← Eesti

2-21-13391/25

Obsah (13)§ 439§ 423§ 657§ 651§ 456§ 392§ 5§ 329§ 232§ 372§ 442§ 658§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. oktoober 2023 Tsiviilasja number

) § 423 lg 1 või 2 alusel läbi vaatamata. Asjas tuleb kohaldada Vene Föderatsiooni õigust. Hageja ei viidanud hagiavalduses ühelegi Vene Föderatsiooni õigusnormile, mis annaks hagejale õiguse kostjate vastu hagi esitada. Hageja ei saa nõuda kostjate varasuhte lõpetamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 36 järgi saab abikaasade varasuhte lõpetamist nõuda abikaasa, mitte võlausaldaja. Hageja ei märkinud kostjate ühisvara koosseisu, mille jagamist hageja soovib. Kohus ei saa hagimenetluses ühisvara koosseisu ise tuvastada. Kohus ei saa jagada tuvastamata vara. Hageja nõuded ei ole selged. Hageja nõuded on seega perspektiivitud. Hageja nõuet lõpetada kostjate ühisvarasuhe ei saa rahuldada. Kostjate varasuhe lõppes

  1. aprilli
  2. a kohtuotsusega kostjate abielu lahutamise kohta. Täitmisteate kostjatele kättetoimetamine ja sellest tulenevalt kostjate suhtes täitemenetluste alustamine ei ole tõendatud. Täitemenetlus algab täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Hagejal on mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument, mistõttu ta ei saa nõuda kostjate ühisvara jagamist. Sissenõudja võib nõuda abikaasade ühisvara jagamist juhul, kui tal puudub mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument ja kui võlgnikuks mitteolev abikaasa vaidlustab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lõikes 11 sätestatud nõusoleku eelduse. Sissenõudjal puudub õiguslik huvi abikaasade ühisvara jagamiseks, kui täitedokumendis fikseeritud nõude täitmine on võimalik ühisvara jagamata. Täitemenetluste esemeks täiteasjades nr 197/2020/1628 ja nr 197/2020/1646 on hüpoteegi realiseerimise nõue, mis tuleneb mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavast täitedokumendist. Täitemenetluses täidetava nõude täitmiseks ei ole vaja kostjate ühisvara jagada. Hüpoteegiga tagatud kinnisasja realiseerimisest saadud tulem on piisav hageja täitedokumendis fikseeritud nõude (90 510 eurot 24 senti) täitmiseks. Hageja viited intressidele on asjakohatud. Hagejal ei ole intresside nõudmiseks täitedokumenti. Kostja I ei saanud laenulepingu alusel hagejalt raha. Intresside arvestamiseks puudub alus. Intressi ei saa nõuda pärast laenu tagastamise tähtaja möödumist. Intressinõue on aegunud. Intressinõude aegumine ei katkenud hüpoteegilepingu täitmiseks esitamisega, kuna hüpoteegileping ei ole täitedokumendiks intressinõude osas.
  3. Maakohus rahuldas
  4. detsembri
  5. a määrusega hagi tagamise taotluse ning keelas kostjatel hagi tagamise korras Osaühingu X võõrandamise ja asjaõigusega koormamise kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  6. jaanuari
  7. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. 3 MAAKOHTU LAHEND
  8. Maakohus rahuldas
  9. jaanuari
  10. a otsusega hagi osaliselt, jagas kostjatele kuuluva kinnisasja nii, et ½ mõttelist osa kinnisasjast kuulub kostja I ja ½ mõttelist osa kinnisasjast kuulub kostja II lahusvara hulka, ning Osaühingu X nii, et ½ mõttelist osa Osaühingust X kuulub kostja I ja ½ mõttelist osa Osaühingust X kuulub kostja II lahusvara hulka. Maakohus jättis varaühisuse varasuhte lõpetamise nõude rahuldamata ja hageja menetluskulud (riigilõivu) õigustatud ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot. Hagi tagamise taotluselt makstud riigilõiv 50 eurot jäi hageja kanda ning poolte esindajakulud jäid poolte endi kanda. Varaühisuse lõpetamise nõue jääb rahuldamata. Hageja ei saa PKS §-st 36 tulenevalt nõuda varaühisuse lõpetamist. See õigus on ainult abikaasadel. Ühisvara varasuhte lõpetamise nõue ei ole samaväärne ühisomandi lõpetamise nõudega. Kohus lahendas kohtualluvuse küsimuse
  11. detsembri
  12. a ja
  13. juuni
  14. a määrustega. Rahvastikuregistris on
  15. jaanuari
  16. a seisuga märgitud kostja I elukohaks XXXXX. Kohus lähtub ametlikest andmetest, seda enam, et kostja I elukoha registreerimise tunnistuse kohaselt on tegemist ajutise elukohaga. Hageja esitas kohtutäiturile avaldused täitemenetluste algatamiseks, täiteasjad nr 197/2020/1628 ja 197/2020/
