← Eesti

1-20-5419/62

Obsah (5)§ 200§ 4231§ 64§ 68§ 76

1-20-5419 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-5419 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Eve

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Rustam Konevskihh vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Rustam Konevskihhile osutatud riigi õigusabi eest 129,60 (sh käibemaks) eurot. Mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Rustam Konevskihhilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 129,60 eurot, mis tuleb tasuda 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 32,40 eurot Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700044743 ning selgitus „Rustam Konevskihh, 1-20-5419, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, 1

(7)1-20-5419 suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Rustam Konevskihhile, kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 7.08.2020. a otsusega nr 1-20-5419 tunnistati Rustam Konevskihh kokkuleppemenetluse korras süüdi

§ 200lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

Samuti tunnistati R. Konevskihh süüdi

§ 4231

järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati R.

Konevskihhi vahi all viibitud aeg 2 kuud ja 27 päeva karistusaja hulka. R. Konevskihhi 4 aasta 9 kuu ja 3 päeva pikkuse vangistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o 11.07.

  1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 26.09.
  3. Viru Maakohtu 22.12.
  4. a määrusega jäeti R. Konevskihh elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 15.02.
  6. Viru Vangla esitas 14.08.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla, tuginedes kinnipeetava isikuandmetele toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  7. Kohtule edastatud 23.08.2023 kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta.
  8. Kohtuistungi toimumise eelselt edastas I OÜ juhatuse liige D K kinnituskirja, et R. Konevskihhi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel võetakse ta tööle K .
  9. 30.08.2023, s.o järgmisel päeval pärast kohtuistungi toimumist registreeris Viru Maakohus R. Konevskihhi 21.08.2023 koostatud motivatsioonikirja ühes lisamaterjalidega kriminaalasja juurde lisamiseks. Kuivõrd motivatsioonikiri oli koostatud ja edastatud enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, siis arvestab kohus seisukoha kujundamisel ka R. Konevskihhi motivatsioonikirja. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  10. Kinnipeetav R. Konevskihh kinnitas 29.08.
  11. a kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabaneda. R. Konevskihh selgitas, et vabanemise korral hakkab elama xxx. Seekord on ta istunud vanglas pikemalt kui varsemalt ning on olnud võimalus järele 2

(7)1-20-5419 mõelda, et püüelda parema poole. Varasemad kuriteod olid toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul. Nüüdseks on tal olemas perekond ja inimesed, kes teda toetavad. R. Konevskihh on kindel, et edaspidi on elu kuritegevusevaba. Mälukaardiga seotud distsiplinaarsüüteo toimepanemine oli viga. Märtsis 2023 mälukaardi leidmine jalanõu seest oli seotud eelmise sündmusega, need olid jäägid eelmisest seadeldisest. Vabanemise korral pakutav töö oleks seotud teede koristuse ja ehitusalase tööga. Töötasu suuruseks on vähemalt miinimumtöötasu. Varem vabaduses olles ei soovinud ta töötada, kuna arvas, et seda ei ole vaja. Edaspidi alkoholi tarvitama ei hakka ja võlgnevusi soovib maksimaalselt tasuda. Vabanemise korral läheb ta tööle ja toetab oma vanemaid ja peret.
  1. Kaitsja toetas esindatava seisukohta ning märkis täiendavalt, et R. Konevskihh on kogu vangistuse aja töötanud ja omandanud eesti keele oskuse ning eriala. Seatud on konkreetsed eesmärgid. Vangla seisukoha järgi on alkoholi tarvitamisest tulenev risk maandatud ning usk on ka narkootikumide tarvitamise riski maandatusele. Kaitsja teeb viite Riigikohtu 12.06.
  2. a lahendile retsidiivsusriski suurendamise põhjendamise vajadusele iseloomustuses. R. Konevskihh on teinud kõik endast oleneva, et ennetähtaegselt vabaneda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta. Olgu märgitud, et kinnipeetava iseloomustus ei ole käsitletav vanglapoolse põhjendusena, miks kinnipeetav tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada või vabastamata jätta. Selles on esitatud üksnes faktilised asjaolud süüdlase elukäigu ja vanglakaristuse kandmise kohta.
  4. Mis puutub vangla ja prokuröri seisukohti ennetähtaegse vabastamise osas, siis selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel.

