Obsah (7)

§ 199§ 424§ 68§ 65§ 64§ 73§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-23-1346 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maar

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. juuni
2. a otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Tiit Sarapuu kaitsja advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav Tiit Sarapuu isikukood 38212055712 elukoht XXX kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a otsusega

§ 424

lg 1 järgi 5880 euro suuruse rahalise karistusega tõkendina kohaldatud vahistamist

1. veebruar 2019 kuni
2. aprill 2019, mis asendati alates
3. aprill 2019 elektroonilise valvega kuni
4. august 2019 Prokurör ringkonnaprokurör Silva Rood RESOLUTSIOON
5. Jätta Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
8. Määrata advokaadibüroole Objartel & Partnerid vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt Tiit Sarapuule käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 432 eurot (sealhulgas käibemaks 72 eurot).
9. Mõista Tiit Sarapuult menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks välja 432 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
10. T.S. d süüdistatakse

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi selles, et 7.

veebruar 2019 kell 21.00 kuni

1. veebruar 2019 kell 08.00 tungis ta grupis koos M-T.Pa ja kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isikuga lukkude lõhkumise teel Tartumaal Kastre vallas Päkste külas sisse E.H. le kuuluvasse XXX talu elumajja, keldrisse, aita ja garaaži, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära H.H. le kuuluvad: • põdranaha väärtusega 300 eurot; • 3 vanaaegset esivanemate pilti koguväärtusega 250 eurot; • keldri võtme väärtusega 20 eurot; • 45 pudelit veini papp- ja puitkastides koguväärtusega 360 eurot; • 10 pudelit kanget alkoholi koguväärtusega 180 eurot • 2 plokki alkohoolset jooki Gin Long Drinki Grapefruit koguväärtusega 52 eurot; • 5 pudelit kalja koguväärtusega 12,50 eurot; • punase ämbri väärtusega 3 eurot; • 3 pakki õlle humalat koguväärtusega 44 eurot; • erinevaid lihatooteid koguväärtusega 1533 eurot; • soojapuhuri Clint C-36 väärtusega 528 eurot; • soojapuhuri Clint C-22 väärtusega 312 eurot; • „Makita“ puidufreesi väärtusega 324 eurot; • „Makita“ puidufreesi väärtusega 648 eurot; • „Makita“ raadio väärtusega 198 eurot; • „Makita“ akud 8 tk koguväärtusega 672 eurot; • „Makita“ akulaadija väärtusega 96 eurot; • freesi „Dewalt“ väärtusega 348 eurot; • iseloodiva laseri „Dewalt“ väärtusega 656 eurot; • akuga ketaslõikuri „Makita“ väärtusega 149 eurot; • „Makita“ aku-puurvasara väärtusega 189 eurot; • akutrelli „Makita“ väärtusega 160 eurot; • „Makita“ akuga lööktrelli väärtusega 135 eurot; • „Makita“ ketassae väärtusega 239 eurot; 2 • • • • • • • • • • • • • • • • • „Makita“ akutrelli väärtusega 144 eurot; akuga tolmuimeja „Makita“ väärtusega 35 eurot; „Makita“ ekstsentriline lihvija väärtusega 270 eurot; akuga ketassae „Makita“ väärtusega 246 eurot; sae-ketta väärtusega 25 eurot; akuga ketaslõikuri „Makita“ väärtusega 192 eurot; akutrelli „Makita“ väärtusega 195 eurot; akutiigersae „Makita“ väärtusega 200 eurot; „Nilfisk“ vee- ja tolmuimeja väärtusega 180 eurot; „Makita“ kuumaõhu puhuri väärtusega 105 eurot; elektriradiaatori väärtusega 32 eurot; kaabli väärtusega 84 eurot; elektrilise õhupumba väärtusega 88 eurot; pakendis pikendusjuhtme 10 meetrit väärtusega 9,90 eurot; musta ämbri väärtusega 9 eurot; Makita akutööriista väärtusega 96 eurot; pudeli koduse siidriga ja kandilise pudeli alkoholiga – materiaalse väärtuseta. Maakohtu otsus
2. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
3. juuni
4. a otsusega tunnistas maakohus T.S. süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 2.1.Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus T.S. le mõistetud karistust kolmandiku ehk 10 kuu võrra ning mõistis talle karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. 2.2.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ajavahemikel 12.

