Obsah (6)

§ 175§ 657§ 651§ 174§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-19-8043 Tsiviilasi El

§ 175lg 11 ja määrata menetluskulud kindlaks kostja poolt taotletud suuruses.

Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi. Kohtud ei ole määranud pooltele tähtaega vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Maakohus ei ole seda teinud ka pärast seda, kui kostja esitas maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga

1. novembri 2020 menetluskulude nimekirja (asja esmakordne läbivaatamine maakohtus) kohta, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on üksnes 15 tundi. Tegemist oli äärmiselt keeruka tsiviilasjaga, mida kinnitab ka kogu menetluse käik, maakohtu otsuste tühistamine ringkonnakohtu poolt ja seda kahel korral. Hagile vastuse koostamine ja taotluste esitamine, seisukohtade koostamine on olnud põhjendatud kostja poolt taotletud summas, mis ei ole kuidagi ülepaisutatud. Kliendiga suhtlus on õigusteenuse oluline osa, mis aitab kujundada õiguslikku positsiooni hagile vastamisel. Maakohtu väide, et kostja poolt kliendiga nõupidamiste maht ei ole põhjendatud taotluses märgitud ulatuses, on täielikult põhjendamata. Kuivõrd maakohtu esimene 5 otsus tühistati, ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et
2. septembri 2020 taotluse koostamise eest ei peaks kostja menetluskulude hüvitust saama. Maakohus ei ole põhjendanud, miks mõistlik ajakulu on 15 tundi. Kostja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga
3. märtsi 2021 menetluskulude nimekirjale (asja esmakordne läbivaatamine ringkonnakohtus), millega vähendati ajakulu 6 tunnile. Maakohtu otsus oli pikk ja põhjalik ning õiguslikult ebaõige, mis tingis põhjalikuma apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses on 9 lehekülge õiguslikke põhjendusi ning tõendite hindamist. Maakohtu otsuse tsiteerimine kaebuses ei ole põhjendus menetluskulude vähendamiseks 50% võrra. Kostja leiab, et maakohus on ka kostja
4. märtsi 2021 menetluskulude nimekirjas (asja teistkordne läbivaatamine maakohtus) märgitud menetluskulu vähendanud põhjendamatult 6 tunnile. Jääb ebaselgeks, millest maakohus järeldas, et advokaadi vastused ei olnud mahukad. Dokumendi sisu on määravam selle mahust.
5. septembri 2021 koostatud menetlusdokument vastab põhjendatud ajakulule 5 tundi. Maakohus tegi teistkordselt ebaõige otsuse, mis viitab, et õigusvaidlus oli keerukas. Maakohus vähendas ebaõigesti kostja
6. oktoobri 2020 menetluskulude nimekirjas (asja teistkordne läbivaatamine ringkonnakohtus) märgitud toimingute ajakulu 5 tunnile. Meelevaldne on maakohtu seisukoht, et kui sama isik oli esindajaks eelnevates menetlustes ning oli kursis menetluse asjaoludega, tuleks vähendada kostja ajakulu 14,5 tunnilt 5 tunnile. Määravaks ei ole menetluskulu puhul asjaga kursis olemine vaid õigusvaidluse keerukus. Maakohus ei ole olnud menetluskulude kindlaksmääramisel objektiivne. Kostja ajakulu on tervikuna põhjendatud. Kohtuasja on põhjustanud hageja, mitte kostja. Asi on osutunud õiguslikult keerukaks ja pikaks maakohtu õigusvastaste otsuste tõttu, mistõttu on kostjale tekkinud suured menetluskulud. Kostja on pakkunud õigusvaidluse alguses kompromissi, kuid hageja otsustas selle mitte vastu võtta ja asuda kohtu kaudu oma õigust nõudma. Kostja menetluskulud ei ole ülepaisutatud. VASTUSTAJATE SEISUKOHT
7. Hagejad (vastustaja) paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hagejad on neilt välja mõistetud menetluskulu 4312,50 eurot kostjale ära maksnud
8. juulil
9. Maakohtu määrus on põhjendatud. Maakohus on kohelnud pooli võrdselt, st vähendanud ka hagejate menetluskulusid. Kostjat esindab vandeadvokaat, kes peaks olema võimeline kasutama aega konstruktiivsel viisil ja vältima liigseid kulutusi nii oma kliendile kui vastaspoolele. Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas hagejad esitasid vastuväite kostja menetluskulude suurusele. Kohtul on kohustus kontrollida menetlusosaliste menetluskulude suuruse põhjendatust sõltumata vastaspoole vastuväidetest. Pelgalt menetluse pikkus ja kohtuotsuse tühistamine ei anna veel alust hinnata protsessi sedavõrd keerukaks, et õigustab õigusabikulu ülepaisutamist. Pooled vaidlesid sisuliselt selle üle, kas kostjal oli õigus lepingust taganeda ja kummal oli õigus nõuda leppetrahvi. Tegemist on tavapärase võlaõigusliku lepingu tõlgendamisest tuleneva vaidlusega, tuvastamist vajanud asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ebaharilikult suur. Ka kohtuistungite kestus ja sisu ei vajanud tavapärasest pikemat ettevalmistusaega. Kostja ainus „kompromissivõimalus“ seisnes selles, et hagejad oleks pidanud kogu oma raha jätma talle. Olukord, kus üks pool keeldub mistahes järeleandmisi tegemast, isegi läbirääkimisi pidamast, ei ole käsitletav kompromissina. Hagejad on kogu menetluse vältel teinud kostjale mitmeid erinevaid kompromissettepanekuid, ent kostja ei ole pidanud vajalikuks neile vastata. Kohtusse pöördusid hagejad seetõttu, et kostja, kasutades ära oma jõupositsiooni ja majanduslikku üleolekut. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks ega muutmiseks. 8. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega tema menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulusid vähendati. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja hagejatelt väljamõistmise osas (

