← Eesti

1-23-2504/27

Obsah (12)§ 213§ 423§ 64§ 65§ 201§ 121§ 57§ 69§ 691§ 692§ 45§ 74

1-23-2504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2504 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov

§ 213

lg 2 p 1, 3 järgi, Maia Sammul süüdistuses

§ 213

lg 2 p 1, 3 - § 22 lg 3 järgi ja Janar Karus süüdistuses

§ 213lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 6.

juuni

  1. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise viis Süüdistatav Aksel Sammul’i kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik Merike Lugna Kirjalik menetlus Aksel Sammul isikukood: 39104236037; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; karistatus: varem karistatud 3-l korral, viimati: - Pärnu Maakohtu 19.10.
  2. a otsusega

§ 423

¹ järgi rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o 1379 eurot,

§ 64

lg 5 alusel määrati viia täide iseseisvalt.

§ 65lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 03.02.2022.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 9 kuu ja 20 päeva vangistusega, mis asendati 290 tunni üldkasuliku töö tunniga. Tõkend – ei ole kohaldatud. Süüdistatav Kaitsja Vandeadvokaat Siim Mõistlik RESOLUTSIOON

  1. Pärnu Maakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsus Aksel Sammuli (Sammul) suhtes jätta muutmata ning süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole Vares ja Mõistlik (reg. number 12682692) seoses vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt Aksel Sammulile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 172,80 (sada seitsekümmend kaks) eurot ja kaheksakümmend senti.
  5. Välja mõista Aksel Sammulilt Eesti Vabariigi kasuks 172,80 (sada seitsekümmend kaks) eurot ja kaheksakümmend senti määratud kaitsjale vandeadvokaat Siim Mõistlikule makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank ASis (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Pärnu Maakohtu 06.06.2023 otsusega tunnistati Aksel Sammul süüdi

§ 201lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 19.10.2022.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, s.o 9 (üheksa) kuu ja 20 (kahekümne) päeva vangistusega, mis asendati 290 (kahesaja üheksakümne) tunni üldkasulikku tööga, mis on käesolevaks hetkeks täidetud ning rahalise karistusega 70 (seitsekümmend) päevamäära, s.o 1379 (tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa) eurot ning mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust ning rahaline karistus 70 (seitsekümmend) päevamäära, s.o 1379 (tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa) eurot. Määrati, et

§ 64lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

Rahuldati kannatanu AS X tsiviilhagi ja mõisteti VÕS § 1043 alusel Aksel Sammulilt ja Maia Sammulilt solidaarselt välja kannatanu AS X kasuks 73 756,50 eurot ning mõisteti Janar Karuselt välja kannatanu AS X kasuks 1679,99 eurot, millised summad kanda kannatanu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Rahuldati kannatanu Y OÜ tsiviilhagi ja mõisteti VÕS § 1043 alusel Aksel Sammulilt ja Maia Sammulilt solidaarselt välja kannatanu Y OÜ kasuks 2225,73 eurot, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Tsiviilhagide täitmise tagamiseks jäeti aresti alla Pärnu Maakohtu 21.10.

  1. a määrusega nr 1-226293 arestitud: Aksel Sammulile kuuluv Respo haagis registreerimismärgiga XXXXXX, VIN XXXXXXXXXXXXXX (sõiduk asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn); Maia Sammulile kuuluv sõiduauto Mazda registreerimismärgiga XXXXXX, VIN XXXXXXXXXXXXXXXXX (sõiduk asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn); Renar Aulikule (
  2. isik) kuuluv sõiduauto Seat registreerimismärgiga XXXXXX, VIN XXXXXXXXXXXXXX (sõiduk asub A. H. Tammsaare pst.70, Pärnu). KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Aksel Sammulilt riigituludesse menetluskuluna välja sundraha 1087,50 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 727,44 eurot, kokku 1814,94 eurot. Määrati, et Riigi kasuks tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveeldusarvele. 2

(13)
  1. Aksel Sammul isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, mille eest teda on karistatud Pärnu Maakohtu 03.02.
  2. a otsusega

§ 213lg 1 järgi, ajavahemikul 10.04.2022.

a kuni 19.06.2022. a on Järva maakonnas Paide linnas PPP, Aravete alevikus TTT ja Pärnu linnas RRR asuvas Q AS asuvates tanklates tankinud ja omastanud temale tööalaseks kasutamiseks väljastatud X AS-ile kuuluva kütusekaardiga, mille pin kood oli talle teada ning hiljem mobiiltelefoni app´i kasutades kokku 11 124,89 liitrit erimärgistusega diislikütust ja 43 630,37 liitrit diislikütust (süüdistusaktis täpselt välja toodud) erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel. Kokku on kütuse omastamisega tekitatud X AS-le varaline kahju 75 436,49 eurot. X AS-ile suures ulatuses varalise kahju tekitamisega andmete arvutiprogrammi ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna kes on varem toime pannud kelmuse, pani Aksel Sammul toime

§ 213lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- tankis ja omastas 06.06.

  1. a (kell 2.36 194,68 liitrit ja kell 03.22 1013,05 liitrit) ja 08.06.
  2. a kell 2.19 834,22 liitrit Järvamaal Albu külas OÜ-le Y kuuluvast tanklast temale tööalaseks kasutamiseks väljastatud X AS-ile kuuluva kütusekaardiga, pin koodi sisestades ja mobiiltelefoni app´i kasutades kokku 2041,95 liitrit eriotstarbelist diiselkütust, millega tekitas OÜ-le Y varalist kahju kokku 2225,73 eurot. OÜ-le Y varalise kahju tekitamisega andmete arvutiprogrammi ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna kes on varem toime pannud kelmuse, pani Aksel Sammul toime