1. veebruar 2019 ning
2. veebruar 2019 kuni
3. aprill 2019, s.o kokku 2 kuud. Nii jäi T.S. l karistusest kanda 1 aasta 6 kuud vangistust. 2.3.

§ 65

lg 1,

§ 64lg 1 alusel luges maakohus eelnimetatud 1 aasta 6 kuud vangistust kaetuks T.S.

le kriminaalasjas nr 1-19-9585 Viru Maakohtu Narva kohtumaja

1. detsembri
2. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 4 aasta 6 kuu vangistusega ja mõistis T.S. le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 6 kuud vangistust. 2.4.

§ 65

lg 1 viimase lause alusel arvas kohus 4 aasta 6 kuu pikkusest liitkaristusest maha

1. detsembri
2. a kohtuotsuse alusel ära kantud 2 kuud vangistust. Seega jäi liitkaristusest kanda 4 aastat 4 kuud vangistust. 2.5.

§ 65

lg 3,

§ 73lg 1, 3 alusel määras kohus, et 4 aasta 4 kuu pikkust vangistust ei pöörata T.S.

suhtes täielikult täitmisele, kui ta ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.6.

§ 65

lg 3,

§ 78

p 1 alusel luges kohus 5-aastase katseaja alguseks luges kohus kriminaalasjas nr 1-19-9585 tehtud kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 4. detsembri 2019. 2.7.

§ 64lg 2 alusel viiakse T.S.

le kriminaalasjas nr 1-21-8515 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

1. detsembri
2. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. 3
3. Maakohus leidis, et T.S. le esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi on tõendamist leidnud.

§ 199lg 2 p 4 osas on T.S.

süü tõendamata, mistõttu loobus prokurör selles osas oma süüdistusest ning maakohus mõistis

§ 199lg 2 p 4 osas T.S.

õigeks.