  17. Täitemenetluste algatamised on tõendatud nii kinnisvara hindamise akti kui ka kostja poolt kinnisasja hinna vaidlustamisega. Asjaolu, et kostja I ei kinnitanud täitemenetluses dokumentide kättesaamist, ei muuda täitemenetlusi olematuks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostjad esitanud täitemenetlusetega seotud kaebusi. Kostja I oli täitemenetlustest seega samuti teadlik. Hagejal oli õigustatud huvi hagi esitamiseks. Kostja I vaidlustas täitemenetlustes tehtud toimingud. Hüpoteegiga tagatud nõude täitmine ei ole andnud tulemusi. Poolte ühisvara jagamise korral ei saa kostja seda enam takistada. Kinnisasi ja Osaühing X kuuluvad kostjate ühisvara hulka, kuna need omandati kostjate abielu ajal. Narva notar Sergei Nikonovi asendaja Jelena Gorškova poolt
  18. mail 2016 koostatud ja tõestatud dokumendist "Kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja andmisega" nr 1485 nähtub, et kostja I võlg hageja ees on 123 242 eurot 43 senti, sh põhivõlg ja intressid. Narva notar Sergei Nikonovi
  19. juunil 2016 koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 1521 kohaselt leppisid hageja ja kostjad kokku kinnisasjale hüpoteegi seadmises. Hüpoteegiga on tagatud kõik hageja nõuded kostja I vastu, mis tulenevad nende vahel
  20. aasta jaanuarikuus sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest ning nende vahel
  21. mail 2016 sõlmitud kokkuleppest ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Hageja esitas kohtutäitusile avalduse täitemenetluste algatamiseks, täiteasjad nr 197/2020/1628 ja 197/2020/
  22. Täitemenetlustes koostati kinnisasja arestimise akt. Selle kohaselt on kinnisasja hind 300 000 eurot. Viru Maakohtu
  23. märtsi
  24. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-2188 nähtub, et kostja II on vaidlustanud kinnisasja hinna täiteasjades nr 197/2020/1628 ja 197/2020/
  25. Hageja ühisvara jagamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud: hageja on sissenõudja; sissenõudja nõude rahuldamiseks toimuvad täitemenetlused; üks kostjatest on täitemenetluses võlgnik; vara, mille jagamist hageja soovib, on kostjate ühisvara ning võlgniku lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Need asjaolud ei ole vaidluse all. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  26. Kostja II palub esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis otsuse olulises osas põhjendamata. Maakohus jättis tähelepanuta kostja II vastuväited. Hüpoteegi realiseerimisele suunatud täitemenetluses puudub sissenõudjal õigus nõuda ühisvara jagamist. Hagis esitati ebaselged nõuded, sh nõuded, millel puudub kujunduslik toime. Kostjatele ei toimetatud täitmisteateid kätte. Kostja II vastuväidetega arvestamise korral ei oleks maakohus saanud hagi rahuldada. Maakohus kohaldas TMS § 14 lõiget 2 valesti. Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue ja võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada. Täitemenetlused, mille raames hageja nõuab kostjate ühisvara jagamist, on hüpoteegi realiseerimisele suunatud täitemenetlused. Selline täitemenetlus ei ole suunatud kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult võla kättesaamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga. Sellises täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet kostjate hüpoteegiga koormamata varale. Kuna hüpoteegi realiseerimisele suunatud täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet kostjate hüpoteegiga koormamata varale, ei teki hagejal kostjate ühisvara jagamise tulemusena midagi, mille arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada. Hageja saab pöörata sissenõude hüpoteegiga koormataud kinnisasjale kostjate ühisvara jagamata. Sissenõudja võib TMS § 14 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda abikaasade ühisvara jagamist, kui tal puudub mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kuna hüpoteegi seadmise leping on mõlemat kostjat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument, saab hageja pöörata sissenõude hüpoteegiga koormataud kinnisasjale kostjate ühisvara jagamata. Hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus rikkus

§ 439. Maakohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei olnud menetlusse võetud.