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et tõendamist leidnud, et Aksel Sammul on ajavahemikul 10.04.
  2. a kuni 19.06.
  3. a Järva maakonnas Paide linnas PPP, Aravete alevikus TTT ja Pärnu linnas RRR asuvas Q AS asuvates tanklates tankinud ja omastanud Maia Sammuli kaasabil Aksel Sammulile tööalaseks kasutamiseks väljastatud X AS-ile kuuluva kütusekaardiga, mille PINkood oli talle teada ning hiljem mobiiltelefoni äppi kasutades 11 124,89 liitrit erimärgistusega diislikütust ja 42 617,92 liitrit diislikütust. Maakohus sedastas, et süüdistuses on märgitud, et Aksel Sammul ja Maia Sammul on AS-le X kuuluva kütusekaardiga tankinud diislikütust 43 630,37 liitrit, kuid kohtu hinnangul on sinna arvestatud ka Janar Karuse 04.06.
  4. a kell 09.10 tangitud 1012,65 liitrit diislikütust. Kannatanute esindaja MR ülekuulamise juurde lisatud arvetest (tl 11-30) nähtub, et Aksel Sammul ja Maia Sammul omastanud X AS-lt kokku 42 617,92 liitrit tavalist diislikütust. Samuti uuritud on tõendamist leidnud, et Aksel Sammul Maia Sammuli kaasabil on tankinud ja omastanud 06.06.
  5. a kell 02.36 194,68 liitrit ja kell 03.22 1013,05 liitrit ning 08.06.
  6. a kell 02.19 834,22 liitrit Järvamaal Albu külas OÜ-le Y kuuluvast tanklast temale tööalaseks kasutamiseks väljastatud X AS-ile kuuluva kütusekaardiga, PIN-koodi sisestades ja mobiiltelefoni äppi kasutades kokku 2041,95 liitrit eriotstarbelist diiselkütust. Maakohus leidis, viidates asjakohasele kohtupraktikale (RKKKo nr 3-1-1-83-07; 1-18-117 p. 11 ja 12), et Aksel Sammuli tegevus ei ole käsitletav arvutikelmusena

§ 213mõttes nagu talle süüdistuses ette heidetakse.

Aksel Sammul ei ole kütusekaardi kasutamisega tekitanud arvutisüsteemis eksitust, mis on

§ 213järgi kvalifitseerimise puhul vajalik tingimus.

Maakohus leidis, et Aksel Sammuli tegevus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 201lg 2 p 1,2 järgi.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON 4. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse süüdistatav Aksel Sammuli kaitsja, kelle põhitaotluseks on tühistada Pärnu Maakohtu 06.06.2023 kohtuotsus täies ulatuses ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks tagasi Pärnu Maakohtusse. Kaitsja taotluse rahuldamise korral palub kaitsja jätta apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Kaitsja viitab apellatsioonis lisaks kriminaalmenetluse olulisele rikkumisele ka materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. 3