1. Maakohus tuvastas kannatanute ütlustele, esemete ostudokumentidele ning esemete eritunnustele tuginedes, et T.S. elukohast XXX territooriumil leitud ja ära võetud esemed pärinesid Päkste külast XXX kinnistult. Osa esemetest leiti AS-le DENTES kuuluvast Ropka tee 6 garaažist, millele on T.S. l juurdepääs. AS-i DENTES juhatuse liikmeteks on T.S. vanemad V.S. ja T.S. . Lisaks on V.S. tunnistajana antud ütlustega tõendatud, et T.S. l ja M-T.P oli
2. veebruari 2019 varahommikul T.S. elukohta aadressil XXX jõudes kaasas loomanahk, tööriistad ja 100 kg liha. T.S. ja M-T.P XXX kinnistule jõudmist M-T.Ple kuuluva sõiduautoga Toyota Avensis reg. nr XXX tõestab videosalvestis ja V.S. tehtud fotod. Samuti nähti
3. veebruari 2019 öösel Toyota Avensist reg. nr XXX liikumas Tartu linnas ning välimuselt sarnast autot liikumas ka Roiul, mis asub XXX kinnistu vahetus läheduses. Lisaks jäi eelmainitud sõiduk
4. veebruari 2019 hommikul Tartus Ringtee tänaval asuva kaamera pildile koos järelhaagisega.
5. On tõendatud, et T.S. ja M.-T. P. käisid koos viimase isa K.P. laga
6. veebruari 2019 pärastlõunal sõiduautoga Toyota Avensis Põlva lähedal, kus laadisid ühe kuuri alla maha osa varastatud tööriistadest.
7. T.S. kasutuses olnud AS DENTES sõiduauto järelhaagisest Respo reg. nr XXX leitud Classic Long Drink Grapefruit purgilt tuvastati M-T.Pa DNA-d. Kannatanu H.H. kinnitas
8. veebruari 2019 ülekuulamisel, et järelhaagisest leitud purk on täpselt sellist marki, mida XXX kinnistu keldrist 2 plokki varastati. XXX kinnistu garaaži otsaaknalt võetud proovist leiti T.S. DNA-d.
9. Samuti tuvastati värvkatteekspertiisiga, et
10. veebruaril 2019 M-T.Pa ja T.S. kasutuses olnud sõiduautost Toyota Avensis reg. nr XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud punast värvi sõrgkangi kasutati XXX kinnistul asuva aida ukse lahti murdmiseks.
11. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja jäljeekspertiisiaktiga on tõendatud, et sündmuskohalt leiti kolmed erinevate jalatsitega jäetud jäljed, millest ühed jalatsid (Nike) olid varguse toimepanemise ajal T.S. , teised (Dolomite) M-T.Pa ja kolmandad kohtueelses uurimises tuvastamata isiku jalas.
12. Varguse toimepanemise koht, XXX kinnistu jääb T.S. ja M-T.Pa ühise tuttava D.L. i Roiul X asuva elukoha lähedusse, kus enne ööd vastu
13. veebruarit 2019 viibisid nii T.S. kui ka M.-T. P. , mis on tõendatud T.S. ja M-T.Pa kahtlustatavatena antud ütlustega. X asuvas korteris peeti nad mõlemad
14. veebruaril 2019 ka kahtlustatavatena kinni.
15. T.S. ütluste kohaselt ostis ta XXX leitud XXX kinnistult pärinevad esemed Roiult X kortermaja juurest ja viis need XXX kinnistule. Küll aga on T.S. ütlused muutlikud selle osas, kui suure summa eest ta kõnealused esemed ostis. Samuti on T.S. ja M-T.Pa ütlused alibi kohta muutlikud ja lahknevad olulisel määral ülejäänud tõendite kogumist. Seetõttu osas, milles T.S. ja M-T.Pa ütlused lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, jättis maakohus need ebausaldusväärsetena kõrvale ning otsuse tegemisel arvesse ei võtnud.
