) §202 sätestatud aluste esinemise korral võib menetluse lõpetada. Abiprokurör on veendunud, et Xi suhtes
sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga ning isikule määratavate lisakohustuste arvu osas on seadusandja jätnud kohtule küllaltki suure diskretsiooniõiguse. Siiski tuleb abiprokuröri hinnangul lähtuda käesoleval juhul sellest, et kahtlustatav on nõus võtma endale kohustuse maksta riigituludesse 500 € 6 kuu jooksul ning hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 86,40 €. Lisaks väljendab sellise kohustuse panemine kahtlustatavale selget riigipoolset hukkamõistu tema teo suhtes. Abiprokurör märgib, et Xile on selgitatud, et
lg.6 kohaselt juhul kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg.2 järgi, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ning karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Lisaks kõigele eelnevalt taotles abiprokurör, et maakohus konfiskeeriks KarS §83 lg.1 alusel Ida Prefektuuris hoiul olevad esemed kui süüteo toimepanemise vahendid – signaalpüstol Blow TR 17 K (seerianr.XXXXXXXXXX), paukpadrunid 59 tk ja hoiatusja signaalrelva salv 1 tk ning hävitaks need kohtumääruse jõustumisel. Xile on selgitatud nimetatud esemete konfiskeerimist ja ta andis selle kohta nõusoleku. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et abiprokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (
) §202 lg.4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. 3 Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning maakohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda menetlusosalisi kohtusse. Seega lahendab maakohus taotluse kirjalikus menetluses.
lg.1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Maakohus leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte taotlus vastab
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Xile on esitatud kahtlustus KarS §263 lg.1 p.2 järgi KarS §263 lg.1 p.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS §4 lg.3 alusel on seega tegemist teise astme kuriteoga. Maakohus nõustub abiprokuröri seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kahtlustatava süü suur. Xile inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on möödunud pisut rohkem kui 4 kuud. Xit pole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning tema suhtes ei viida käesoleval ajal läbi ka ühtki teist menetlust. Maakohus nõustub abiprokuröri argumentatsiooniga selles, et kuivõrd käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, siis võib kriminaalmenetluse lõpetada. Lisaks on maakohus veendunud, et kohustuste panemisega näitab riik üles piisavat hukkamõistu kahtlustatava kuriteo suhtes. Ühtlasi mõjutab kohustuste panemine kahtlustatavat edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, menetluskulude ja kindla summa tasumisega riigituludesse ning asitõendite konfiskeerimise ja hävitamisega. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.1-23-7412
lg.1 alusel vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg.2 p.1 alusel paneb maakohus Xile kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud kohtueelses menetluses) summas 86,40 €.
lg.2 p.2 alusel paneb maakohus Xile kohustuseks tasuda riigituludesse kindel summa 500 €.
lg.3 tulenevalt ei või sama sätte lg.2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada 6 kuud. 4 Maakohus peab põhjendatuks määrata Xile riigituludesse makstava kindla summa ja menetluskulude tasumise tähtajaks 6 kuud, mida tuleb arvestada alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses tegi abiprokurör maakohtule asitõendite suhtes järgneva ettepaneku: KarS §83 lg.1 alusel tuleb konfiskeerida Ida Prefektuuris hoiul olevad esemed kui süüteo toimepanemise vahendid – signaalpüstol Blow TR 17 K (seerianr.XXXXXXXXXX), paukpadrunid 59 tk ja hoiatus- ja signaalrelva salv 1 tk ning hävitada need kohtumääruse jõustumisel. Maakohus nõustub selle ettepanekuga osaliselt. Maakohus selgitab prokuratuurile korduvalt, et vastavalt Riigikohtu 30.04.2013 otsusele kohtuasjas nr.3-1-2-3-12 läheb konfiskeeritud vara riigi omandisse ning kohtul ei ole kohtul õigust määrata, mida tuleb konfiskeeritava varaga ette võtta. Seega määrab kohus, et signaalpüstol Blow TR 17 K (seerianr.XXXXXXXXXX), paukpadrunid 59 tk ja hoiatus- ja signaalrelva salv 1 tk tuleb KarS §83 lg.1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahendid pärast seda, kui X on rahalised kohustused täitnud. Vastavalt
lg.6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud sama paragrahvi lg.2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.