(13)4.
  1. Kaitsja leiab, et vaidlustatud otsuse tegemisel on oluliselt rikutud menetlusõigust sellega, et kuulutatud kohtuotsus ei olnud allkirjastatud. KrMS § 306 lg-st 3 tulenevalt tuleb kohtuotsusega lahendatavate küsimuste järgselt kohtuotsus digitaalselt allkirjastada. Tõlgendades nimetatud sätet kooskõlas KrMs §-ga 305, on kaitsja seisukohal, et kohtuotsus tuleb allkirjastada enne selle kuulutamist. Käesolevas asjas toimus kohtuistungi protokolli kohaselt kohtuotsuse kuulutamine 06.06.2023 kella 11.30-st kuni 11.42-ni. Kaitsjale e-toimiku vahendusel kättesaadavaks tehtud ja digitaalselt allkirjastatud kohtuotsusest nähtuvalt on see allkirjastatud aga 06.06.2023 kell 11.45, st peale kohtuotsuse kuulutamist. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse, et enne kohtuotsuse allkirjastamist ei saa rääkida kohtuotsuse eksisteerimisest õiguslikus mõttes (RKKK 3-1-1-53-05). Kaitsja osales kohtuistungi kuulutamisel ning soovis hiljem täpsustada, et kas kohtuniku poolt kohtuotsuse kuulutamisel ettekantud resolutiivosa kattus kohtulahendis märgituga (sh. tsiviilhagi nõude suuruse osas), kuid arvestades kohtuistungi protokolli üldsõnalisust, ei ole võimalik mitte mingilgi määral kontrollida, et millise sisuga lahendi kohtunik üldse kohtuistungil kuulutas. Tõlgendades KrMS §155 lg punkti 13 ja KrMS § 339 lg 1 punkti 10 koosmõjust tuleneb kaitsja hinnangul, et kohtuistungi protokolli pinnalt peab olema võimalik (kui seda ei ole just helisalvestatud) hinnata kohtuistungil toimunut ja öeldut. Antud juhul ei ole seda võimalik teha üsna olulises küsimuses- milline oli kohtu poolt istungil kuulutaud otsuse resolutiivosa. Lahendust ei too ka kohtuotsuse lugemine, kuivõrd see on allkirjastatud pärast kohtuistungit. Samuti puudub e-toimikust nähtuvalt kohtuistungi helisalvestis. Eeltoodust lähtuvalt on kaitsja seisukohal, et antud juhul esineb menetluse oluline rikkumine KrMS 339 lg 1 punktide 5-6 ja 10 valguses. 4.
  2. Vaidlustatud otsuse tegemisel on kohus ebaõigesti tuvastanud süüdistuse aluseks olevad asjaolud ning rikkunud tõendite hindamise reegleid, mõistes A. Sammuli süüdi süüdistuses, mis ei ole täies ulatuses tõendatud. Kaitsja hinnangul ei ole vaidlust selles, et A. Sammul on kannatanute kütusekaarte kasutades omastanud kütust. Küll aga ei ole kaitsja hinnangul täiel määral tõendatud, et süüdistatav on seda teinud süüdistuses märgitud ulatuses. Kohus on vaidlustatud otsuses rajanud siseveendumuse (omastatud kütusekoguste ning selleks kasutatud kütusekaartide andmete osas) kannatanu ütlustele ning kannatanu poolt esitatud avaldustele. Kaitsja ei saa siinkohal nõustuda kohtu järelduskäiguga, et vastuolu kannatanu poolt ülekuulamisel märgitud andmete ning hiljem esitatud avaldustest nähtuva vahel ei kujuta endast ütluste ebausaldusväärsust. Kaitsja hinnangul tuleneb KrMS § 63 lgst 1, et isikulised tõendiallikad tuleks seaduse nõudeid järgides üle kuulata ning nende ütlusi ei saa hakata asendama nende poolsed hilisemad kirjalikud avaldused menetlejale. Kütusekaardi andmed ning selle kasutamise aeg/koht/ulatus kujutavad endast tõendamiseseme asjaolusid, mis tuleb tuvastada KrMS § 63 lg 1 sätestatud tõendivormi järgivalt, mistõttu ei ole kannatanu hilisemad kirjalikud avaldused tõendamiseseme asjaolude osas tõendina lubatavad (küll aga saab neid kasutada ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel). Kaitsja hinnangul ei olnud eelmainitud vastuolu näol tegemist ka pelgalt esitatud andmete täpsustamisega, vaid muuhulgas ka uute asjaolude esitamisega (sh. toetus kannatanu oma hilisemates avaldustes kütusekaardi andmetele, mida oma ülekuulamisel ei olnud maininudki). Siinkohal on olulised ka A. Sammuli ütlused, mille kohaselt on ta küll tunnistanud kütusekaardi kuritarvitamist, kuid avaldanud samas, et ei mäleta nagu oleks käinud kannatanu kütusekaardiga Aravetel või Pärnus üldse tankimas. Eeltoodust lähtuvalt on kaitsja seisukohal, et kohus on oma siseveendumuse rajanud tõenditele, mis ei vasta KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud nõuetele ega ole ka usaldusväärsed ning nimetatud minetus on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi ja kujutab endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 4
(13)4.3. Kaitsja leiab, et vaidlustatud otsusega mõistetud reaalne vangistus ei ole kooskõlas A. Sammuli isikuga seotud asjaoludega. Kaitsja on seisukohal, et A. Sammul’le esitatud süüdistus ei ole olnud täiel määral tõendatud, mistõttu ei saa süü suuruse ebaõigel tuvastamisel (kuriteo toimepanemise ulatus ilmestab kahtlemata ka toimepanija süü suurust) ka A. Sammulile mõistetud karistus vastata tema süü suurusele. Lisaks leiab kaitsja, et vangistuse reaalselt kanatavana mõistmine ei vasta ka A. Sammuli isikuga seotud asjaoludele. Esmalt soovib kaitsja rõhutada, et A. Sammul ei ole pärast 19.06.2022 enam ühtegi õigusrikkumist toime pannud, mis näitab, et A. Sammul on oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas juba enne eelmist 19.10.2022 süüdimõistvat kohtulahendit. Sestap ei saa kaitsja nõustuda kohtu poolt enne A. Sammuli karistusotsuse langetamist tehtud järeldusega, nagu ei oleks varasemad karistused teda õiguskuulekuse suunas mõjutanud. Kahtlemata on reaalse vangistuse oht olnud A. Sammulile (kellel on kolm alaealist last ning kohustus pidada üleval oma perekonda, kuna abikaasa M. Sammul on töötu) motivaatoriks õiguskuulekaks jäämisele. Nimetatud hoiakute kinnistamist toetab seegi, et Aksel Sammul on end püsivalt tööga hõivatuna hoidnud (arvestades, et omastamine on pandud toime varalise kasu saamise eesmärgil). Reaalse vangistuse mõistmine aga katkestab need taasühiskonnastumise seisukohalt olulised sidemed (kuigi need esinesid ka süüte toimepanemise ajal), mis ei oleks kooskõlas aga karistuse eripreventiivsete kaalutlustega. Samuti on A. Sammul avaldanud kahetsust oma käitumisviisi suhtes ning edaspidi püüab elada teiste ühiskonnaliikmete õigusi kahjustamata. Seetõttu oleks kaitsja hinnangul olnud küll õigustatud A. Sammulile vangistuse mõistmine vastavalt tema süü suurusele, ent põhjendatud ka selle asendamine üldkasuliku tööga (mida A. Sammul on pärast 19.10.22 kohtuotsust hoolikalt täitnud ja sealjuures ka õiguskuulekana püsinud). Viidatud lahendus oleks kaitsja hinnangul olnud põhjendatud ka

§ 65lg 1 tuleneva põhimõtte valguses.

19.10.2022 lahendit tehes oli riik teadlik käesolevas kohtumenetluses süüdistusena esitatud tegudest (sh. esitati enne 19.010.2023 kohtuotsust taotlus käesolevas kriminaalasjas A. Sammuli vara arestimiseks) andis A. Sammulile võimaluse vältida reaalset vangistust oma käitumise parandamise teel. A. Sammul täitis kõik üldkasuliku tööga seotud kohustused ega ole pannud toime ühtegi õigusrikkumist. Kaitsja hinnangul tulnuks karistuse mõistmisel ja selle täitmise korra määramisel kohtul arvestada ka, et A. Sammulilt ja tema perelt arestiti nende jaoks suures väärtuses vara, mis mõjutas nende igapäevast toimetulekut ning seeläbi ka karistustundlikkust. Eeltoodust lähtuvalt on kaitsja seisukohal, et A. Sammulile mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele ega ole kooskõlas tema isikuga seostud asjaoludega (ennekõike reaalse vangistuse mõistmine). 4.4. Tsiviilhagi lahendamisel on kohus valesti kohaldanud materiaalõigust, nähes süüdistatava poolse õigusvastase käitumisena ette kütuse omastamist ning jättes tsiviilhagi lahendamisel tähelepanuta asja äravõtmisest tuleneva kahjunõude arvutamise aluseks olevad normid ja põhimõtted. Pärnu Maakohus on tsiviilhagides toodud rahalised nõuded lugenud põhjendatuks seetõttu, et kohus on lugenud tõendatuks A. Sammuli süü kütuse omastamises. Juhul, kui kohus loeb tsiviilhagi lahendades tõendatuks, et A. Sammul omastas kütust, siis olnuks asjakohane kannatanu nõude lahendamisel lähtuda VÕS § 132 lg 1 sätestatud reeglist ning tuvastada kannatanu nõuet lahendades omastatud kütuse väärtus andmete põhjal, mis võimaldavad hinnata omastatud kütuse väärtust võimalikult lähedasena kohtuotsuse tegemise aja seisule. Nii nähtub muuhulgas ka kannatanu enda poolt esitatud andmetest, et kütuse liitrihind (väidetavalt omastatud kütuse maht konkreetsel ajahetkel jagatud selle maksumusega vastaval ajahetkel) varieerub kahtlustuses toodud ajaperioodi jooksul märgatavalt (st. näiteks diiselkütus on juunis odavam kui aprillis). Lisaks eeltoodule jääb kaitsja selle juurde, et A. Sammuli puhul on süüdistus tõendatud vaid osaliselt, mistõttu puudub tõendamata ulatuses kannatanu varalisel nõudel materiaalõiguslik alus. 5