16. Maakohus tuvastas, et T.S. ja M.-T. P. panid varguse toime kavatsetult. T.S. osas ei tuvastanud maakohus ühtki õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. M.-T. P. on tagaotsitav ning tema suhtes on tehtud ka Euroopa vahistamismäärus. Seetõttu eraldati
17. juuli
18. a määrusega T.S. d puudutavad materjalid kõnealuse varguse osas.
19. Osa varastatud esemetest tagastati kannatanutele. H.H. esitas tsiviilhagi tagastamata esemete väärtuse, lihatoodete puhul kvaliteedi langemisega ning sissetungimisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. H.H. tsiviilhagis esitatud nõude suuruseks on 7581,50 eurot. Maakohus rahuldas tsiviilhagi. 4 Süüdistatav T.S. kaitsja advokaat H. Kuninga apellatsioon
20. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja T.S. õigeks mõistmist. Maakohtu otsus ei ole seaduslik, sest see on põhjendamata ning tõendeid on hinnatud vääralt ja kohtu järeldused tulenevad tõendamata asjaoludest.
21. Maakohtu otsuse kohaselt on kahtlustatavate kinnipidamise koht Roiul X ja Päkste külas asuv kuriteo toimepanemise koht, XXX kinnistu lähestikku. Kohtuotsuses on peatutud ka sellel, et Roiul samal aadressil elab M-T.Pa tuttav. Süüdistatava viibimiskoht ja tema tuttavate elukohad ei ole asjakohased argumendid süüdistuse toetamiseks ja ei tõenda varguse toimepanemist T.S. poolt. Otsus on selles osas põhjendamata. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et M-T.Pa ja T.S. kasutuses olnud sõiduk Toyota Avensis reg. nr XXX ja sõiduauto järelhaagis reg. nr XXX oleks viibinud XXX kinnistul, kus väidetav vargus toime pandi. Ümber saab lükata väite, et vargus pandi toime sõiduautoga Toyota Avensis, millel oli järel järelhaagis, kuivõrd kõnealused sõiduauto ja järelhaagis omavahel ei sobinud. Lisaks on arusaamatu, kuidas oli võimalik jälgi jätmata sõiduauto ja järelhaagisega XXX kinnistul liikuda.
22. Kohus tugines T.S. süüstamisel muu hulgas sündmuskohalt võetud jalatsijäljenditele ning jäljeekspertiisile, mille kohaselt pärinevad leitud jäljed Nike ja Dolomite jalatsitelt. Nende näol on aga tegemist masstoodangust pärit jalatsitega, mis on kättesaadavad igaühele. Maakohtu otsusest ei nähtu, millele tuginedes saab väita, et sündmuskohal leitud jäljed on jäetud konkreetselt vaadeldud jalatsitega, mistõttu on otsus selles osas põhjendamata.
23. Ka vaadeldud 0,3-liitrilisel Classic Long Drink Grapefruit purgil ja Black Ram alkoholipudelil puuduvad individuaaltunnused, mille põhjal saaks tõsikindlalt väita, et need pärinevad just kannatanute kauba partiist või et kannatanul üldse sellise kaup olemas oli. Tegemist on kaubaga, mida on sisuliselt igaühel võimalik soetada. Seega kõnealune plekkpurk ei oma tõendina sellist väärtust, mis võiks T.S. d süüstada.