Hagiavalduses esitatud nõue, mille maakohus võttis menetlusse, ja maakohtu otsusega rahuldatud nõue ei ole samad. Kohtuotsus ei ole täidetav. Otsusega lahendati ebaselged nõuded, sh nõuded, millel puudub kujunduslik toime. Kui ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus otsustatakse jagada kinnisasi, siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagatakse kinnistamisega asjaõigusseaduse § 641 kohaselt. Otsusel puuduvad materiaalõiguslikud tagajärjed. Hageja ei taotlenud ühisvara jagamise tulemusena saadud kinnisasja mõtteliste osade kinnistamist. Kostjate kinnisasjale on seatud keelumärked kolmandate isikute kasuks, mis välistavad kinnisasja mõttelisteks osadeks jagamise. Kostjatele ei kuulu "äriühing X OÜ". Kostjate ühisvara hulka kuulub Osaühingu X osa nimiväärtusega 2556 eurot. Seadusega ei ole ette nähtud, et osaühingu osa saab jagada mõttelisteks osadeks. Hageja ei toonud välja, millised täitemenetlused on kostjate suhtes alustatud. Kostjatele täitmisteadete kättetoimetamine ja täitemenetluste alustamine ole tõendatud. Täitmismenetluse alustamise tuvastamise seisukohalt ei ole tähtsust kinnisasja arestimise ja hindamise vaidlustamisel. Kostja II tugineb kinnisasja arestimise vaidlustamisel sellele, et kostjale II ei toimetatud täitmisteadet kätte. Võlgniku teadmine täitemenetlusest ei vabasta kohtutäiturit täitmisteade kätte toimetamise kohustusest. Kostja II teadmine täitemenetlusest ei tulene kostjale II täitmisteate kätte toimetamisest, vaid sundtäitmise toimingutest. 5 Hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja I elukoht on Venemaal. Rahvastikuregistri andmed on informatiivsed. Hagi tuleks jätta

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Maakohus tegi valed järeldused vaidlusväliste asjaolude kohta (otsuse p-s 31). Poolte vahel on vaidlus selles, et hageja on sissenõudja ja sissenõudja nõude rahuldamiseks toimuvad täitemenetlused. Samuti ei ole korrektne maakohtu märgitu, et üks kostjatest on võlgnik. Tegemist on hüpoteegi realiseerimisele suunatud täitemenetlustega, kus mõlemad kostjad on võlgnikud. Pooltel on vaidlus selle üle, et vara, mille jagamist hageja soovib, on kostjate ühisvara. Hageja ei tuginenud maakohtus sellele, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.

  1. Kostja I ei ole esitanud apellatsioonimenetluses seisukohti.
  2. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja II kanda. Hageja esitas
  3. septembril 2023 kostja II poolt tsiviilasjas nr 2-23-7741 esitatud materjalid, millega hageja soovib tõendada, et kostjad teadlikult venitavad menetlusega. Kostja II asus vaidlustama tehingut, mille pooleks ta ei ole. Tõenditest nähtub, et kostjatel oli eesmärk maksudest kõrvale hoida. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuse väited on alusetud. Võlgniku suhtes on algatatud kaks täitemenetlust. Ühes menetluses toimub hüpoteegi ja põhivõla realiseerimine. Teises menetluses saab nõuda intressi, mida on võimalik arvutada alles siis, kui põhivõlg on rahuldatud. Kahte täitemenetlust ei saa omavahel seostada. Välistatud ei ole, et võlgnikule kuuluva äriühingu osa on võimalik müüa suurema summa eest ning ei ole vaja hüpoteeki realiseerida. Hüpoteegi realiseerimine toimub kõige viimasena, kui teised võimalused ja menetlused ei anna tulemust. Kui hüpoteek realiseeritakse, kuid ühisvara ei jagata, saavad kostja hüpoteegi realiseerimisest üle jääva summa endale. Hüpoteegi realiseerimine ei too kaasa kogu kostja I kohustuse täitmist hageja ees. Hüpoteegi realiseerimisest üle jääva rahaga on võimalik tasuda kostja I kohustused hageja ees. Seda ei saa teha, kui kostjate ühisvara ei ole jagatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas ühisvara jagamise hagi, jagas kostjate ühisvara ja jaotas menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 esimene lause ja punktid 2 – 5). Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II vaidlustas maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust seega ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas. Osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja esitatud varaühisuse varasuhte lõpetamise nõude, on maakohtu otsus