(13)KANNATANU APELLATSIOONIVASTUS
  1. Kannatanute AS X ja Y OÜ esindaja vaidleb esitatud apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu ja leiab, et see on põhjendamata ning palub kohtul selles toodud nõuded täies ulatuses jätta rahuldamata. Kannatanu leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud ja asunud seisukohale, et kannatanute esitatud tsiviilhagid on asjakohased ja põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud Aksel Sammuli süü kütuse omastamises, Maia Sammuli süü kütuse omastamisele kaasaaitamises ning Janar Karuse süü arvutikelmuse toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitasid süüdistatavad kannatanutele varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatavate kohustuse olemasolu osas. Kannatanu esindaja juhib tähelepanu, et süüdistatav Aksel Sammul tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes ka süüdi. Kannatanu esindaja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. PROKURATUURI APELLATSIOONIVASTUS
  2. Prokuratuur leiab apellatsioonivastuses, et Pärnu Maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigelt kohaldanud ega kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud, samuti vastab mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Seetõttu otsuse tühistamiseks ega apellatsiooni rahuldamiseks aluseid ei esine 6.
  3. Apellandi väitel on vaidlustatud otsuse tegemisel oluliselt rikutud menetlusõigust sellega, et kuulutatud kohtuotsus ei olnud allkirjastatud. Prokarutuur leiab, et apellandi seisukoht, et kohtuotsus on allkirjastamata, on ekslik. Tõepoolest on kohtuotsus digiallkirjastatud 3 minutit hiljem kui kohtuistungi protokolli järgi on otsus kuulutatud, kuid puuduvad tõsiseltvõetavad kahtlused nagu ei oleks kuulutamisel esitatud kohtuotsuse sisu samane digiallkirjastatud kohtuotsusega või oleks kellelegi kohtuotsuse tekst varem kätte toimetatud või kohus oleks kellegagi väljaspool nõupidamistuba kohtuotsuse sisu arutanud. Riigikohtu lahendi nr 1-21-5033 kohaselt resolutiivotsuse kuulutamisel antud selgitustel kohtuotsuse olulisemate põhjenduste kohta ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust, mistõttu see ei anna põhjust rääkida kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Apellatsioonimenetluse aluseks on siiski kirjalikus kohtuotsuses esitatud argumendid, mistõttu kaitsja etteheide, nagu ta ei saanud hinnata kohtuistungil toimunut ja öeldut kuna puudus ka helisalvestis, et milline oli kohtu poolt istungil kuulutatud otsuse resolutiivosa, ei oma sisulist tähendust. 6.
  4. Kohus on apellandi hinnangul ebaõigesti tuvastanud süüdistuse aluseks olevad asjaolud ning rikkunud tõendite hindamise reegleid, mõistes A. Sammuli süüdi süüdistuses, mis ei ole täies ulatuses tõendatud, st et süüdistatav on kütust omastanud süüdistuses märgitud ulatuses. Kütusekaardi andmed ning selle kasutamise aeg/koht/ulatus kujutavad endast tõendamiseseme asjaolusid, mis tuleb tuvastada KrMS § 63 lg 1 sätestatud tõendivormi järgivalt, mistõttu ei ole kannatanu hilisemad kirjalikud avaldused tõendamiseseme asjaolude osas tõendina lubatavad (küll aga saab neid kasutada ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel). Siinkohal on olulised ka A. Sammuli ütlused, mille kohaselt on ta küll tunnistanud kütusekaardi kuritarvitamist, kuid avaldanud samas, et ei mäleta nagu oleks käinud kannatanu kütusekaardiga Aravetel või Pärnus üldse tankimas. Pärnu Maakohus on tuvastanud, et Aksel Sammuli ütluste kohaselt kasutas ta autoga sõitmiseks oma abikaasa Maia Sammuli abi, sest tal endal juhilube ei olnud. Seda kinnitas ka Maia Sammul, et kuna Aksel Sammulil endal autojuhilube ei ole, siis sõidutas ta teda igale poole kuhu vaja. Asjaolu, et Aksel Sammul ei mäleta, et ta oleks käinud Aravetel või Pärnus oma töökaardiga tankimas, ei 6
(13)välista tema seotust nimetatud tankimistega. Tõendatud on, et tankimisteks kasutati Aksel Sammuli valduses olevat X AS kütusekaarti, samuti on tankimas käidud Maia Sammuli kasutuses oleva sõidukiga Mazda XXXXXX, mis on jäänud Paide Espaki juures kaamerapildile 25.04.2022 kell 17.10 ajal, so samal päeval, kui hiljem kell 22.50 Aravetel tangiti, samuti 28.04.22 oli sama sõiduk tankimas Paides kell 01.58, kell 21.37 tangiti Aravetel, 30.04.22 kell 04.30 jäi Paides kaamerasse, Aravetel tangiti kell 23.40, 04.05.22 Paides tankimas kell 15.16, 18.08,/…/19.47, Aravetel kell 23.
  1. 15.06.22 on Paides mitmel korral ajavahemikul 00.10-02.46 tankinud Seat XXXXXX, mis oli samuti Maia Sammuli kasutuses, samal päeval kell 16.41 ja 18.05 tangiti juba Pärnus. Aksel Sammul ei ole ka öelnud nagu oleks tema valduses oleva kütusekaardi neil päevil või üldse kellelgi teisele kasutada andnud. Seega mittemäletamine ei välista kuriteo toimepanemist. Janar Karuse ütluste kohaselt käis ta Aksel Sammuli kaardiga kütust tankimas ainult Paide Espaki lähedal asuvas Q tanklas. Kaarti tema käes ei olnud, kütuse pani jooksma lähedal asuv Aksel Sammul. Seega ei saanud kütus Aravetel ega Pärnus tankurist väljuda ilma Aksel Sammuli vahetu tegevuseta. Puutuvalt apellandi seisukohta, nagu kannatanu hilisemad kirjalikud avaldused tõendamiseseme asjaolude osas ei ole tõendina lubatavad, on alusetud. Tõendina loetleb KrMS § 63 lg 1 lisaks kannatanu ütlustele ka muud dokumenti, lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka lõikes 1 nimetamata tõendeid. 6.
  2. Apellant leiab, et reaalne vangistus ei ole kooskõlas A. Sammuli isikuga seotud asjaoludega. Prokurör ei nõustu kaitsja käsitlusega nagu Aksel Sammuli puhul täidaks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga karistuse eesmärke ning tal oleks olnud põhjendatud ootus kanda iga järgnev karistus vabaduses, isegi kui tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust. 19.10.2022 karistas Pärnu Maakohus Aksel Sammulit