24. Otsuses viidatakse sõidukist Toyota Avensis leitud sõrgkangile ja sellele, et muukimisjäljest leiti selle värviosakesi. Nagu maakohus tuvastas kuulus sõiduauto M-T.Pa omandisse ja eelduslikult oli tema oma ka autos asuv sõrgkang. Pole tõendeid selle kohta, et seda oleks kasutanud T.S. . T.S. ei saa vastutada selle eest, mida omanik oma sõidukis hoiab. Nii puudub seos kõnealuse sõrgkangi ja T.S. vahel. Seega sellele tuginemine T.S. süüstamisel on väär ja tuginetud ei ole asjakohasele tõendile.
25. Arusaamatuks jääb otsuse arutluskäik Dolomite jalatsitel leitud DNA kohta. DNA ekspertiis tuvastas, et nimetatud jalatsitelt leiti T.S. ja M-T.Pa DNA-d. Kohus tuvastas, et jalatsid kuulusid T.S. le, aga
26. veebruaril 2019 kandis ta Nike jalatseid. Jäljeekspertiisi kohaselt leiti XXX kinnistult Dolomite jalatsite mustriga sarnaseid jälgi. Järelikult ei saanud T.S. samal päeval mõlemaid jalatseid kanda.
27. Varguse toimepanemiseks peab selle toimepanija saama varastatu üle valduse. Olemasolevad tõendid ei kinnita, et T.S. oleks asjas loetletud esemed XXX kinnistult enda valdusse saanud. Hilisem võimalik kokkupuude nende asjadega ei muuda isikut vargaks. Ka T.S. vanemate ütlused selle kohta, et nägid T.S. d varastatud esemetega, ei tõenda, et ta oleks XXX kinnistul käinud ja seal hoonetest asju võtnud.
28. Asjas on küll leitud T.S. DNA XXX kinnistul hoonel asuvalt aknaraamilt, kuid see ei tõenda varguses osalemist. Pole teada, millal DNA aknaraamile jäi. DNA leiti aknaraami väliselt küljelt, mis ei viita T.S. viibimisele hoone sees. Sõrgkangil tema DNA puudus. Süüdistuses nimetatud koguse vedamiseks ei oleks piisanud sõiduautost, aga jälgi käruga sõitmise kohta XXX kinnistul polnud. T.S. l endal sõiduk asjade vedamiseks puudus. 5
29. T.S. andis ütlusi selle kohta, kuidas osa asju tema kätte sattusid. Selgitus on eluliselt usutav ja reaalselt võimalik. Asjade käest kätte ostmine pole tavatu, kõige rohkem on seda näha turul, täikadel. Käest ostes ei vahetata sidevahendeid ja koordinaate. Tehing on reeglina ühekordne ja müüja andmeid ei kontrollita. See puudutab ka tööriistu. Iseenesest on võimalus, et müüakse varastatud asju, aga ega müüja seda ei kuuluta. Seega T.S. ütlused on igati loogilised ja reaalsuses toimivad.
30. Kohus on seega otsuse teinud tuginedes tõenditele, mis T.S. süüd ei tõenda. Selline otsus on põhjendamata.
31. Tõendid puuduvad ka kannatanu H.H. üles loetletud esemete olemasolu ja hindade kohta, v.a. need esemed, mille kohta on omandamise kviitungid. Süü olemasolu korral saab varaline vastutus piirneda nende esemetega, milliste kohta on omandamist tõendavad dokumendid. Tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse reeglitest ja nende kohaselt peab hageja oma nõuet põhjendama. Käesoleval juhul on tõenditeks kannatanute ütlused. Nii on tõendatud vaid osas, mille kohta on omandamist tõendavad dokumendid. Muus osas on hagi põhjendamata ja seega on ka kohtuotsus põhjendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et Tartu Maakohtu otsus T.S. süüditunnistamises ja karistamises