Ei vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht ise, vaid argumendid, millele see seisukoht tugineb. 11. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil R. Konevskihhi ja tema kaitsja, on seisukohal, et R. Konevskihh tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 12.

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on R. Konevskihhi puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

  1. Vabastamaks isikut enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema elukoht. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral plaanib R. Konevskihh asuda elama aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava sugulane, kes on andnud nõusoleku R. Konevskihhi sinna elama asumiseks. Seega nähtub tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalidest, et isikul on olemas elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist.
  4. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega 3

(7)1-20-5419 vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. 15. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid. 16. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

  1. Positiivseks peab kohus R. Konevskihhi puhul seda, et vangistuses viibides on kinnipeetav töötanud pikaajaliselt erinevatel ametikohtadel. Töökohustuste täitmine tekitab tööharjumuse ja sisustab vaba aja mõtestatud tegevusega ning annab võimaluse rahaliste kohustuste täitmiseks. Tema vastu esitatud nõudeid on R. Konevskihh nõuete fondi kaudu ka järjepidevalt tasunud. Lisaks on kinnipeetav vangistuses viibimise perioodil omandanud abikoka eriala ning läbinud riigikeele kursused tasemel B1 ja B
  2. Eriala omandamine aitab toime tulla igapäevaelu korraldamisel. Keeleoskus on abiks ametiasutustega suhtlemisel ja ka töökohustuste täitmisel. R. Konevskihhil on läbitud sotsiaalprogrammid Õige hetk ja Eluviisitreening. Ta on omandanud algteadmised, kuidas riskiolukordades käituda ja olemas on eeldused seaduskuulekaks eluks. Vabanemise korral on R. Konevskihhil olemas elu- ja töökoht. Toetavateks lähedasteks on päritoluperekond ning elukaaslane, kellega on toimunud lühi- ja pikaajalised kokkusaamised. Kõike loetletut arvestab kohus positiivse asjaoluna ennetähtaegselt vabastamise otsustamisel.
  3. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et karistusregistri andmete kohaselt on R. Konevskihh isik, kes omab viit kehtivat kriminaalkaristust, sh vara- ja isikuvastaste ning liiklusalaste- ja avaliku korra vastaste kuritegude toimepanemise eest. Hetkel kannab R. Konevskihh karistust esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Ta on süüdi tunnistatud selles, et on kahel järjestikusel päeval pannud toime kolm varavastast kuritegu vägivalda kasutades. Seejuures ühel korral oli vägivald üsna intensiivne, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – pea pindmised hulgivigastused, alalõua murru ning marrastused vasakul käel. Lisaks vägivallaga toimepandud varavastastele kuritegudele on R. Konevskihh toime pannud korduva liiklusalase süüteo.
  4. Varavastaste kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosust peetakse kohtupraktikas üldjuhul suureks. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem ka nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud, kuid kellele karistus ei ole eripreventiivset mõju avaldanud. Tuleb nentida, et ka R. Konevskihhi varasem käitumine ei ole vabanemist toetav. R. Konevskihh vabanes viimati vanglast 27.12.
  5. Kantava karistuse aluseks olevad kuriteod on R. Konevskihh pannud toime vaid mõne kuu jooksul pärast viimase karistuse lõppu (09.03.2020 ja 17.03.2020). Ka on R. Konevskihh varem viibinud käitumiskontrollil, kuid 19.04.2017 vanglast tingimisi vabanedes rikkus R. Konevskihh kriminaalhoolduse nõudeid ja asus taas uusi süütegusid toime panema. Seejuures on väljatoomist vääriv, et vabanedes karistuse kandmiselt enne tähtaega, sai R. Konevskihh katseajal viibida vähem kui kuu aega, mil tekkisid juba esimesed probleemid alkoholi keelu 4