§ 423

¹ järgi, mis on liiklussüütegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning Aksel Sammulit karistatigi rahalise karistusega, millele liideti

§ 65

lg 2 alusel Pärnu Maakohtu poolt 03.02.2022 mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud ja 20 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga. Kui 19.10.2022 oleks kohus mõistnud karistuse ka käesolevas kriminaalasjas, siis arvestades seda, et süüdistus esitati ajavahemikul 10.04.2022 kuni 19.06.2022 toimepandud kuritegude eest, puuduks reaalne lootus üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuritegude eest saada mittevabaduskaotuslik karistus. Karistuse mõistmisel omab tähtsust süü suurus. Arvestades, et Aksel Sammul tekitas kuriteoga ASle X 73 756.50 euro suuruse ja Y OÜle 2225.73 euro suuruse kahju, saab süüd lugeda suureks. Kohus on Aksel Sammuli puhul arvestanud karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust, ning süü suuruse hindamisel asjaolusid, et kütuse omastamine on toimepandud suures ulatuses ja lühikese aja jooksul mitmetel kordadel ning et Aksel Sammul pani kütuse omastamise toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Kohus leidis, et varasemad karistused ei ole Aksel Sammulit mõjutanud kuidagi uue kuriteo toimepanemisest hoiduma, mis on igati õige. Enne käesolevas kriminaalasjas arutatavat tegu oli Aksel Sammul karistatud juba 2 korral, mis ei takistanud teda paar kuud peale kohtuotsust uuesti kuritegelikule teele asuma. Asjaolu, et Aksel Sammuli perel arestiti vara või tal on kohustus pidada üleval oma perekonda, ei saa mõjutada süü suurust. 6.4. Tsiviilhagi lahendamisel on apellandi hinnangul kohus valesti kohaldanud materiaalõigust, nähes süüdistatava poolse õigusvastase käitumisena ette kütuse omastamist ning jättes tsiviilhagi lahendamisel tähelepanuta asja äravõtmisest tuleneva kahjunõude arvutamise aluseks olevad normid ja põhimõtted. Prokuratuur leiab, et Pärnu Maakohus on tsiviilhagid rahuldanud VÕS § 1043 alusel kui asjakohased ja põhjendatud, millega prokurör nõustub. Kohus on lugenud Aksel Sammulile esitatud süüdistuse tõendatuks täies mahus, seega on põhjendatud ka tsiviilhagis esitatud nõude rahuldamine täies mahus. 7