§ 456lg 2 p 1 alusel jõustunud.

  1. Hageja esitas täitemenetluses sissenõudjana TMS § 14 lg 2 alusel kostjate vastu hagi kostjate ühisvara jagamiseks. Kostjad leiavad, et hagi ei allu Eesti kohtule ning kohaldub Vene Föderatsiooni õigus. 10.
  2. Hageja ja kostja I on Venemaa kodanikud. Kostja II on Eesti kodanik. Kohtualluvus ja vaidlusele kohalduv õigus tuleb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja 6 õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) art 1 järgi määrata seega õigusabilepingu alusel. 10.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et hagi ei allu Eesti kohtule. Õigusabilepingu art 21 lg 1 näeb ette, et kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostjateks on endised abikaasad, kelle ühisvara hageja soovib jagada. Kostjate ühisvara saab jagada, esitades nõude mõlema kostja vastu, kuivõrd üksnes nii on tagatud kostjate ühisvara jagamiseks vajalike tahteavalduste asendamine kohtulahendiga ja selle tulemusena kostjate ühisvara jagamine. Kostjate ühisvara jagamine erinevates kohtutes võib viia olukorrani, mil kostjate kohtulahendiga asendatud tahteavaldused nende ühisvara jagamiseks ei lange erinevate kohtute tehtud lahendites kokku ning kostjate ühisvara jagamine muutub seeläbi sisuliselt võimatuks. Kostjad on seega vältimatud kaaskostjad. Vaidlust ei ole, et kostja II elab Eestis. Kostja I elab kostjate väitel Venemaal. Kuivõrd kostjad on vältimatud kaaskostjad ja vähemalt ühe kostja elukoht on Eestis, allub kostjate vastu esitatud hagi kostjate ühisvara jagamiseks õigusabilepingu art 21 lg 1 alusel Eesti kohtule. 10.
  4. Kostja II tugines sellele, et asjas kohaldub Vene Föderatsiooni õigus. Maakohus leidis
  5. detsembri
  6. a määruse põhjendustes, et asjas tuleb kohalda Eesti õigust (tl-d 132 – 133). Maakohtu
  7. detsembri
  8. a määrusest ega ka kohtuotsusest ei ole samas selgelt aru saada, miks kohaldub maakohtu arvates Eesti õigus. Kohus peab rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1 järgi juhul, kui seaduse, välislepingu, REÕS § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldama välisriigi õigust sõltumata sellest, kas välisriigi õiguse kohaldamist taotletakse. Kohus peab seega juhul, kui pool tugineb välisriigi õiguse kohaldumisele või kui kohtul on kahtlus, et välisriigi õigus võib olla kohaldatav, tegema kindlaks, kas välisriigi õigust tuleb kohaldada. Kui välisriigi õigust tuleb kohaldada, tuleb seda teha. Maakohus rikkus Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamise osas eelmenetluses põhjendatud seisukoha võtmata jätmisega