§ 651lg 1 ja § 659).

9.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes (

§ 174lg 8).

Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). 10. Kostja leiab, et

§ 175

lg 11 alusel pidi maakohus määrama kostja menetluskulud kindlaks tervikuna, sest hagejad ei vaielnud kostja esindajakulude suurusele vastu. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 175lg 11 viitab sama paragrahvi lg-le 4.

Kuna

§ 175

lg 4 on koos viidatud piirmäärade määrusega kehtetuks tunnistatud (vastuolu tõttu põhiseadusega), puudub lg-l 11 igasugune kohaldamisala ja praktiline tähtsus (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud vlj. § 175, lk 848).

1. Ebaõige on kostja etteheide, et kohtud pole andnud pooltele võimalust vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Seda on teinud maakohus
2. oktoobri 2020 määruses, ringkonnakohus
3. veebruari 2021 määruses, maakohus
4. novembri 2021 istungiprotokollis ning ringkonnakohus
5. septembri 2022 määruses. Seega on igas astmes antud pooltele võimalus vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukohta avaldada (

§ 176lg 8 esimene lause) ning kohtud ei ole selles osas menetlusnorme rikkunud.

1. Ringkonnakohus ei ole maakohtu otsuses kaalutlusvigu esindajakulu põhjendatuse hindamisel tuvastanud. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist maa- ja ringkonnakohtus kokku 11 270 eurot (sh esindajakulud 9360 eurot (käibemaksuta) ja apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivud 1910 eurot). Maakohus vähendas menetluskulusid 5750 euroni, st ca poole võrra. Vastavalt menetluskulude jaotusele, mõistis maakohus hagejatelt kostja kasuks välja sellest 75% ehk 4312,50 eurot. Maakohus on kostja esindajakulusid sisuliselt ja põhjalikult hinnanud. Maakohtu põhjendused ajakulu vähendamisel on jälgitavad. Üksnes maakohtu otsuste osaline või täielik tühistamine ringkonnakohtu poolt, ei too kaasa maakohtu kaalutlusviga menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ega tähenda, et kostja kulud oleksid täies ulatuses põhjendatud. Ka ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt kindlaksmääratud kostja esindaja toimingute ajakulu maa- ja ringkonnakohtus tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna. 7
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8