← Eesti

2-19-12821/127

Obsah (5)§ 654§ 442§ 643§ 637§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-

) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ega korda neid tulenevalt

§ 654lg-st 6.

10. Vastusena apellatsioonkaebuse väitele märgib ringkonnakohus, et menetluse peatamise taotluse lahendamine kohtuotsuses ei ole menetlusõiguse normi rikkumine, mis võiks tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamise.

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kui kostja taotlus menetluse 4 peatamiseks teise menetluse tõttu oli otsuse tegemise ajaks lahendamata, tuligi see otsuses lahendada. Põhjendamatu on ka kostja etteheide maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumisele seoses taotluse rahuldamata jätmisega. Maakohus segitas, et taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest tsiviilasja nr 2-22-13775 ei ole menetlusse võetud. Õiguskirjanduse kohaselt on menetluse peatamise eeldus teise menetluse tõttu see, et teine menetlus peab olema juba alanud (st hagi või hagita menetluse algatamise avaldus peab olema menetlusse võetud) (

kommenteeritud vlj II, Kõve jt, § 356 kommentaar 3.1.2.b)). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-22-13775 jäetud kostja hagi

  1. jaanuari
  2. a määrusega menetlusse võtmata. Menetluse peatamiseks on alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (RKTKm 3-2-1-22-15, p 12). Menetluse peatamiseks ei ole põhjust, kui samade asjaolude või õigussuhete ringiga seoses toimub korraga mitu menetlust, kuid ühes asjas tehtav lahend ei saa mõjutada teise asja lahendamist. Tsiviilasjas nr 2-22-13775 nõudis kostja hagejalt seltsingusuhte tuvastamist ja rahalise panuse väljamõistmist. Selles asjas tehtav lahend ei oleks saanud sõltumata tulemusest mõjutada käesoleva tsiviilasja lahendamist, mille esemeks pärast ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a otsust on kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse andmise kohustamine ja selle tahteavalduse asendamine.
  5. Hageja taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest

§ 643

lg 1 ei võimalda jätta apellatsioonkaebust läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse väidete õigsust eeldades ei saaks seda ilmselt rahuldada (

§ 637

lg 1 p 6).

§ 637

lg 1 p 6 ei ole erinevalt nt

§ 637

lg 1 p-st 2 kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise absoluutne alus, vaid see annab võimaluse menetlusökonoomia eesmärgil jätta menetlusse võtmata ilmselt perspektiivitu kaebuse. 12. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest Andra Pärsimägi 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.