(7)1-20-5419 rikkumisega. Eriliigiliste rikkumiste toimepanemised jätkusid kriminaalhoolduse kestel, mistõttu pöörati Viru Maakohtu 26.07.
  1. a määrusega nr 1-16-1225 mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele. Seega ei ole R. Konevskihh suutnud vabaduses viibides seaduskuulekalt käituda. See näitab ilmekalt, et varasemad mõjutusvahendid ja vanglas karistuse kandmise kogemus ühes eelnevalt läbitud sotsiaalprogrammidega ning teadmine sellest, et kandmata karistuse osa võidakse pöörata täitmisele, ei ole teda varem mõjutanud asuma õiguskuulekale käitumisele ja tema retsidiivsusrisk on osutunud kõrgeks. Kohus peab vajalikuks peatuda sellelgi, et viimati vabaduses olles oli 18.08.2020 R. Konevskihhi suhtes koostatud sundtoomise määrus ning sellele järgnevalt 22.06.2020 kuulutati R. Konevskihh tagaotsitavaks. 22.06.
  2. a vahistamismääruses asus kohus seisukohale, et R. Konevskihh hoiab teadlikult kriminaalmenetlusest kõrvale. Eeltoodust järeldub see, et R. Konevskihh käitumismuster on osutunud problemaatiliseks ning vabaduses viibitud lühikeste ajavavahemike jooksul on R. Konevskihh pannud järjepidevalt toime uusi süütegusid. Eeltoodut arvestades sedastab kohus R. Konevskihhi varasemate käitumisaktide pinnalt, et tõenäosus uusi kuritegusid toime panna on tema puhul suur.
  3. Kinnipeetava iseloomustust arvestades on täheldatud R. Konevskihhi puhul ohtlikkust ja riski paljudes hinnatavates valdkondades: töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R. Konevskihhiga vangistuses läbi viidud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi. Sotsiaalprogrammide läbiviijad on välja toonud erinevaid tahke, mis annavad eelduse teadmiste olemasolust, kuidas seaduskuulekalt vabaduses hakkama saada. Samas näitab iseloomustus ja individuaalne täitmiskava, et vangistuses ootavad ees ka mitmed tegevused, mida on hinnatud R. Konevskihhile vajalikeks. Arvestades, et R. Konevskihh on ka varasemalt vangistuses viibides läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja et kantud karistuse osa ei ole märkimisväärselt pikem varasemast vangistuses viibimise ajast, siis nõustub kohus kriminaalhooldusametniku ja iseloomustuse koostaja arvamusega, et R. Konevskihh vajab jätkuvalt täiendavaid rehabiliteerivaid tegevusi. Lisaks sotsiaalprogrammide Eluviisitreeningu ja Õige hetk jätkutegevustele vajab R. Konevskihh aega, et mõelda põhjalikult läbi omandatud teadmised ning need sügavuti talletada. R. Konevskihh vajab veel aega, et mõista oma tegude ja tagajärgede vahelist seost. Kohtul puudub käesoleval ajal veendumus, et R. Konevskihh on omandanud piisavad teadmised seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes.
  4. R. Konevskihhi uute kuritegude toimepanemist soodustavaks asjaoluks on ka lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega, mõjutatav iseloom ja kuritegude sooritamine grupiviisiliselt. Oluliseks riskiks on senine alkoholi kuritarvitamine. Kuigi R. Konevskihh avaldas kohtuistungil, et alkoholi tarvitama enam ei hakkas, siis väärib märkimist, et alkoholivaba elu on ta elanud vaid vangistuses viibimise perioodil. Seega puudub tal vahetu kogemus, kuidas vabaduses olles himudega toime tulla. Varasemalt katseajaks määratud kohustus alkoholi mitte tarvitada ei ole R. Konevskihhile mõju avaldanud, kuivõrd ta pani alkoholi tarvitamisega seotud rikkumise toime vähem kui kuu möödudes tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanedes. Ka viimasel korral karistuse lõpuni kandmise järel vabanedes on ta taas asunud alkoholi tarvitama.
