süüdlane olnud vaid vangistuses. Varasemalt katseajaks määratud kohustus alkoholi mitte tarvitada, ei ole mõju avaldanud – vähem kui kuu möödudes pani R. Konevskihh toime alkoholiga seotud rikkumise. Viimasel korral hakkas ta karistuse lõpunikandmisel vabaduses taas alkoholi tarvitama.
9. Toimetulekut vabaduses võib mõjutada ka 19 439 euro suurune nõue. Vabanemisjärgne töötasu oleks miinimumilähedane. Isik pani toime varavastaseid kuritegusid, mistõttu on oht tagasilanguseks suur. Eelmise vangistuse ajal andis R. Konevskihh lubadusi asuda tööle ja õppima, ent need tõotused ununesid karistuse kandmiselt vabanemisel ning ta pani toime uued varavastased kuriteod.
10. Lisaks on R. Konevskihhil distsiplinaarkaristus. R. Konevskihhi muutumine vajab kinnistamist. 2 MÄÄRUSKAEBUS
11. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada R. Konevskihh tingimisi ennetähtaegselt.
12. R. Konevskihhil on elu- ja töökoht. Ta on vanglas töötanud koristaja, toidujagaja ja viimistlejana – seega on tal kinnistunud tööharjumused ja ta ei ole omandanud subkultuurseid hoiakuid. Maakohus on lisaks positiivse asjaoluna ära toonud sotsiaalprogrammide läbimise. Planeeritud on neid kinnistavad vestlused. R. Konevskihh on tasunud nõudeid, omandanud riigikeele B2 tasemel ning abikoka eriala. Vaatamata paljudele positiivsetele asjaoludele on maakohus pidanud kaalukamaks R. Konevskihhi varasemat elukäiku ja kuritegude asjaolusid. Sellega ei saa nõustuda. Karistused on talle mõistetud süü suurust arvestades ning neid pole õige esikohale seada.
13. Põhjendamatu on jätta arvestamata vangla ja prokuratuuri arvamusega. Vangla toetav järeldus põhineb faktidel ja kinnipeetava hoiakutel, käitumisel ning vanglatöötajatele teadaoleval kinnipeetava üldisel suhtumisel.
14. R. Konevskihhi võlaprobleem ei kao ka tähtaegsel vabanemisel. Talle oleks vajalik kriminaalhoolduse tugi. Planeeritud toetavad vestlused saaks R. Konevskihh läbida vabaduses. Muud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on tal täidetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Riigikohus on leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
3. märtsi
4. a määrus nr 1-09-14104/142, p 18)
5. Praegusel juhul ei tuvastanud ringkonnakohus kaalutlusvigu (diskretsiooni piiride ületamist, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumist või kaalutlusõiguse teostamata ja mõne olulise asjaolu tähelepanuta jätmist), mis annaks alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks R. Konevskihhi varasem elukäik, kuritegude asjaolud, süüdlase isik, osaliselt tema käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuse asjaolud) ning vabanemisjärgsed tingimused (suur võlg) ei veennud teda R. Konevskihhi edasises õiguskuulekuses. Kohus ei lähtunud kaalutlusotsust tehes üksnes sisetundest, vaid ka kohtupraktikas täheldatud tõepärast, et varavastaste kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on üldjuhul suur ning suurt uue süüteo toimepanemise riski täheldatakse ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud isikute puhul, kellele pole varasem karistus eripreventiivset mõju avaldanud. Seega põhistas maakohus igakülgselt, miks vaatamata positiivsetele asjaoludele pidas ta kaalukamaks neid

§ 76lg-s 4 loetletud asjaolusid, mis annavad aluse prognoosida R.

Konevskihhi mitteõiguskuulekat käitumist tulevikus.

1. Kaitsja toob välja erinevaid R. Konevskihhi tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoht, töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine vanglas, nõuete tasumine ja riigikeele B2 tasemel ning abikoka eriala omandamine). Neid positiivseid asjaolusid on 3 maakohus kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtnud (vt määruse p 17), mistõttu ei saa öelda, et kohus oleks jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta.
2. Kaitsja leiab, et on põhjendamatu jätta arvestamata vangla toetavat järeldust, mis põhineb faktidel, kinnipeetava hoiakutel, käitumisel ning vanglatöötajatele teadaoleval kinnipeetava üldisel suhtumisel. Ringkonnakohus soostub selles küsimuses maakohtu seisukohaga ja leiab, et vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks siduv. Kohus teeb otsustuse, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt või mitte

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel kogumis.

1. Õige on kaitsja sedastus, et R. Konevskihhi võlaprobleem ei kao ka tähtaegsel vabanemisel. Samas ei lükka see kaitseväide ümber maakohtu põhjendatud kahtlust, et märkimisväärsed rahalised kohustused võivad hakata varem varavastaseid kuritegusid toime pannud R. Konevskihhi vabanemisjärgset elu mõjutama, kuivõrd tema töötasu vabanemise korral on miinimumilähedane.
2. Kriminaalhoolduse tugi, mida kaitsja R. Konevskihhi puhul vajalikuks peab, ei pruugi omada uusi kuritegusid ärahoidvat mõju. Maakohus kirjutas pikalt määruse p-s 19, et R. Konevskihhi varasem käitumiskontrollil viibimine