§ 392

lg 1 p-s 41 sätestatud kohustust selgitada välja asja lahendamisel kohaldatav õigus. Tegemist on täidedokumendi täitmisest tuleneva vaidlusega. Õigusabilepingu art 54 järgi reguleeritakse täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. See, kas hageja täitemenetluses sundtäidetava nõude saab täita kostjate kui endiste abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja arvel või tuleks selleks eelnevalt kostjate ühisvara jagada, puudutab hageja nõude täitemenetluses täitmise korda. Hageja kui sissenõudja poolt kostjate vastu ühisvara jagamise nõude esitamise lubatavus ja eeldused puudutavad seega täitedokumendi täitmise korda. Need küsimused tuleb lahendada selle riigi õiguse alusel, kus täitedokumenti täidetakse. Kuna täitedokumenti täidetakse Eestis, kohaldub selles osas Eesti õigus, ennekõike TMS § 14 lg 2. Samas see, et abikaasa asemel nõuab ühisvara jagamist võlausaldaja, ei mõjuta abikaasade isiklikele ja varalistele õigustele kohaldatavat õigust. Abikaasade isiklikele ja varalistele õigussuhetele kohalduv õigus tuleb ka juhul, kui abikaasade ühisvara jagatakse TMS § 14 lg 2 alusel võlausaldaja nõudel, määrata õigusabilepingu art 27 lg-te 1–4 alusel. Ringkonnakohus käsitleb alljärgnevalt esmalt TMS § 14 lg 2 kohaldamist ning seejärel täpsemalt abikaasade isiklikele ja varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramist. 11.

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool 7 asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p-d 17–18). Samas peab kohus pärast hagi menetlusse võtmist täitma eelmenetluse ülesanded, mh peab kohus välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhistamiseks (

§ 392

lg 1 p-d 3 ja 4).

§ 329

lg 3 kohaselt peab kohus tegema õigeaegselt kõik vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks ning aitama kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (

§ 392lg 3).

12. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjate ühisvara jagamist täiteasjade nr 197/2020/1628 ja 197/2020/1646 raames. Hageja ei ole esitanud samas hagiavalduses ega hilisemas menetluses toonud välja selgeid andmeid täitemenetlustes täidetavate täitedokumentide kohta. Hageja mainib hüpoteeki, mis seati kostjate nõusolekul hageja nõuete tagamiseks kostjatele kuuluvale kinnisasjale. Hageja maininud notariaalselt tõestatud kokkulepet kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega, kuid pole arusaadavalt täpsustanud, mis tüüpi notariaalse kokkuleppega on tegemist. Ringkonnakohus märgib, et täidedokumendiks saab olla notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (TMS § 2 lg 1 p 19) või rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 18). Maakohus ei ole palunud hagejal täpsustada, mis on hageja väidete kohaselt see täitedokument, millest tulenevate nõuete täitmiseks hageja soovib kostjate ühisvara jagada. Maakohus rikkus sellega

§ 392lg 1 p-s 3 sätestatud eelmenetluse ülesandeid.

Täitedokumendi liigi väljaselgitamine on praegusel juhul oluline, kuna sellest sõltub, kas hagi sisuline läbivaatamine on üldse vajalik või on alus jätta hagi

§ 423lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.

Maakohus pidi

§ 392

lg 4 järgi kontrollima eelmenetluses hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi ning nende puudumisel jätma hagi läbi vaatamata. 13. Juhul kui täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 punktis 19 sätestatud täitedokument, oleks kohtul menetlusökonoomia seisukohal mõistlik kaaluda