  5. Lisaks arvestades, et isikul on märkimisväärsed rahalised kohustused summas 19439,45 eurot ning vabanemise korral oodatav töötasu on miinimumilähedane, on R. Konevskihhi kui varavastaseid kuritegusid varem toime pannud isiku puhul oht tagasilanguseks olemas. Oluline on seegi, et ka eelmise vangistuse kandmise ajal on R. Konevskihhi andnud lubadusi vabaduses tööle ja õppima asuda (vt 17.10.
  6. a kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-19-1730), kuid karistuse kandmiselt vabanedes on need lubadused ununenud ning toime on pandud uued varavastased kuriteod. 5
(7)1-20-5419
  1. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus ka asjaoluga, et R. Konevskihhil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Tutvudes distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaoludega, saab teha järelduse, et R. Konevskihhi toime pandud distsiplinaarsüütegu ei olnud juhuslik rikkumine, vaid see eeldas eelnevat planeerimist. R. Konevskihh küll väljendab enda muutumist, kuid vastavad muutused vajavad veel kinnistumist.
  2. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuigi R. Konevskihh avaldas motivatsioonikirjas ja kohtuistungil asjaolud, mis toetavad tema edaspidist seaduskuulekat elu, puudub kohtul siiski tema senist käitumist arvestades veendumus, et ta on oma mõtlemist ja hoiakuid sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Et R. Konevskihh vajab jätkuvalt erinevaid sotsialiseeruvaid tegevusi nähtub sellestki, et kriminaalhooldusametnik on pidanud kinnipeetava võimaliku vabanemise korraks vajalikuks kohaldada tema suhtes rohkelt erinevaid kohustusi.
  3. Kriminaalhooldus koos täiendavate kohustustega on põhjendatud aga vaid selliste isikute suhtes, kes on aru saanud mõistetud karistusest ning võimeline oma käitumist muutma. Kuigi kohus näeb R. Konevskihhi käitumises märgatavaid muutusi, on ta siiski oma käitumisega nii enne karistuse kandmisele asumist kui karistuse kandmise ajal näidanud, et ainuüksi tema lubadustest edaspidi õigusrikkumistest hoiduda ei piisa. Seejuures kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.
  4. a määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  5. R. Konevskihhi kaitsja M. Suurpere esitas 29.08.2023 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Kohus peab tehtud toiminguid ja neile kulunud aega vajalikeks ja põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
  6. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg dest 1 ja 10 ja § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks).
  7. Kaitsja osalemine ettenähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustuslik, vaid süüdimõistetu valik. Seetõttu peaks kaitsjatasu jätma ennetähtaegse vabastamise menetluses riigi kanda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Kohtuistungil ei toodud välja asjaolusid, millisel põhjusel oleks põhjendatud menetluskulu või selle osa riigi kanda jätmine. Võlakohustuste olemasolu ei ole selliseks asjaoluks, mis päädiks menetluskulu riigi kanda jätmisega. Kõnealune menetluskulu kuulub seega R. Konevskihhilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel.
  8. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus siiski menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Hinnates R. Konevskihhi varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal 19439,45 euro ulatuses võlgnevusi – määrab kohus, et R. Konevskihh peab kaitsjatasu 129,60 eurot tasuma osamaksetena nelja kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 32,40 6
(7)1-20-5419 eurot. Menetluskulude tasumisel osade kaupa on R. Konevskihhil võimalus vältida uue täitemenetluse alustamist ning sellega kaasnevaid täiendavaid täitemenetluse kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.