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi tuleb jätta muutmata.

Kriminaalkolleegium on seisukohal, et apellatsioonis toodud põhjendustel maakohtu otsus muutmisele ei kuulu. T.S. süü on tõendamist leidnud, mistõttu tema süüdi tunnistamine ja karistamine, muu hulgas temale mõistetud karistus, on seaduslik ja põhjendatud.

1. Kokkuvõtvalt süüdistatakse T.S. d selles, et tema koos M.-.T. P. aga ja kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isikuga ajavahemikus
2. veebruar 2019 kell 21:00 kuni
3. veebruar 2019 kell 08:00 tungis sisse ja varastas XXX kinnistult hulgaliselt tööriistu, alkoholi, pakendatud lihatooteid ja muid esemeid. Kaitsja põhiargument on, et maakohtu otsus on põhjendamata, sest tõendeid on hinnatud vääralt ning kohtu järeldused tulenevad tõendamata asjaoludest.
4. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus asjakohaselt põhjendanud, miks ta leiab, et T.S. süü on tõendamist leidnud. Kriminaalkolleegium ei tuvastanud vastupidiselt apellatsioonis väidetule maakohtu poolt tõendite hindamisel ja järelduste tegemisel vigu, mis iseloomustaksid vaidlustatud kohtuotsust põhjendamatuna. Muu hulgas on asjas kogutud isikulised ja dokumentaalsed tõendid omavahel kooskõlas ning neist nähtub üheselt, et T.S. ja M.-T. P. panid XXX kinnistul toime süüdistuses kirjeldatud varguse. Kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav, otsusest nähtub, millised asjaolud loeti tõendatuks ning missugustele tõenditele ja miks seejuures tugineti. Seda kõike arvesse võttes ei asu ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 maakohtu seisukohti teistkordselt üle kordama, vaid keskendub üksnes apellatsioonis esitatud väidetele vastamisele.
5. Esmalt leiab kaitsja, et T.S. ja M-T.Pa viibimine tuttava juures Roiul X , mis asub XXX kinnistu läheduses, ei ole asjakohane argument T.S. poolt varguse toimepanemise tõendamiseks. Ringkonnakohus nõustub, et varguse eelduseks ei ole asjaolu, et toimepanija elaks või viibiks pikemaajaliselt varguse toimepanemise koha läheduses. Küll aga räägib varguse toimepanemise ööl Roiul X , s.o varguse toimepanemise koha läheduses viibimine kogumis koos teiste tõenditega selle kasuks, et T.S. ja M.-T. P. tõepoolest käisid ööl vastu
6. veebruarit 2019 XXX kinnistul.
7. Teiseks leiab kaitsja, et pole tõendatud, et T.S. ja M-T.Pa kasutuses olnud sõiduauto Toyota Avensis oleks viibinud XXX kinnistul. Tõendid on küll auto liikumise kohta Tartu linnas ning 6 selle viibimise kohta Roiul X maja ees, kuid XXX kinnistul viibimise osas tõendid, sh rehvide jäljed sündmuskohal puuduvad. Samuti leiab kaitsja, et vale on maakohtu järeldus selle kohta, et T.S. ja M.-T. P. kasutasid varguse toimepanemiseks sõiduautole lisaks järelhaagist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arutluskäiguga ning leiab, et erinevatele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud õige järelduseni, et T.S. ja M.-T. P. kasutasid varguse toimepanekuks just eelnevalt mainitud sõiduautot Toyota Avensis ning AS-le DENTES kuuluvat järelhaagist reg. nr XXX . Asjakohatu on kaitsja väide, et haagist ei saanud konkreetse sõiduautoga kasutada seetõttu, et haagise ja auto pistikud ei sobinud omavahel.
8. veebruari
9. a vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et sõiduautol Toyota Avensis oli olemas haakekonks (II kd, tl 12). Seega asjaolu, et pistikud omavahel ei ühildu, ei takista siiski auto järel haagise kasutamist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et süüdistust tervikuna silmas pidades ei oma T.S. süü seisukohalt haagise kasutamise tõendatus olulist tähtsust. Fakt on, et XXX kinnistult pärinevad esemed leiti XXX kinnistult. See, kas esemed viidi sinna XXX kinnistult vaid autot või ka järelhaagist kasutades, pole T.S. süüd muutev asjaolu.
10. Kaitsja on apellatsioonis õigesti väitnud, et XXX kinnistult leitud jalatsite jäljed pärinevad jalatsitelt Nike ja Dolomite, millel polnud individuaaltunnuseid ja mis pärinevad masstoodangust ehk need on kättesaadavad sisuliselt igaühele. Sarnase väite on kaitsja esitanud ka T.S. toast aadressil XXX leitud Black Ram alkoholipudeli ning AS-ile DENTES kuuluvast haagisest leitud 0,3-liitrise Classic Long Drink Grapefruit purgi kohta, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et just need pudelid XXX kinnistult ka pärinevad. Tõepoolest on kõigi nende esemete puhul tegemist masstoodangust pärinevate asjadega, millele on pea igaühel juurdepääs. Küll aga on märkimisväärne asjaolu, et praegusel juhul ei ole selliseid kaudseid tõendeid ainult üks, vaid lausa neli. Samuti ühtivad need tõendid teiste T.S. d ja M.-T. P. a süüstavate tõenditega. Sellised juhuslikud kokkusattumused oleks äärmiselt ebatõenäolised ning eluliselt ebausutavad, mistõttu saab kumulatiivselt nende alusel siiski järeldada T.S. ja M-T.Pa seotust