(13)Prokuratuur leiab, et Pärnu Maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigelt kohaldanud ega kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud, samuti vastab mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Seetõttu otsuse tühistamiseks aluseid ei esine ning apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis ning kannatanu ja prokuratuuri vastustes toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  2. Vastuseks kaitsja apellatsiooni argumendile, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 5, 6, 10 tähenduses, kuna kohtuniku poolt kohtistungil kuulutatud otsus ei olnud kuulutamise hetkel allkirjastatud, märgib kohtukolleegium järgmist. 8.
  3. Sissejuhatavalt tuleb nentida, et esitatud apellatsioonis kaitsja kuidagi ei põhjenda, kuidas süüdistatava subjektiivsed õigused olid rikutud ning milliseid tagajärgi temale see omas olukorras, kus maakohtu otsuse resolutiivosa oli allkirjastatud 3 minutit peale selle kuulutamist. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ning Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetest 06.06.2023 toimunud kohtuistungil, mis algas kell 11.30 maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa ning selgitas edasikaebamise korda ja tähtaegu. Kohtuistung lõppes kell 11.
  4. Kohtuotsuse digitaalse allkirja kinnituslehel olevast ajatemplist nähtub, et otsuse resolutiivosale kirjutas kohtunik alla 06.06.2023 kell 11.
  5. Sellest tulenevalt vastab tõele kaitsja apellatsioonis toodud asjaolu, et kohtunik kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa, mis ei olnud kuulutamise hetkel allkirjastatud. Kohtukolleegium leiab, et otsuse resolutiivosa kuulutamine, millel puudub allkiri kujutab endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et vaidlustatud olukorras leidis aset kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 6 tähenduses ehk kohtuotsust ei ole allkirjastanud kõik kohtukoosseisu kuuluvad isikud. Selline rikkumine tuleks kõne alla olukorras, kus kohus oleks otsuse tervikuna kuulutanud/teatavaks teinud ja sellise allkirjastamata kohtuotsuse koopia pooltele kätte andnud. Sellist järeldust toetab tõsiasi, et kohtuotsuse resolutiivosa, kui sellist, ei saa apellatsioonimenetluses edasi kaevata. KrMS § 315 lg 8 kohaselt, kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viietestkümne päeva jooksul. Kohtuotsuse seaduslikkust saavad mõjutada vaid tervikotsusesse kirja pandud põhjendused. (vt RKKKo nr 1-215033, p. 12) Alles tervikotsuse teatavakstegemisest hakkab kulgema apellatsioonitähtaeg KrMS § 319 lg 2 kohaselt. Tervikotsus oli maakohtu kohtuniku poolt koostatud, allkirjastatud ning pooltele kättesaadavaks tehtud 21.07.2023 ehk kuupäeval, mis oli resolutiivosas pooltele edasikaebe korra selgituse punkti all teatavaks tehtud. Kaitsja apellatsiooni põhitaotluse kohaselt tuleb maakohtu otsus täies ulatuses tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks tagasi Pärnu Maakohtusse. Siinkohal on paslik märkida, et KrMS § 341 lg 3 kohaselt KrMS § 339 lg 1 p-s 12 ja lg-s 2 nimetatud rikkumiste puhul saadab ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks vaid juhul, kui rikkumise kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses võimalik. Seda järeldust tuleb samuti põhjendada. Kriminaalasja saatmine samale kohtukoosseisule on igati kohane olukorras, kus kohtulik arutamine esimese astme kohtus on toimunud kooskõlas menetlusseaduse nõuetega ja menetlusõiguslikud etteheited puudutavad üksnes kohtulahendi koostamist (KrMS § 339 lg 1 p des 6–8 nimetatud rikkumised). Kuna need minetused on seotud vaid kohtulahendi koostamisega, saab nõupidamistoas kõrvaldada neid sama kohtukoosseis. (vt RKKKm nr 3-1-1-2414, p 5,6) 8
(13)Kohtukolleegium leiab, et maakohus on endapoolse kriminaalmenetluse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 tähenduses ise kõrvaldanud, kui allkirjastas kohtuotsuse resolutiivosa peale selle kuulutamist kohtuistungil. Kohtuotsuse terviktekst oli pooltele teatavaks tehtud ning kätte antud tähtaegselt ja nõuetekohaselt allkirjastatuna. Selliselt puuduvad maakohtu otsuses sellised koostamise ning vormistamise vead, mida tuleks kõrvaldada, järelikult puudub ka vajadus kohtuotsuse tühistamiseks ning kriminaalasja tagasi saatmiseks Pärnu Maakohtule. 8.
  1. Esitatud apellatsioonis ei too kaitsja välja asjaolusid ega argumente, milles seisnes väidetav tema poolt viidatud rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 5 tähenduses ehk kohtu poolt nõupidamissaladuse rikkumine. Viidatud rikkumist kohtukolleegium kriminaalasjas samuti ei tuvastanud. Kohtu poolt ekslikult allkirjastamata kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine protokollitud kohtuistungil ei ole kuidagi käsitletav nõupidamissaladuse rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 5 tähenduses, kuna kohtuotsuse kuulutamise näol on tegemist avaliku menetlustoiminguga KrMS § 315 kohaselt. 8.
  2. KrMS § 339 lg 1 p 10 kohaselt väidetava rikkumise ehk kohtuistungi protokolli puudumise osas märgib kohtukolleegium, et praeguses lühimenetluses arutatud kriminaalasjas toimus kohtuistung 29.05.
  3. KrMS § 155 lg 11 redaktsiooni kohaselt, mis jõustus 01.05.2023, ei pea kohtuistungi protokolli koostama, kui lihtmenetluses, kohtulahendi täitmise asjas või kohtulahendi kuulutamiseks peetav kohtuistung on heli- või videosalvestatud. Kui lühimenetluses peetud kohtuistungil, mida ei protokollitud, andis süüdistatav ütlusi ja asjas esitatakse apellatsiooniteade või apellatsioon, koostab kohus kohtuistungi protokolli salvestise põhjal. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ning kohtuotsusest A. Sammul ning kaassüüdistatavad kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Kohtueelses menetluses tunnistas A. Sammul (tl 112-116), et on selle kuriteo toime pannud (maakohtu otsuse lk 12; Kd II lk 25). Kuivõrd kõik süüdistatavad ei soovinud maakohtu istungil ütlusi anda, ei pidanud maakohus 29.05.2023 toimunud kohtuistungi protokolli koostama. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaitsja etteheide, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 10 tähenduses, kui jättis kohtuistungi protokolli koostamata.
  4. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud süüdistuse aluseks olevad asjaolud ning rikkunud tõendite hindamise reegleid, mõistes A. Sammuli süüdi süüdistuses, mis ei ole täies ulatuses tõendatud. Kaitsja hinnangul ei ole täiel määral tõendatud, et süüdistatav on kütust omastanud süüdistuses märgitud ulatuses. Apellant märgib lisaks, et KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt tuleks isikulised tõendiallikad seaduse nõudeid järgides üle kuulata ning nende ütlusi ei saa hakata asendama nende poolsed hilisemad kirjalikud avaldused menetlejale nagu praeguses kriminaalasjas on tehtud. Vastuseks kaitsja sellistele argumentidele peab kohtukolleegium vajalikuks esmalt märkida, et maakohus ei nõustunudki süüdistuses toodud versiooniga täielikult, kui leidis, et A. Sammulile esitatud süüdistuses kajastub ka tegelikult Janar Karuse poolt 04.06.
  5. a kell 09.10 tangitud 1012,65 liitrit diislikütust, mistõttu vähendas maakohus A. Sammuli süüdistuse mahtu leides, et A. Sammul omastas X AS-lt mitte 43 630,37 liitrit, vaid kokku 42 617,92 liitrit tavalist diislikütust. Teiseks tuleb taas märkida, et praegune kriminaalasi oli lahendatud lühimenetluse korras. KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata. See tähendab, et kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis ei saa kohtumenetluses enam lisatõendeid esitada, välja arvatud KrMS § 63 lg-s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks. (Vt nt RKKKo 3-1-1-67-16, p 15) Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamiseks peavad sellega nõustuma nii prokuratuur kui ka süüdistatav ja kaitsja, mis tuleneb KrMS §-st
  6. Alles peale seda koostatakse kriminaalasjas süüdistusakt, milles märgitakse, et kriminaalasjas taotletakse lühimenetluse kohaldamist. Kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamisega 9
