TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2887 Määruse kuupäev 22. detsember 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Rain Gustavsoni esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt panga

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik Rain Gustavson esitas
2. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seonduvalt sellega, et Viru Vangla jättis
3. detsembri
4. a vastusega nr 6-10/22698-2 rahuldamata tema taotluse lubamaks tasuda sisseostude eest oma isikliku pangakaardiga. Taotleja märgib, et kinnipeetav võib avavanglas teha sisseoste ka vangla kontrollimiseta, kuid vangla keelab tal kasutada pangakaarti. Taotleja leiab, et tal on subjektiivne õigus teha vangla väliselt sisseoste ja tasuda oma isikliku pangakaardiga. Esialgne õiguskaitse tagab talle nimetatud õiguse ja vastasel juhul esineb oht, et vangla käitub moel, mis võib taotleja õigusi kahjustada. Taotleja märgib, et ta esitas vangla vastuse nr 6-10/22698-2 peale
5. detsembril 2023 vaide.
6. Viru Vangla edastas
7. detsembril 2023 kohtule seisukoha R. Gustavsoni esialgse õiguskaitse taotlusele, paludes jätta selle rahuldamata. Lisaks edastas vangla kohtule R. Gustavsoni taotluse isikliku pangakaardi kasutamiseks (registreeritud vanglas
8. novembril 2023 nr-ga 6-10/22698-1), vangla
9. detsembri
10. a otsuse nr 6-10/22698-2 ja R. Gustavsoni vaide (registreeritud vanglas
11. detsembril 2023 nr-ga 6-12/370-1). Viru Vangla hinnangul tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata juba seetõttu, et taotluse rahuldamisega lahendaks kohus ära eelseisva võimaliku põhivaidluse. Vangla hinnangul on taotlus põhjendamata ja taotleja arusaam, et ta peaks saama teha sisseoste vanglateenistuse kontrollita, on ekslik. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja 3-23-2887 muid asju, mille omamine vanglas on lubatud ning avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Justiitsministri
12. novembri
13. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 74 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Kinnipeetav tasub sisseostu eest oma isikuarvelt. Avavanglas või kinnise vangla avavanglaosakonnas võib kinnipeetav sisseostu eest tasuda sularahas. Sisseoste võimaldatakse teha vähemalt üks kord kuus. Hetkel kehtiva VangS § 48 lg 1 redaktsiooni kohaselt on seaduseandja lubanud avavangla kinnipeetaval teha sissoste VSkE-s sätestatud korras väljaspool vanglat, kuid ei ole lubanud teha sissoste vangla kontrollita. VSkE § 74 ei näe ette, et kinnipeetav võiks teha sisseoste omal äranägemisel, vaid seda tehakse vanglateenistuse kontrolli all. Avavanglaosakonna kinnipeetavate sisseostude tegemist reguleerib Viru Vangla direktori
14. jaanuari
15. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukord“ p
16. Vangla selgitas kodukorras sisalduvat regulatsiooni ning tõi välja, et kinnipeetaval on õigus taotleda vanglasisesel isikuarvel oleva vaba raha ulatuses sularaha, esitades selleks taotluse vähemalt 3 tööpäeva enne kauplusse mineku päeva. Sularaha väljastatakse enne kauplusse minekut. Viru Vangla asus seisukohale, et kinnipeetavale ei kaasne taotluse rahuldamata jätmisega pöördumatuid tagajärgi, mis muudaksid tema õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Taotleja saab igakuiselt kasutada kaupluse teenust, kasutades väljaspool vanglat kaupluses tasumisel sularaha, mille vangla talle taotluse alusel väljastab tingimusel, et kinnipeetava vanglasisesel isikukontol on selleks rahalisi vahendeid. KOHTU SEISUKOHT
17. Kohus lähtub

§ 2

lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kohus mõistab R. Gustavsoni taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla 8. detsembri 2023. a otsuse nr 6-10/22698-2 kehtivuse peatamist (

§ 251

lg 1 p 1) ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist (

§ 251

lg 1 p 3), mille sisuks on, et vangla peaks taotlejale lubama kasutada väljaspool vanglat sisseostude tegemisel oma isiklikku pangakaarti. 4.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Viru Vangla edastatud dokumentidest nähtub, et R. Gustavson on esitanud vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise nr 6-12/370-1, milles vaidlustab Viru Vangla
2. detsembri
3. a otsuse nr 6-10/22698-
4. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav (

§ 249lg 2).

Taotluse esitamise eest on tasutud ka riigilõiv 20 eurot. 6. Tulenevalt

§ 249

lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. 2 3-23-2887

1. Taotlusest nähtuvalt viibib taotleja Viru Vangla avavanglaosakonnas ning tema esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on saada väljaspool vanglat sisseostude tegemisel kasutada oma isiklikku pangakaarti. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Asja materjalidest nähtub, et isikliku pangakaardi kasutamise võimaluse puudumine ei takista taotlejal väljaspool vanglat sisseostude tegemist. Vangla on selgitanud, et sisseostude tegemiseks saab vanglale esitada taotluse isikuarvelt sularaha väljastamiseks. Seega on taotlejal võimalik väljaspool vanglat tasuda sisseostude eest sularahas ning pangkaardi kasutamine ostude eest tasumiseks ei ole vajalik. Taotleja ei ole ka selgitanud, milles täpsemalt seisneb tema esialgse õiguskaitse vajadus ja millised tema õigused saavad kahjustatud, kui ta peab vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse ajal pangakaardiga ostude eest tasumise asemel arveldama sularahas. Kohus mõistab, et taotleja eesmärgiks võib praegusel juhul olla ka soov vältida endale kasutamiseks laekuvate summade osas VangS § 44 lg 2 rakendamist.
2. Lisaks arvestab kohus, et taotleja tugineb ekslikult VangS § 48 lg 1 sõnastusele, mis kehtis kuni
3. juulini 2009 ning nägi ette, et avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka vangla kontrollimiseta. Alates
4. juulist 2009 kehtiva VangS § 48 lg 1 viimase lause kohaselt võib avavangla kinnipeetav sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Säte ei näe enam ette seda, et kinnipeetav võiks sisseoste teha vangla kontrollimiseta. VSkE § 74 lõiked 1, 2 ja 3 sätestavad üheselt, et kinnipeetav teeb sisseoste vanglateenistuse kontrolli all, tasub nende eest oma isikuarvelt ning avavanglaosakonnas viibides võib sisseostude eest tasuda sularahas. Seega ei saa taotleja esitatud vaide eduväljavaateid kuigi heaks pidada. Kohus nõustub Viru Vanglaga ka selles, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu
5. septembri
6. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Kohtule ei nähtu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaasneksid taotlejale pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Taotlejal on võimalik oma sisseostude eest tasuda sularahas.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R. Gustavsoni esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3