11. veebruari 2019 öösel XXX kinnistul toimunud vargusega.
12. Kaitsjale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht Dolomite jalatsitelt leitud DNA osas tehtud järelduste osas. Nimelt tuvastati jalatsitelt nii T.S. kui ka M-T.Pa DNA-d ning lisaks tuvastati, et mõlemad jalatsid kuulusid T.S. le. Küll aga on tõendatud (vt maakohtu otsus lk 17), et T.S. kandis sel päeval, s.o
13. veebruaril 2019 Nike jalanõusid, mistõttu ei saanud ta korraga kanda kaht paari jalatseid. Siiski leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu vastav arutlus ning järeldused (vt maakohtu otsus lk 18) selle osas, et Dolomite jalanõud küll kuulusid T.S. le, kuid varguse ajal kandis neid M.-T. P. , on selged ja eluliselt usutavad.
14. Vastuoluline on apellatsioonis toodud väide XXX kinnistu garaaži otsaaknalt leitud T.S. DNA osas. Kaitsja küll möönab T.S. DNA olemasolu XXX kinnistul, kuid leiab, et see ei tõenda T.S. varguses osalemist ning seda, et ta oleks viibinud hoones sees, kuivõrd DNA leiti aknaraami väliselt küljelt. Sel juhul on küsitav, miks ja millal viibis XXX kinnistul T.S. , kellel puuduvad kannatanuga igasugused seosed. Selle kohta pole aga kaitsja ega süüdistatav ise alternatiivseid versioone esitanud. Niisiis pole eluliselt usutav kaitsja esitatud väide, et T.S. DNA sattus aknaraamile mõnel muul viisil XXX kinnistu garaaži otsaaknale, kui mitte vargust toime pannes
15. veebruari 2019 öösel.
16. Kaitsja leiab, et XXX kinnistult varastatud esemete leidmine T.S. valdusest, ei tee teda veel vargaks, kuivõrd on eluliselt usutav, et ta ostis kõnealused esemed Roiul X maja ees. Kolleegium nõustub siinkohal maakohtu otsuses toodud asjakohaste põhjendustega, miks kaitseversioon XXX kinnistult pärinevate asjade seaduslikul teel saamise osas veenvad ega usutavad pole (vt maakohtu otsus lk 37-38). T.S. ütlused selle osas, millise summa eest ta esemed ostis, on muutlikud (II kd, tl 60 ja 68). Samuti ostis ta asjad väidetavalt peale
17. veebruaril 2019 palga saamist, kuid T.S. ema V.S. nägi varastatud esemeid juba
18. veebruari varahommikul XXX kinnistul, kui T.S. ja M.-T. P. need sinna tõid. Seetõttu leiab 7 ringkonnakohus, et maakohus on õigustatult jätnud ebausaldusväärsuse tõttu otsuse tegemisest kõrvale. T.S. sellekohased ütlused
19. Arusaamatu on ka kaitsja etteheide, et otsuse tegemisel on maakohus tuginenud vaid kaudsetele tõenditele, mistõttu tugineb otsus tõenditel, mis T.S. süüd ei tõenda. Kohtupraktikas ei ole välistatud, et kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud ka vaid kaudsetele tõenditele tuginedes. Küll aga eeldab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil on tuvastatud tõendamiseseme välised asjaolud võimaldavad kogumist teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. mai
21. a otsus nr 3-1-1-21-09, p 8). Käesoleval juhul on maakohus põhjalikult selgitanud, kuidas erinevad kaudsed tõendid kogumis üht või teist tõendamiseseme asjaolu tõendavad. Kohtu veendumuse kujunemine on selge ja jälgitav. Seega on ekslik kaitsja väide, et maakohus on oma otsuses tuginenud tõenditele, mis T.S. süüd ei tõenda. Seetõttu ei saa ka maakohtu otsust pidada põhjendamatuks.
22. Kõik eelöeldu tähendab, et T.S. karistamine

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi on õige ja selles osas jääb otsus muutmata.

1. Tsiviilhagi osas on kaitsja kokkuvõtvalt ette heitnud eelkõige seda, et kannatanu toodud esemete hinnad tsiviilhagis on suures osas tõendamata ning maakohus on ostudokumentideta esemete osas hagi rahuldanud vaid kannatanu suulistele väidetele tuginedes. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kriminaalmenetluses on kannatanu ütlused tõendiks ning praegusel juhul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Samuti on kannatanu tsiviilhagis esitatud esemete hinnad proportsionaalsed ning usutavad, nagu on näiteks veinipudelite hindade osas leinud ka maakohus (vt maakohtu otsus lk 34). Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et tsiviilhagi on igati põhjendatud ning asjakohane, mistõttu jätab ringkonnakohus ka tsiviilhagi osas maakohtu otsuse muutmata.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
5. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib kaitsja, et tal kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 300 minutit. Kokku soovib ta riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamist seega 432 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 72 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid T.S. le õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning need on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning lugeda taotletud riigi õigusabi tasu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-i 1 järgse lahendi, tuleb see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt T.S. lt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 8