(13)sisuliselt nõustuvad pooled (mis ei ole kohtule siduv), et kriminaalasja toimiku materjalid on piisavad asja õigeks lahendamiseks ilma täiendavate tõendite kogumiseta ega kannatanute ja tunnistajate ristküsitlemiseta. 29.05.2023 Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungil avaldas süüdistatav A. Sammul, et tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi ning taotleb (nagu ka teised süüdistatavad) lahendada kriminaalasi lühimenetluses (helisalvestis alates 12.50 kuni 13.08). Süüdistatav avaldas samuti, et ei soovi enda ülekuulamist kohtuistungil. Süüdistatavate kaitsjad kinnitasid vastuseks kohtu küsimusele, et kriminaalasjas kogutud tõendid võib lugeda avaldatuks. A. Sammuli kaitsja avaldas, et tal ei ole taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks (helisalvestis alates 22.50). Kohtukolleegium märgib, et selliselt leidsid nii süüdistatav A. Sammul kui ka tema kaitsja maakohtu istungil, et kriminaalasjas kogutud tõendid on piisavad kriminaalasja õigeks lahendamiseks lühimenetluse korras. Sellega minetasid pooled kohtistungil kannatanu ning tunnistajate konfrontatsiooniõiguse ning võimaluse täiendavate tõendite kogumiseks. Oleks kohtuistungil pooltel selline soov siiski tekkinud, oli pooltel tulenevalt KrMS § 234 lg-st 5 lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Pooled oma lühimenetluse kohaldamise taotlusest ei loobunud. Kohtukolleegiumi veendumusel on seega hilinenud ning põhjendamatu kaitsja poolt alles apellatsioonimenetluses esitatud seisukoht, et maakohus oleks pidanud isikulised tõendiallikad seaduse nõudeid järgides üle kuulama. Ainetu on ka kaitsja argument, et kannatanu eeluurimisel antud ütlusi ei saa asendada nendepoolsete hilisemate kirjalike avaldustega (ringkonnakohtu märkus: sisuliselt kahjusumma täpsustusega) menetlejale. Ringkonnakohus leiab, et praeguses kriminaalasjas ei ole kannatanu ütlusi hilisemate kirjalike täpsustustega asendatud. Iseseisva tõendiväärtusega on antud juhul nii kannatanu ütlused kui ka hiljem lisatud dokumentaalsed tõendid, milliste alusel lõplik kahjusumma kannatanutele on arvutatud. Need tõendid täiendavad üksteist ning moodustavad süüstava tõendikogumi. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et kannatanute esindaja (AS X ja Y OÜ juhatuse liige) MR ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Maakohus märkis asjakohaselt, et kriminaalasjas teiste kogutud (ehk dokumentaalsete) tõenditega on kogumis täpselt tuvastatud kuidas, kui palju, s.o mitu liitrit diislikütust omastati ning mis oli selle maksumus (ringkonnakohtu märkus: sh liitri eest igal tankimise korral). Kriminaalmenetluse käigus on kannatanute esindaja esitanud 20.06.2022 ülekuulamisel omastatud kütuse kohta esmased andmed, mida on menetluse käigus hiljem 10.10.2022 täpsustatud, kusjuures täpsustatud avalduses AS-le Arevete Agro tekitatud kahju summa on vähendatud 90 523,78 eurolt 75 436,49 eurole. Märkida tuleb, et ülekuulamisel 20.06.2022 kannatanu Y OÜ esindaja üldse ei nimetanud kahju suurust, mis oli tekitatud just sellele äriühingule. Y OÜ-le kuuluva kütuse omastamisega tekitatud kahju summa nimetati alles 10.11.2022 koostatud avaldusega (kd I lk 33) ning avalduse aluseks olevate dokumentidega. Ringkonnakohus märgib, et A. Sammul on temale usaldatud kannatanute kütusekaartidega omastanud kütust kokku 132 korral ning mitme kuu jooksul. Selliselt on igati usutav ning usaldusväärne, et tekitatud kahju täpne ulatus vajas dokumentaalsete tõendite (arvete) põhjal üle kontrollimist ning täpsustamist. Kohtukolleegium märgib sedagi, et esitatud apellatsioonis kaitsja ei nimetagi ühtegi vastuolu või arvutusviga kannatanute esindaja poolt edastatud AS X ja Y OÜ (vastavalt 10.10.2022 ja 10.11.2020) hilisemate täiendavate avalduste ning nende aluseks olevate faktuurarvete vahel. Selliseid vastuolusid ega arvutusvigu ei ole tuvastanud ka ringkonnakohus. 10. Arusaamatu ning tõenditele mittetoetuv on kaitsja seisukoht, et A. Sammuli süü kütuse omastamises on osaliselt tõendamata. Oma sellise argumendi toetuseks toob kaitsja välja üksnes asjaolu, et süüdistatav on avaldanud, et ta ei mäleta nagu oleks käinud kannatanu kütusekaardiga Aravetel või Pärnus tankimas. Muid argumente sellise mõttekäigu toetamiseks apellatsioonis ei leidu. 10
(13)Kohtukolleegium esmalt märgib, et süüdistatav A. Sammul tunnistas end kütuse omastamises süüdistuses toodud mahus süüdi. Teiseks, praeguses kriminaalasjas puudub vaidlus, et süüdistusega seotud kütusekaartide ning mobiiltelefooni rakenduse abil tööülesannete täitmiseks tankimine oli kannatanute poolt A. Sammulile võimaldatud. Kriminaalasjas ei ole tõusetunud vaidlust, et AS-le X kuuluvaid Q AS kütusekaarte nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXXXXX oleks lisaks A. Sammulile süüdistuses toodud kuupäevadel (välja arvatud 04.06.
  1. a kell 09.10 toime pandud Janar Karuse episood) kasutanud keegi teine isik. Kaassüüdistatav Maia Sammul on selgitanud, kuidas koos A. Sammuliga käidi mitmel korral ka Aravete asulas kuskil töökoja õue peal tankimas. Süüdistuse kohaselt tangiti Pärnus ainult ühel kuupäeval - 15.06.2022 kell 16.41 12,98 liitrit ning kell 18.05 57,51 liitrit. Samal päeval ning sama kaardiga tangiti aga Paide Espak Q tanklas erinevatel kellaaegadel veel 7 korral kütust kokku mahus 4014,58 liitrit. Kannatanute esindaja MR ütlustest nähtub, et konkreetne kütusekaart oli seotud kopplaadur reg. numbriga XXXXXX ning oli A. Sammuli kasutuses. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest 15.06.2022 tangiti Pärnu linnas kütust kaardiga XXXXXXXXXXXXXXXXX, mis on seotud sõidukiga reg. numbriga XXXXXX (kd I, lk 28). Vaatamata asjaolule, et Aksel ja Maia Sammul Pärnu linnas tankimist ei mäleta, on tõendamist leidnud, et sel päeval omastati kütust A. Sammulile väljastatud kütusekaardi abil ka Pärnu linnas. Võttes arvesse, et sel päeval Paide Espak Q tanklas toimunud kütuse omastamise võttis süüdistatav omaks, on välistatud, et Pärnus võis sama kütusekaardiga kütust omastada keegi teine eeluurimisel tuvastamata isik.
  2. Kaitsja kriitika tsiviilhagide rahuldamise ning A. Sammulilt kahju väljamõistmise osas põhjusel, et kütuse müügihind on võrreldes kuriteo toimepanemise ajaga muutunud, on ringkonnakohtu veendumusel samuti põhjendamatu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kohtukolleegium kordab, et kannatanu X AS tsiviilhagide aluseks olevatest dokumentidest (Q AS faktuurarved) nähtub üheselt mitu liitrit diislikütust tangiti ning mis oli selle maksumus nii kokku kui ka liitri eest igal tankimise korral (kd I lk 11-29). Nähutvalt nimetatud faktuurarvetest oli nendel nimetatud ka maksmise tähtajad. Puudub vaidlus, et arvetes näidatud summad on kannatanu X AS poolt kütusetarnija Q AS-le kinni makstud. Kuivõrd A. Sammul omastatud kütust kaotsiläinud mahus kannatanule tagastada ei saa, kuulub hüvitamisele kütuse väärtus kuriteo toimepanemise aja seisuga ehk kahju summa 73 756,50 eurot, mis oli X AS poolt reaalselt kantud. Kannatanu Y OÜ hagiavalduse ning selle aluseks olevatest dokumentaaltõenditest nähtub, et 06.06.2022 ning 08.06.2022 on Y OÜ-le kuuluvast tanklast A. Sammuli isikustatud kiibi abil oli omasatud 2041,95 liitrit eriotstarbelist diiselkütust maksumusega 2225,73 eurot (ilma käibemaksuta). (kd I lk 34-36) Kohtukolleegium märgib, et eriotstarbelise diiselkütuse liitri hinnaks nimetatud dokumentidest tulenevalt on 1,09 eurot (ilma KM-ta). Kui kõrvutada nimetatud hinda samal ajaperioodil Q AS poolt Y OÜ-le tarnitud eriotstarbelise diiselkütuse liitri hinnaga, mis on 1,449 (sh käibemaks), siis tuleb järeldada, et ka Y OÜ-le tekitatud kahju summas 2225,73 eurot on tõendatud ning selle väärtus kuulub hüvitamisele süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise aja seisuga.
  3. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsiooni argumentidega ka süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja hinnangul oleks olnud küll õigustatud A. Sammulile vangistuse mõistmine vastavalt tema süü suurusele, ent põhjendatud on ka selle asendamine üldkasuliku tööga (mida A. Sammul on pärast 19.10.22 kohtuotsust hoolikalt täitnud ja sealjuures ka õiguskuulekana püsinud). Kaitsja leiab sisuliselt, et kuivõrd apellandi veendumusel ei ole A. Sammuli süü täiel määral tõendatud, siis kuulub ka mõistetud vangistus kergendamisele. 11
(13)Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-14-07). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Ringkonnakohus on eespool maakohtuga nõustunud, et A. Sammul on süüdi kütuse omastamises maksumusega kokku 75 982,23 eurot, mis on