§ 423

lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmist, kuna hageja nõude rahuldamine ei ole hagis esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik. Samuti ei oleks hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki saada suurendada selle vara hulka, millele sissenõuet pöörata. Sissenõudja võib TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib PKS § 33 lg 3 järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 33 lg 3 teises lauses on võlausaldaja all silmas peetud sellist võlausaldajat, kes on TMS § 5 lg 1 tähenduses sissenõudja, st kellel on võlgniku vastu täitedokumendist tulenev nõue ja kes on selle esitanud kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks võlgniku vastu. Võlausaldajast kolmas isik saab nõuda abikaasade ühisvara jagamist seega juhul, kui ta on täitemenetluses sissenõudja ning kui täitemenetluses täidetavate võlgniku kohustuste täitmiseks ei piisa võlgniku lahusvarast (vt RKTKo 20.12.2015, 3-2-1-74-16, p 15.2; RKTKm 28.12.2022, 2-21-3244/37, p 14.2). Kui sissenõudja täitemenetluses täidetava nõude saab täita võlgniku ühisvara jagamata ja võlgniku osale ühisomandist sissenõuet pööramata, ei ole sissenõudjal TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 järgi õigust nõuda võlgnikule kuuluva ühisvara jagamist. 8 Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav muuhulgas juhul, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sissenõudja saab täitemenetluses täidetava nõude täita võlgniku ühisvara jagamata ja võlgniku osale ühisomandist sissenõuet pööramata seega juhul, kui täitemenetluses täidetakse nõuet, mis tuleneb TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud mõlemat abikaasat kohustavast täitedokumendist, s.o notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja ühisomanike kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (RKTKm 09.01.2019, 2-17-11697/30, p 13). Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (asjaõigusseaduse (AÕS) § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Hüpoteek annab asjaõigusena kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimine tähendab hüpoteegipidaja asjaõigusliku nõude realiseerimist ka siis, kui koormatud kinnisasja omanik on ühtlasi tagatud nõude isiklik võlgnik. Hüpoteegi realiseerimiseks algatatud täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku varale, millele hüpoteek ei ulatu. Kinnisasja omaniku varale, millele hüpoteek ei ulatu, sissenõude pööramiseks on vaja eraldi täitedokumenti (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 17). kui sissenõudja nõue tuleneb mõlemat abikaasat kohustavast TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja ühisomanike kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, ei ole sissenõudjal TMS § 14 lg 2 alusel seega võimalik nõuda võlgniku ühisvara jagamist,

  1. Kui täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud täitedokument, ei pruugi TMS § 14 lg 2 kohase nõude esitamine olla õiguslikult välistatud. TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud täitedokumendi täitmisel saab sissenõude pöörata võlgniku kogu varale, mitte üksnes varale, millele ulatub nõuet tagav hüpoteek. Sel juhul on aga vaja esmalt välja selgitada kostjate isiklikele ja varalistele õigussuhetele kohalduv õigus õigusabilepingu art 27 lg-te 1–4 alusel. Abikaasade isiklikele ja varalistele õigussuhetele kohaldatava õiguse määramiseks tuleb esmalt kindlaks teha õigusabilepingu osalisriik, kelle territooriumil on abikaasadel ühine elukoht (art 27 lg 1). Ühise elukohariigi puudumisel, tuleb tuvastada kummagi abikaasa elukohariik ja kas neil mõlemal on Eesti või Venemaa kodakondsus (art 27 lg 2). Ühise kodakondsuse riigi puudumisel tuleb tuvastada õigusabilepingu osalisriik, kelle territooriumil oli abikaasadel viimane ühine elukoht (art 27 lg 3). Viimase ühise elukoha puudumisel kohaldub kohtu asukohariigi õigus (art 27 lg 4). Õigusabilepingus viidatud elukoha mõistet tuleb tõlgendada autonoomselt, ennekõike (Eesti) tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud elukoha mõiste ning Vene tsiviilkoodeksi § 20 lõikes 1 toodud mõiste (место жительства гражданина) ühisosast lähtuvalt. Täiskasvanute puhul on mõlemast normist tulenevalt isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab (M. Torga. Elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduses: tähendus rahvusvahelises tsiviilkohtumenetluses – Juridica 2010/7, lk-d 473 – 476). Maakohus tuvastas
  2. detsembri
  3. a määruses, et kostjate I ja II elukoht on Eestis. Maakohus tuvastas peamiselt rahvastikuregistri andmetele tuginedes kostja I aadressina XXXXX linn. Maakohus ei arvestanud aga kostja I esitatud tõendiga, millest nähtub, et täiteasjas nr 197/2020/1628 dokumentide kättetoimetamisel XXXXX linn aadressile
  4. a novembris keeldus majas elav üürnik dokumentide vastuvõtmisest, kuna omanikud 9 viibivad Venemaal ega ole teada, millal nad naasevad. Maakohus jättis
  5. juuni
  6. a määrusega rahuldamata taotluse nõuda Politsei- ja Piirivalevametilt välja andmed kostja I poolt Eesti-Vene piiri ületamise kohta, kuigi neist võib olla võimalik koostoimes teiste tõenditega järeldada, kas kostja I elab alaliselt või peamiselt Eestis või Venemaal. Maakohus tugines taotluse rahuldamata jätmisel peamiselt jällegi rahvastikuregistri andmetele. Rahvastikuregistrisse kantud andmed saavad rahvastikuregistri seaduse § 65 lg 1 järgi olla tõendiks selle kohta, kus isik alaliselt või peamiseks elab. Samas, kuivõrd see, kus isik alaliselt või peamiseks elab, on faktiline küsimus, ei saa rahvastikuregistrisse kantud andmete olemasolu välistada

§ 232lõigetest 1 ja 2 tulenevalt teiste tõendite hindamist.

15. Maakohus jättis eeltoodust tulenevalt eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada asjas uut eelmenetlust (vt RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181, p 19). Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule seega tagasi asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas täitedokumendid, millest tulenevate kohustuste täitmiseks hageja soovib TMS § 14 lg 2 alusel kostjate ühisvara jagada on TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud mõlemat kostjat kohustavad täitedokumendid, s.o notariaalselt tõestatud kokkulepped, mis näevad ette kostjate kui kinnisasja ühisomandike kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kui tegemist on nimetatud täitedokumendiga, tuleb maakohtul

§ 423

lg 2 p 2 alusel otsustada hagi läbi vaatamata jätmine lähtuvalt ringkonnakohtu ülal toodud selgitustest (vt käesoleva otsuse p 13). Kui tegemist ei ole TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendiga, mh kui tegemist on nt TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud täitedokumendiga, tuleb maakohtul selgitada eelmenetluses välja kostjate kui endiste abikaasade isiklikele ja varalistele õigustele kohalduva õiguse määramiseks vajalikud asjaolud (vt käesoleva otsuse p 14), võtta põhjendatud seisukoht asjas kohaldatava õiguse osas ning sellest lähtuvalt lahendada hageja nõue kostjate ühisvara jagamiseks. Maakohus otsustab asja uuel läbivaatamisel ka apellatsioonimenetluses esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmise. 16. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 16.1. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks teinud määruse hageja poolt 21. novembri 2021. a menetlusdokumendis esitatud nõude Osaühingu X jagamiseks menetlusse võtmise kohta. Sellega on maakohus rikkunud

§ 372lg-s 1 sätestatut.

Samas ei nähtu apellatsioonkaebuse põhjendustest, et tegemist oleks praegusel juhul menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Kostjatel oli maakohtu menetluses võimalus ka hageja selle nõude osas seisukohti esitada. Küll tuleb maakohtul hageja selle nõude sisulise lahendamise korral silmas pidada, et AÕS § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Seega saab kostjate ühisvarasse kuuluda Osaühingu X osa (äriseadustiku §-d 148 jj), mitte Osaühing X. Hagejale tuleb vajadusel anda selles osas tähtaeg enda nõude täpsustamiseks. 16.2. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II selles, et hagis on esitatud nõudeid, millel puudub kujunduslik toime. Maakohus on sellised nõuded ka rahuldanud. Ringkonnakohus märgib, et vähemalt Eesti õiguse kohaldamisel hageja hetkel esitatud nõuete rahuldamine kostjate ühisomandit ei lõpeta. Ühisvara jagamiseks tuleb kostjatel anda tahteavaldused, mis on vajalikud kokkuleppe tekkimiseks, millega ühisvara, s.o ühisvarasse kuuluvad esemed, jagatakse, kinnisasja puhul on lisaks vajalik kostjate nõusolekut kinnistusraamatu kannete 10 tegemiseks (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses). Hagejal on vajalik kohtulahend, millel on kostjate nõutavaid tahteavaldusi asendav mõju. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tahteavalduste tegemiseks kohustav hagi on sooritus-, mitte tuvastushagi ning kohtuotsuse resolutsioon peab vastama

§ 442

lg 5 teises lauses sätestatud nõuetele, st hagi rahuldamisel peab resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab. Maakohtul tuleb eelmärgitut asja uuel läbivaatamisel hagejale vajadusel selgitada ning anda võimalus hageja eesmärgist lähtuva nõude sõnastamiseks. Sellest tingituna võib muutuda ka hagihind. 16.3. Ringkonnakohus ei käsitle apellatsioonkaebuse väiteid täitmisteadete kättetoimetamise kohta, sest need puudutavad mh kohtu poolt tõendite hindamist ning asjaolude tuvastamist. Ringkonnakohus ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (

§ 658lg 2).

17. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.