§ 121

p 2 kohaselt suureks kahjuks, kusjuures suure kahju piirmäära on ületatud peaaegu kahekordselt. Maakohus on samuti asjakohaselt viidanud kehtivale arusaamale (vt nt RKKKo nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on A. Sammuli käitumises tuvastatud omastamise (

§ 201

) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse (

§ 213

lg 1 tähenduses) (p 1) ja suures ulatuses (p 2), mistõttu on tema süü keskmisest suurem. Arvesse on õigesti võetud ka, et kuritegu on toime pandud kavatsetult, mis on tugevaim tahtluse vorm ning on A. Sammuli süüd suurendavaks asjaoluks. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

§ 201

lg 2 p 1, 2 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega koosmõjul A. Sammuli süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) - niisamuti nagu ka selle asendamine elektroonilise valve (

§ 691

) või raviga (

§ 692

) – ei tähenda mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis (RKKKm nr 1-20-2476, p 17). Võrdlevalt raskuselt paigutub üldkasulik töö sanktsioonisüsteemis vangistuse (

§ 45

) ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise (

§ 74) vahele.

Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga (ÜKT) tegemist ultima ratio abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. (RKKK nr 3-1-1-84-03, p 7). Asenduskaristuse kohaldamise kaalumisel tuleb arvesse võtta konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke ning õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on eespool toodud põhimõtetega täiel määral arvestanud, kui leidis, et isikule, kes oli kuritegude toimepanemise eest korduvalt süüdi mõistetud ning kellele mõistetud vangistus oli juba kord asendatud üldkasuliku tööga, ei saa praeguses asjas mõistetavat vangistust nii eri- kui ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt enam asendada üldkasuliku tööga, kuna eelmine karistus ei ole A. Sammulile vajalikku mõju avaldanud, seega on reaalse vangistuse alternatiivid A. Sammuli suhtes ammendatud.

  1. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 06.06.
  2. a otsuse Aksel Sammuli suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
  3. Süüdistatav Aksel Sammulile õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 172,80 eurot. Kaitsja tasu ja kulude hüvitamise taotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle 12

(13)analüüs ja apellatsiooni koostamine, nõupidamine süüdistatavaga ning ajakuluks on näidatud kokku 120 minutit, taotletavaks summaks 172 eurot 80 senti. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasu ja kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatav A. Sammuli kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. Allkirjastatud digitaalselt 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.